← Eesti

2-07-35716/14

Obsah (8)§ 5§ 230§ 232§ 293§ 294§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-07-35716 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 17.august 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-

) § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule esitatud vastustes teatanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-07-35716 kirjaliku menetlusega. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-07-35716 Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 30.01.2006 kell 22.10.2006 toimunud liiklusõnnetuse hetkel oli õnnetuse põhjustaja TO, kelle sõiduauto kuulus SLAS-le ning tsiviilvastutus kindlustatud SRAS-is. Vaidlus puudub ka selles, et 09.05.2006 liikluskahju XXX hüvitamisotsusega hüvitati Mercedes Benz C 200 liikluskahjus vigastatud sõiduki avariieelse turuhinna 100 000 krooni ja jääkväärtuse 30 000 krooni vahe summas 70 000 krooni SLAS-le. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. 02.05.2007 on nõude loovutamise lepinguga (vt tl 18) loovutanud AS Sampo Pank (ühendatav ettevõte SLAS) kui kannatada saanud sõiduauto (MB C 200, reg märgiga XXX) omanik K.M.KOÜ-le täies ulatuses nõudeõiguse ülalnimetatud liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nimetatud kokkuleppe kohaselt on K.M. KOÜ-l õigus esitada nõudeid kahju tekitanud isiku, SRKAS-i või kolmandate isikute vastu, kelle suhtes antud liiklusõnnetusega seoses AS-il Sampo Pank kui sõiduki omanikul võib olla nõue tekkinud. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusandja sõlmitud kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse tekkimise eelduseks on kindlustusjuhtumi toimumine. VÕS § 423 lg 1 ja 2 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ja kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Antud juhul on VÕS § 476 lg-s 1 ja VÕS § 423 lg 1 ja 2 sätestatud eeldused täidetud, on toimunud kindlustusjuhtum ning tekkinud on sellega tekitatud kahju, mis on kindlustusandja poolt hüvitatud 70 000 krooni ulatuses. Vaidlus käib hüvitatava eseme väärtuse üle, millega hageja ei nõustu.

§ 293

lg 1 alusel on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Õigusküsimuses võib kohus küsida eksperdi arvamust nii menetlusosalise taotlusel kui omal algatusel väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks.

§ 294lg 1 sätestab, et ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu 4

(6)Tsiviilasi nr 2-07-35716 asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Eksperdiks võib kohus määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Eksperdi määramisel arvestab kohus poolte arvamusi. Kohus on määranud 18.08.2008 kohtumäärusega kostja taotluse alusel ekspertiisi, et kindlaks teha, milline oli MB C 200 T registreerimismärk XXX turuhind seisuga jaanuar
  1. 16.09.2008 esitas Rein M omapoolse ekspertiisiakti nr 8-65, järeldades, et kõnealuse sõiduauto harilik väärtus (turuhind)
  2. aasta jaanuaris oli 100 000 krooni. Hageja vaidles vastu isiku suhtes, keda antud juhul eksperdiks määrati, ning palus kordusekspertiisi läbi viimist. Hageja asus seisukohale, et eksperdil puuduvad taolise arvamuse andmiseks vastavad teadmised ning kogemused. Kohtule edastatud arvamus on antud tuginedes üksnes oletustele. Hageja on seisukohal, et eksperdi poolt antud arvamus on ebaselge ja puudulik ning ei ole aru saadav, kuidas on ekspert jõudnud tema poolt antud arvamuseni. Kohtu hinnangul on Rein M ’i poolt esitatud ekspertiis arvestatav ning selles esinevatele järeldustele tuginedes on võimalik järeldada, et sõiduki harilikuks väärtuseks
  3. jaanuari seisuga on tõepoolest 100 000 krooni (koos käibemaksuga), samuti on selge taolisele seisukohale jõudmise eelnev käik. Hageja ei ole toonud esile ühtki veenvat argumenti, millele tuginedes saaks väita, et riiklikult tunnustatud autotehnilise ekspertiisi läbi viija Rein Mündil puuduvad vastavad teadmised, millele on hageja viidanud 29.09.2008 esitatud kordusekspertiisi määramiseks. Kohus jäi ka 10.10.2008 vormistatud kordusekspertiisi taotluse lahendamise määruses seisukohale, et eelpool nimetatud eksperdiarvamus on selge ning ekspert Rein M on antud küsimuses kompetentne ning ei ole alust kahelda tema pädevuses teostatud ekspertiisi osas sõiduki hindamise valdkonnas. Lähtudes ülalnimetatud tõendist ja asjaolust, et vigastatud sõiduki avariieelseks turuhinnaks on tõepoolest 100 000 krooni, mis on tuvastatud ekspertiisiaktiga nr 8-65 (vt tl 161), on hagejale kahju hüvitis makstud välja ette nähtud ulatuses s.o 70 000 krooni (avariieelse turuhinna 100 000 krooni ja jääkväärtuse 30 000 krooni vahe). Hageja vastuväited nagu vigastatud sõiduki harilik väärtus võiks olla suurem ei ole kinnitust leidnud ning arvestades AS IF EK poolt välja nõutud kahjutoimikus esinevaid andmeid silmas pidades seoses 28.01.2005 sama sõidukiga toimunud liiklusõnnetusega, ei ole hageja poolt esitatud sõiduki väärtuse suurus ka tõenäoline. Hageja on esitanud taotluse viivise välja mõistmiseks summas 1 811.25 krooni. LKindlS § 45 lg 1 sätestab, et liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tuleb teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest. Liiklusõnnetus toimus 30.01.2006 ning kindlustusselts tegi otsuse alles 09.05.2006, seega on hageja hinnangul kostja olnud viivituses kohustuse täitmisega 68 päeva. Hageja leiab, et arvestades sõiduki minimaalset avariieelset turuhinda 135 000 krooni, millest tuleb lahutada jääkväärtus 30 000 krooni on 105 000 krooni, millest arvestatuna on viivise suuruseks 1 811.
  4. Kohus leiab, et ülalnimetatud hageja seisukoht ei ole õige. Kohus möönab, et LKindlS § 45 lg 1 näeb ette kindla tähtaja liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks. Samas ei ole kohtu hinnangul otsuse tegemise aja seisuga arvestatava viivise välja mõistmine asjakohane, kuna kõnealuse otsuse tegemist ei saa käsitleda viivisena VÕS § 113 lg 1 mõttes. 5
(6)Tsiviilasi nr 2-07-35716 Nimelt eelmärgitud sätte alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud juhul on 09.05.2006 vormistatud kostja poolt otsus, millega hüvitis summas 70 000 krooni kuulus välja maksmisele, mis aga ilmselt ei taga koheselt rahalise kohustuse tekkimise eelduse. Veel enam välistab nimetatud nõude esitamise võimalikkuse asjaolu, et hageja on viivise arvestamise aluseks võtnud sõiduki väärtuse, mis ei ole tõendatud ning ümber lükatud juba eespool mainitud eksperdi arvamusega. Tuginedes ülalnimetatule on hageja nõue viivise välja mõistmiseks ainetu ning ei kuulu rahuldamisele. Hageja nõue seoses PR OÜ-lt renditud sõiduautoga tuleb jätta samuti rahuldamata, kuna LKindlS § 44 lg 3 p 5 kohaselt ei hüvitata kahju, mis tekib seoses sellega, et liiklusõnnetuses kahjustatud või hävinud sõidukit või muud vara ei saa kasutada. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.