) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on hagi õigeks võtnud, seetõttu ei pea kohus
lg 4 alusel analüüsima kohtule esitatud tõendeid ega esitama õiguslikku põhjendust. Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2 521.24 krooni ja viivis summas 52.46 krooni. 4.
¹ lg 1 alusel määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,
lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud (
Kostja on palunud kohtul jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabi eest 700 krooni väljamõistmiseks põhjusel, et kuludokumendiks ei saa lugeda õigusabi eest tasumise kohustust ning et sellel nõudel puudub materiaalõiguslik alus. Kohus selgitab, et tulenevalt Riigikohtu 01.10.2001. a lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kohtukulu kuludokumendiks olla lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni ja õigusabikulu summas 700 krooni. Kohus on seisukohal, et ei ole põhjendatud kostjalt õigusabikulu väljamõistmine 700 krooni ulatuses. Tegemist on lihtsa õigusvaidlusega ning selle läbivaatamine on toimunud kirjalikus menetluses ilma ühtegi kohtuistungit pidamata Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 250 krooni ja hageja õigusabikulud summas 300 krooni. Kaija Kaijanen Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.