) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vastavalt
lõikele 1 on vanemal õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. 11. Eeltoodust lähtudes on mõlemal vanemal kohustus täita oma alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Antud asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei ole alates 2005.a ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse suhtes täitnud. 12.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kooskõlas
lõikega 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kooskõlas
lõikega 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla miinimummäära või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulev või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Lk
lõikes 5 või lõikes 6 toodud asjaolu, mis annaks kohtule aluse välja mõista kostjalt elatise väiksemas määras kui on kehtestatud miinimummäär. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks teisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuksid varaliselt vähem kindlustatuteks või et ta oleks töövõimetu. Alaealisel lapsel antud asjas (kes on hagiavalduse esitamise ajaks saanud 7 aastaseks) ei saa endal olla piisavat sissetulekut ning vastavat asjaolu ei ole ka kumbki pool väitnud ega tõendanud. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi muud mõjuvat põhjust, mis annaks kohtu hinnangul alust elatise suuruse vähendamiseks. Seega tuleb kostjalt elatis igakuiselt välja mõista hageja poolt nõutud suuruses, kuna kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust ning ei esine seaduslikke aluseid, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada. 15. Kohus leiab, et kostja poolt väidetav võimatus lapsega kohtuda ei anna kohtule alust vähendada hageja poolt nõutavat elatise summat. Käesolevas vaidluses ei lahenda kohus lapse elukohta puudutavat küsimust või lapsega suhtlemise korda puudutavat küsimust. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ei võimalda tal lapsega kohtuda. Isegi juhul, kui kostjal ei ole piisavalt võimalusi lapsega kohtuda, ei vabasta antud asjaolu kostjat kohustusest tagada oma lapsele ülalpidamine, kuna isegi vanema õiguste äravõtmine lapse suhtes ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest (
Kuivõrd hageja on nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas, puudub vajadus antud asjas nõuda hagejalt täiendavaid tõendeid elatise suuruse põhjendatuse kohta. Ilma
lõikes 5 ja lõikes 6 toodud asjaolude ilmnemiseta ei ole kohtul seaduslikku alust välja mõista elatist väiksemas summas, kui seda on viidatud elatise miinimummäär. Kostja ei ole vastu vaielnud hagiavalduses esitatud lapse vajadusi puudutavale arvestusele. Seega on hageja nõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Elatis hageja ja kostja ühisele lapsele tuleb kostjalt välja mõista igakuiselt hageja kasuks alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni kohtu poolt. 16. Kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Anu Uritam Kohtunik Lk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.