Obsah (11)

§ 754§ 623§ 756§ 753§ 751§ 620§ 172§ 173§ 174§ 177§ 757

2-10-11203 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-11203 Tsiviilasi VB avaldus välisrii

) sätetele välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise 10.06.1958 New Yorgis sõlmitud konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni artikli 3 kohaselt iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele. Konventsiooni artikli 5 kohaselt otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist võib taotleda pool, kelle kahjuks otsus on tehtud, ainult siis, kui see pool esitab tunnustamist ja täitmist taotlevale kompetentsele ametkonnale kinnituse, et esineb üks või mitu artiklis 5 loetletud asjaoludest. Tulenevalt

§ 754

lg 2 kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 623

lg 1 kohaselt kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigusust sisuliselt ei kontrollita.

§ 756lg 1 kohaselt lahendab kohus avalduse hagita menetluses määrusega.

Enne otsustamist tuleb ära kuulata vastaspool, kui see on mõistlik. Käesolevas asjas on kohus võlgnikule toimetanud kätte menetlusse võtmise määruse ja avalduse koos lisadega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatule ning määranud seisukoha esitamiseks tähtaja. Võlgnik ei ole oma seisukohta avalduse suhtes esitanud. 3 2-10-11203 Tulenevalt

§ 753

lg 2 saab kohus jätta vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse rahuldamata ja tühistada vahekohtu otsuse, kui on olemas alus vahekohtu otsuse tühistamiseks. Kohus, kus taotletakse vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist, saab poole avalduse alusel või omal algatusel tühistada vahekohtu otsuse kui vaidlust ei võinud Eesti õiguse kohaselt lahendada vahekohtus või vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korra või heade kommetega (

§ 751lg 2 p 1, 2).

Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine

§ 751lg 2 p 1, 2 sätestatud vahekohtu otsuse tühistamise aluseid.

Avaldusele on juurde lisatud 10.09.2009 Šveitsi Kaubanduskoja vahekohtu otsus asjas nr 600151-2009. Nimetatud otsuses on kajastatud, et poolte vaidlus laenu tagastamise ja intressi tasumise üle tuleneb laenulepingust, mida võidakse lahendada vahekohtus. Vahekohtu kokkulepe tuleneb laenulepingu p 8 b). Vahekohtu otsuses on ära toodud menetluse käik ning vahekohtuniku määramise asjaolud. Võlgnik oli teadlik asja arutamisest, mis nähtub vahekohtu otsuse sisust ning avaldusele juurde lisatud kirjast, mille kohaselt võlgnik kinnitab, et on kätte saanud kutse istungile. Esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud

§ 620lg 1 p 1-6 sätestatud kohtulahendi tunnustamist välistavaid asjaolusid.

Käesolevas asjas on kohus 11.03.2010 määrusega seadnud esialgse õiguskaitse kohaldamisena võlgniku korteriomandile hüpoteegi. Nimetatud hagi tagamise abinõu jääb tagama käesoleva lahendi täitmist. Avaldaja on palunud jätta menetluskulud võlgniku kanda.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb üldreeglina ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus, võttes arvesse asjaolu, et puudutatud isik ei ole vabatahtlikult välisriigi vahekohtu otsust täitnud, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda kooskõlas

§ 172lg 1 teise lausega.

Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (

§ 174lg 3).

Menetluskulude kindlaksmääramise käigus saab kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel ka määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 2).

Vastavalt

§ 623

lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Kui täidetavaks tunnistatud väliriigi vahekohtu otsus välisriigis tühistatakse, võib võlgnik esitada avalduse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks

§ 754lg 3 tulenevalt.

Tulenevalt

§ 757

lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (

§ 756lg 4).

4 2-10-11203 Meeli Kaur kohtunik 5