) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega (§163). 2
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. 1. Pankrotihalduri aruande andmed Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha Pankrotimenetluse vältel on halduri tegevuse tulemusel laekunud pankrotivarasse kokku 1 463 780.18 krooni, s.h pankrotivara müük (tervikvara) 1 237 068.30 krooni, debitoorsed nõuded, materjali ja vallasvara müük 220 415.62 krooni, pangaintress 6 296.26 krooni. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed OÜ MT(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses tagasivõitmisega, samuti ei ole makstud elatist võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavatele. vara Doherty Brothers Timber & Co poolt esitati vara välistamise taotlus, mis oli vaieldav. Vaidlus lõppes kompromissiga, mille alusel vara võõrandati, Doherty Brothers Timber & Co tehti rahaline väljamakse summas 225 000 krooni. Lisaks loobus kompromissilepingu alusel Doherty Brothers Timber & Co võlgniku vastu nõude tunnustamisest summas 5 576 166.70 krooni. Kohtulik kokkulepe hõlmas Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasju nr 2/11099/02/V ja 2/1-899/02/V. Ajutise halduri tasu ja kulud 13 650.00 krooni, pankrotitoimkonna liikmete tasu 31 080.00 krooni ja halduri esialgne tasu 19 980 krooni on välja makstud varasemate kohtumääruste alusel. Pankrotimenetluse lõpetamisel taotleb haldur tasu summas 128 024 krooni, millelt arvestatava sotsiaalmaksu summa on 42 248 krooni. Haldur taotleb kohtu poolt järgmiste kulutuste kinnitamist – muud pankrotimenetluse kulud – 4 024.75 krooni (koosnevad riigilõivust 2 600 krooni ja pangakuludest 1 424.75 krooni) ja massikohustused 445 329.62 krooni. Massikohustused koosnevad järgmistest kuludest: pankrotivara säilimise tagamisega seotud kulud, s.h liisingukohustuste täitmise kulud 88 877.33 krooni, elekter 10 598.54 krooni, tõstuki kasutus 2 478.00 krooni, valveteenus 87 655.55 krooni ja valvurite palk 21 099.00 krooni, samuti dokumentide arhiveerimisega seotud kulud kokku 14 620.20 krooni, sidevahendite kasutamisega seotud kulud kokku 20 460.00 krooni, transpordiga seotud kulud kokku 19 536.72 krooni, töökoha ja ruumide kasutamisega seotud kulud kokku 24 330.60 krooni, bürookulud 18 942.68 krooni, riiklikud maksud 122 591.00 krooni, Kohtukulusid kanti kokku summas 14 140.00 krooni (s.h ekspertiisi tasu, õigusabikulud) seoses Doherty Brothers Timber & Co hagidega seotud tsiviilasjades nr 2/1-1099/02/V ja 2/1-899/02/V. Massikohustuste kuludokumentidena on halduri poolt esitatud arved, õiendid, kviitungid, kassa sissetuleku orderid, maksekorralduse 3
lg 1 p 5 rahuldamisjärku kuuluvate võlausaldajate nõuete osas on tingitud järgmistest põhjustest: - võlausaldaja ELosaühing kustutati äriregistrist 13.12.2005, mistõttu kohustus tema vastu on lõppenud (nõude suurus 46 284.40 krooni); - võlausaldajate SL(nõue 17 844.50 krooni) ja BFL (nõue 76 934.50 krooni) puhul on tegemist vastuvõtuviivitusega, kusjuures raha hoiustamisest on möödunud üle kahe aasta, võlausaldajad on kaotanud õiguse neile jaotise alusel kuuluvale rahale ja hoiustatud summa on jaotatud ülejäänud võlausaldajate vahel. 4
Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Kohus leiab, et OÜ MT(pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Lõpparuande kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku koostööpartnerite ja võlgniku omaniku ning juhatuse liikmete vahel tekkinud erimeelsused, mille tulemusel ei õnnestunud realiseerida äriplaani, tekkisid probleemid ettevõtte juhtimisel ja töötajatega igapäevatöö tasandil ning võlgnik ei suutnud olemasolevaid ressursse ettevõtte jaoks kasumlikult realiseerida. Seega on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud äriühingu tegevuse planeerimise ja juhtimise kohustust. Partneritega koostöö katkemine ja tellimuste vähenemine mõjutas oluliselt võlgniku maksevõimet ning tekitas käibekapitali puudujäägi. Kuna võlgniku juhatuse liige PPon suhtunud vastutustundetult oma seadusest tulenevatesse juhatuse liikme kohustustesse ja jätnud need kohustused täitmata, kuna ei osalenud äriühingu tegevuse juhtimises. Võlgniku ettevõttes väljakujunenud praktika kohaselt ettevõtte tegelik juht – teine juhatuse liige MJR, kes ei viibinud alaliselt Eestis, pärast partneritega koostöö katkemist ja tellimuste vähenemist, ei muutnud äriplaani ega korraldanud ettevõtte tööd ümber, mille tagajärjel ettevõte pankrotistus. Kuna võlgniku juhatuse liige MJRon kõrvaldanud võlgniku vara, siis on ta rikkunud lojaalsuskohustust. Kuna pankrotimenetluse käigus on kindlaks tehtud ka vead seadmete arvelevõtmises ja valduse üleandmisel ning kuivõrd raamatupidamise korraldamine on juhatuse kohustuseks, leiab kohus, et OÜ MT(pankrotis) juhatuse liikmed on lisaks eelnimetatule rikkunud hoolsuskohustust ja raamatupidamise korraldamise kohustust. Kuna võlgniku juhatuse liikmete kohustuste rikkumine on kaasa toonud võlgniku maksejõuetuse, siis on võlgniku juhatuse liikmete kohustuste rikkumised käsitletavad raske juhtimisvea. Halduri väitel ei ole võlgniku juhatuse liige MJRolnud kogu pankrotimenetluse perioodil kättesaadav pankrotihaldurile. Kohus leiab, et sellise käitumisega on võlgniku juhatuse liige MJRrikkunud
Samas ei ole haldur kohtult taotlenud meetmete rakendamist võlgniku esindaja kohustamiseks pankrotimenetlusest osavõtu kohustuse täitmiseks. 2. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:
lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ene A tuleb vabastada tema kohustustest OÜ MT(pankrotis) pankrotimenetluses pärast OÜ MT(pankrotis) kustutamist registrist. OÜ MT(pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Ene A’el. 3. Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 7
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud r At lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
S § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. OÜ MT(pankrotis) pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h korraldanud võlausaldajate ja pankrotitoimkonna koosolekuid ja võlgniku raamatupidamist, koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku ja lõpparuande, tema töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 1 457 483.92 krooni. PanrS § 651 lg 1 ei kohaselt on pankrotivaralt suurusega 1 457 483.92 krooni halduri tasu alammäär 155 023.87 krooni. PanrS § 65 lg 3 kohaselt halduri esialgne tasu tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Ene A’ele on 23.12.2002 kohtumääruse alusel makstud esialgset tasu kokku 27 000 krooni. Pankrotihaldur, arvestades esialgse tasu väljamaksmist, on taotlenud täiendava tasuna 128 024 krooni väljamõistmist. Kohus leiab, et kuna Ene A’e poolt taotletav halduri tasu kogusummas 155 024 krooni võrdub pankrotiseadusega kehtestatud alammääraga, sellest on maha arvestatud halduri esialgne tasu ning tasu suurust ei ole vaidlustanud võlausaldajad, on põhjendatud pankrotihalduri tasuks välja mõista 128 024 krooni. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata Ene A’e lõplikuks tasuks 155 024 krooni, mis tasaarvestada esialgse tasuga summas 27 000 krooni ning välja mõista Ene A’e kasuks 128 024 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 128 024 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 42 248 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt 8
lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tasu ja kulud 13 650.00 krooni, pankrotitoimkonna liikmete tasu 31 080.00 krooni ja halduri esialgne tasu 19 980 krooni on välja makstud varasemate kohtumääruste alusel. Käesoleva määruse punktis 3 on kohus määranud Ene A’e lõplikuks tasuks 155 024 krooni, mis tasaarvestada esialgse tasuga summas 27 000 krooni ning välja mõista Ene A’e kasuks pankrotihalduri tasu 128 024 krooni, millelt kuulub tasumisele sotsiaalmaks 42 248 krooni. Haldur on taotlenud kohtu poolt järgmiste kulutuste kinnitamist – muud pankrotimenetluse kulud – 4 024.75 krooni (koosnevad riigilõivust summas 2 600 krooni ja pangakuludest summas 1 424.75 krooni) ja massikohustused 445 329.62 krooni. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et OÜ MT(pankrotis) lõpparuandes näidatud pankrotimenetluse kulud summas 4 024.75 krooni ja massikohustused summas 445 329.62 krooni tuleb kinnitada. Pankrotihaldur on esitanud kohtule kuludokumendid, mis kinnitavad eelnimetatud kulutuste tegemist, põhjendatust ja vajalikkust pankrotimenetluses. 5. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Pankrotihaldur on taotlenud määrata OÜ MT(pankrotis) dokumentide hoidjaks Eesti Äriarhiivi OÜ (registrikood 10665195; Lembitu 6/8 Tartu 50406). Kohus, leiab, et kuna pankrotihaldur on võlgniku dokumentide hoidjaks palunud määrata isiku, kes vastab
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.