Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt müüs hageja AS-ile ST(pankrotis) sügavkülmutatud kalatooteid alates 2002.a., kuid jättis kohaselt nende eest tasumata. 27.06.2008.a. allkirjastas kostja võlatunnistuse, millega tunnistas AS ST kohustust tasuda hagejale 192 000 EUR-i, ja lõi enda ja AS ST jaoks uue kohustuse summas 192 000 EUR, leppides kokku ka eraldi maksegraafikus ja soodustused graafiku edestamise korraks. Tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses. Kostja tahe võtta endale isiklik kohustus nähtub üheselt võlatunnistuse tekstist. AVil mitte mingit põhjust allkirjastada võlakirja „omanikuna“ kui ta ei oleks soovinud võtta isiklikku kohustust. AVile kui „omanikule“ viidatakse võlatunnistuses just seetõttu, et sellega loodi isiklik kohustust AVi suhtes. Ringkonnakohus on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et mittemenetletavast vastuhagist tuleneb, et AV kirjutas võlatunnistusele alla mitte AS-i ST seadusliku esindajana vaid füüsilise isikuna. Nimetatud asjaolu omakorda kinnitab hageja põhiväidet, et võlatunnistus on AVi suhtes siduv. Kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks. Käesoleval juhul oli AVil AS-i ST ainuaktsionärina selge huvi kohustusega ühinemiseks, kuna sellisel viisil oli tal võimalik veenda võlausaldajat (hagejat) pikendama võla tasumise tähtaega. Kohustusega ühinemisel ei olnud AV tarbija VÕS § 34 mõttes. Kuna AV ei ole tarbija, siis vastutab ta juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, kohustusega ühinejana VÕS § 145 järgi. Hageja raamatupidamise andmetel on hagejal 21.01.2008 AS-i ST vastu nõue summas 192 240.56 eurot, s.o. 3 007 911,15 krooni. Hagiavalduse esitas hageja kohtule aegumistähtaja piires (30.12.2008). Tsiviilasja toimikus ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja vastuväidet, et nõue AS-i ST vastu oli aegunud enne 27.06.2008 võlatunnistuse allkirjastamist. Kostja ja AS ST ühtegi võlatunnistuses märgitud makset teinud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 004 147, 20 krooni ja viivised kindla summana ja hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole kunagi võlatunnistust allkirjastanud eraisikuna. Kostja oli AS ST ainuaktsionär ja juhatuse liige ja allkirjastas võlatunnistuse äriühingu nimel. 2 Võlatunnistuse allkirjastamisega lootis kostja kui AS Safir Tade esindaja säilitada äriühingute vahel häid suhteid. Majanduslanguse tõttu aga ei olnud AS-il ST võimalik võlgnevust tasuma asuda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tunnistaja ütlused, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Asja materjalidest nähtub, et pooled ei vaidle selle üle, et seisuga 21.01.2008 võlgnes AS ST hagejale viimaselt ostetud sügavkülmutatud kalatoodete eest 192 240.56 eurot, s.o. 3 007 911,15 krooni. 27.06.2008.a. allkirjastasid hageja ja AS ST(pankrotis) võlatunnistuse (tlk 18, tõlge lk 19), millega AS ST tunnistas hageja ees võlgnevust summas 192 000 EUR ning kohustus vastavalt kokkulepitud maksegraafikule nimetatud summa tasuma. Asja materjalidele lisatud AS ST registrikaardi väljavõttelt (tlk 37-39) nähtub, et kostja oli sel ajal AS ST juhatuse liige ja ainuaktsionär. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja kui füüsiline isik ühines AS ST kohustusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg 1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). VÕS § 178 lg 4 sätestab, et kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Seega kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks. TSÜS § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kohus leiab, et AVi poolt 27.06.2008.a. allkirjastatud võlatunnistus on tema suhtes siduv VÕS §-s 30 sätestatud konstitutiivse võlatunnistusena. VÕS § 30 lg 1 alusel leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus on seisukohal, et käesolev 27.06.2008.a vormistatud võlatunnistus on antud AS-i ST kohustusega ühinemise eesmärgil sooviga anda hagejale lisatagatis, mis võimaldab lihtsustada võla sissenõudmist. Kohtu hinnangul on hageja nõue AVi vastu tõendatud hagiavaldusele lisatud ülaltoodud võlatunnistuse, tunnistaja F L ütluste ja kostja esitatud vastuhagiga, mida kohus ei menetle vastuhagina, kuid mis on kohtutoimikus. Kohus leiab, et kostja tahe võtta isiklik kohustus nähtub üheselt võlatunnistuse tekstist. Kaudselt kinnitab kostja isikliku kohustuse võtmist ka asjaolu, et kostja ei ole suutnud ühtegi loogilist ega veenvat põhjendust isikliku kohustuse puudumise kohta esitada. Võlatunnistusest nähtub, et AV on võlatunnistusele alla kirjutanud mina-vormis. Kostja on menetluse kestel andnud vastuolulisi seletusi võlatunnistusele allakirjutamise kohta kord juhatuse liikmena, kord üldkoosoleku nimele, kord omanikuna. Vastuhagis kinnitas kostja, et võlatunnistusele ei ole ta alla kirjutanud äriühingu seadusliku esindajana: „omanikul ei ole teatavasti seadusliku esindamise õigust. Seadusliku esindajana ei ole keegi võlakirja allkirjastanud“. Sellega kinnitas AV, et dokumendi on allkirjastanud ainult AV füüsilise isikuna. Seega saab allkiri olla antud füüsilise isiku poolt. 27.06.2008.a. võlatunnistuse tekstis, mis on koostatud minavormis on märgitud: “Käesoleva kuupäeva seisuga mina kinnitan …” ja “Käesolevale dokumendile alla kirjutamisega mina kohustun tasuma …”. 3 Kohus leiab, et aktsionäri õigused on vastavalt äriseadustikule selgelt määratletud ja nende hulka ei kuulu ettevõtte poolt sõlmitud lepingute allkirjastamine ega nende heakskiitmine (ÄS § 298
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhinõue kostja vastu kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja kõrvanõudena esitatud viivise nõue jagab põhinõude saatust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb välja mõista viivis kindla summana vastavalt hageja esitatud viivise arvestusele summas 413 580,76 krooni kuni 25.06.2010.a., so. kohtuotsuse teatavakstegemiseni ja seal edasi vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja hageja viivise nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. MENETLUSKULUDE JAOTUS 4
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.