lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 5 Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sai 21.03.2001 sõlmitud korteri osamaksu ja valdamisõiguse üleandmise-vastuvõtmise lepinguga (kd I, tl 3-4) korteri xxxvaldamisõiguse. Hageja väidab, et 21.03.2001 lepinguga sai ta EÜ liikmeks ning anti talle -144, Tallinn asuva korteri valdamisõigus. Kohus leiab, et antud lepingu sõlmimise ajal kehtis Tallinna Linnakohtu 31.03.1999 hagi tagamise määrus (kd II, tl 42), millega keelati Elamuehituskooperatiivil pantida ja võõrandada Tallinnas, asuvat elamut ja selles asuvaid korteriosakuid. Vara müügi eelduseks on see, et müüdava vara käsutamine ei ole piiratud. Võõrandada ei saa vara, millel on käsutuskeeld. Käsutuskeeld tühistati alles 02.09.2004 (kd I, tl 80). Seega ei olnud EÜ-l õigus 21.03.2001 lepingut sõlmida ja antud leping on TsÜS § 66 lg 2 järgi tühine. TsÜS § 66 lg 2 sätestab, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Antud paragrahvi sisustab paremini 1. juulist 2002 kehtiv TsÜS § 88 lg 1, mille kohaselt on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja võtmine EÜ liikmeks ning talle korteri valdamisõiguse andmine on tehtud EÜ poolt kohtu käsutuskeeldu rikkudes ja on seega tühine. TsÜS § 66 lg 3 kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale. Sama paragrahvi lg 5 järgi peavad pooled tühise tehingu järgi saadu tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Kuivõrd hageja ei saanud EÜ liikmeks, ei ole asjakohased kostja väited xxxmajandamiskulude võlgnevuse olemasolu või puudumise kohta. Samuti ei oma tähtsust, millal EÜ moodustati ja millal sai EÜ maja omanikuks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tehingu vormistamise hetkel oli osamaksu ja korterivaldamise õiguse omanik AS S ja tema suhtes ei kehtinud ühtegi keelunõuet. Eesti Vabariigi elamuseaduse § 14 lg 1 kohaselt on elamuühistu (-kooperatiiv) mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist. Seega kuuluvad korter ja osamaks elamuühistule ning elamuühistu liige ehk antud juhul AS S sai kasutada korterit elamuühistule kuuluvas elamus vaid liikmelisuse alusel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei saanud xxxvaldamisõigust, mistõttu ei ole tal õigust nõuda enda korteriomandi omanikuna tunnistamist ja kinnistusraamatu kande parandamist. Seega ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus määras 08.05.2008 määruses hagejale riigipoolse menetlusabi ja kohustas hagejat hüvitama riigilõivu 10 osamaksena 46 500 krooni, tasudes alates 15.05.2008 iga kuu 15. kuupäevaks 4650 krooni kuni 46 500 krooni tasumiseni. Hageja tasus 08.12.2007 riigilõivu 1000 krooni, 16.05.2008 riigilõivu 3650 krooni ja 01.10.2008 riigilõivu 4650 krooni. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb hagejalt vastavalt kohtu 08.05.2008 määrusele välja mõista puuduolev riigilõiv summas 37 200 krooni riigituludesse. 6
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Lukiina Vismann Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.