ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt oli hageja 2005.a. AS EMT klient. Oli ka tekkinud võlgnevus kuskil 2000 krooni. Kusagil 20.07.2007 paiku esitas kostja arve, mida hageja täita ei suutnud. Mõne aja pärast tuli firmalt Lindorff teade et nad on hageja võla üle võtnud, võlgnetav summa oli 2069 krooni ja menetluskulude summa alla tuhande krooni. Mõne aja pärast otsustas hageja AS–ile EMT võlgnetava summa ära tasuda, kuid Lindorffile nende menetluskulusid mitte, kuna hageja nende teenust kasutanud ei olnud. Asi paistis olevat lahenenud, kuid siis sai hageja kohtutäiturilt kohtuotsuse, kust võis lugeda, et kohtuistung toimus 2007.a. lõpus. Kohus mainib seal oma mitmetest pöördumistest hageja poole, kuid seda olnud ei ole. Kõik kulud kokku moodustavad kohtuotsuse järgi kokku 8000 krooni ja seetõttu saab väita, et hageja võlast on vastutustundetult saanud mitmekordne summa. Hagejal on tehtud Hansapangale järelepärimine võlgnevuse kunagise tasumisekohta. Kui päringule vastus saadetakse edastab hageja selle. Hageja palub tunnistada sundtäitmine lubamatuks. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjaliku vastuse kohaselt hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel sõlmiti 01.11.2004.a. liitumisleping, millega määrati hagejale kasutamiseks mobiiltelefoninumber ning avati mobiilside. Lisaks sõlmiti poolte vahel järelmaksuga müügileping mobiiltelefoni Siemens C65 soetamiseks. Hageja ei täitnud lepinguid kohaselt ning tal esineb tänaseni võlgnevus kokku summas 4 192,62 krooni (põhivõlgnevus mobiiltelefoniteenuste eest 817,80 krooni ja järelmaksu võlgnevus 1225 krooni ja viivised kokku summas 2095,82 krooni). 05.09.2007.a. alustas kostja kohtumenetlust eelnimetatud võlgnevuse sissenõudmiseks ning Harju Maakohtu 12.11.2007.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-07-32176 mõistis kohus tagaseljaotsusega hagejalt kostja kasuks välja võlgnevuse summas 4 192,62 krooni. Harju Maakohtu 15.01.2009.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-32176 mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja ka menetluskulud kokku summas 962,75 krooni. Eelnimetatud otsus ja määrus on jõustunud. 21.06.2009.a. esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendid. Kostja ei nõustu hageja poolt hagiavalduses esitatud väitega, et hageja on võlgnevuse tasunud. Kostja kinnitab, et hagejal esineb käesoleva hetkeni lepingutest tulenev võlgnevus summas 4 192,62 krooni ja menetluskulude tasumiskohustus summas 962,75 krooni. Kuna hageja ei ole oma võlgnevust kostja ees likvideerinud, kostja nõuet ei ole ajatatud ega tasaarvestatud, siis leiab kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 01.11.2004.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, millega määrati hagejale kasutamiseks mobiiltelefoninumber ning avati mobiilside. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et EMT Esindused AS (kelle õigusjärglaseks on kostja) ja hageja vahel sõlmiti 01.11.2004.a. järelmaksuga müügileping mobiiltelefoni Siemens C65 soetamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hageja jäi lepingute nõuetekohase täitmisega viivitusse ning tal tekkis kostja ees võlgnevus. Hageja väidete kohaselt moodustas tema võlgnevus kostja ees 2005.a. umbes 2000 krooni. Asja materjalidele lisatud hagejale esitatud arvete ja hageja poolt tasutud maksete ülevaatest nähtub, et 14.07.2005.a. seisuga moodustas hageja võlgnevus kostja ees 2 144,60 krooni. 2 05.09.2007.a. alustas kostja kohtumenetlust eelnimetatud võlgnevuse sissenõudmiseks ning Harju Maakohtu 12.11.2007.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-07-32176 mõistis kohus tagaseljaotsusega hagejalt kostja kasuks välja võlgnevuse summas 4 192,62 krooni. Harju Maakohtu 15.01.2009.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-32176 mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja ka menetluskulud kokku summas 962,75 krooni. 01.06.2009.a. esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendid. 01.06.2009.a. täitmisteatega teatas Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, et sissenõudja AS EMT avalduse ja täitedokumendi (Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja määrus 15.01.2009.a. nr.2-07-32176) alusel on algatatud täiteasi 027/2009/2031 ja täiteasi 027/2009/2030 milles täitedokumendiks oli Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja otsus 12.11.2007 tsiviilasjas nr 2-07-32176. Käesolevas asjas nõuab hageja eelnimetatud täiteasjade sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja on oma võlgnevuse kostjale tasunud, tõendamata on nii see, et hageja tasus võlgnevuse enne 12.11.2007.a. tehtud kohtuotsust ning ka see, et võlgnevus on tasutud peale 12.11.2007.a. tehtud kohtuotsust. Tõendamata on ka asjaolu, et hageja on kostjale tasunud menetluskulud. Samuti ei ole asjas tõendamist leidnud, et esinevad muud alused, millest tulenevalt võiks kohus asuda seisukohale, et sundtäitmine on lubamatu. Hagiavaldusest ja hageja hilisematest väidetest nähtub, et ta ei olnud teadlik kohtumenetluse olemasolust, mille tulemusel temalt kohtuotsusega kostja kasuks võlgnevus ja viivis välja mõisteti. Hageja nimetatud väited ei saa aga olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamise aluseks, vaid võivad olla teistmisavalduse esitamise aluseks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 702 lg 2 p 2. Kuna asjas ei ole tõendatud, et esinevad alused, millest tulenevalt saaks sundtäitmise lubamatuks tunnistada, siis leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud 22.01.2010.a. seisukohtades ka kaja 12.11.2007.a. tagaseljaotsusele ja taotluse kaja tähtaja ennistamiseks. Kuivõrd kaja lahendab tsiviilasja nr 2-07-32176 menetlenud kohtunik, siis on nimetatud taotlus edastatud veebruaris 2010.a. kohtunik P.Rõuk`ile. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja on 16.11.2009.a. määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.
lg 4 järgi kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb hagejal tasuda riigilõiv riigituludesse.
lg 5 ja 6 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 3 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.