alusel, töölepingu lõppenuks lugemiseks
alusel ja 19 090,90 krooni väljamõistmiseks 124 245 krooni T Khagi hind 44 090,90 krooni Osaühingu Mhagi hind Menetlusosalised ja nende hageja T K (isikukood xxx, elukoht xxx) esindajad hageja esindaja Inge V kostja osaühing M(registrikood xxx, asukoht xxx) kostja esindaja Katrin S 13.01.2010.a, avalik kohtuistung Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 1. Rahuldada T K hagi osaühingu M vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seaduse (
) § 82 lg 1 alusel, kuni 30.06.2009.a kehtinud
82 lg 2 järgse hüvitise, kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga väljamõistmiseks. 2. Tunnustada, et T K ja osaühingu M vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud kuni 30.06.2009.a kehtinud
3. Välja mõista osaühingult M T K kasuks hüvitis kuni 30.06.2009.a kehtinud
alusel, töölepingu lõppenuks lugemiseks kuni 30.06.2009.a kehtinud
) § 82 alusel tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise ja töökorraldustes tehtud muudatuste tõttu. Seega lõppes tööleping 04.03.2009.a. Hagejale lõpparvet ja muid tasumisele kuuluvaid summasid ei makstud. Hageja palus lugeda töölepingu lõppenuks
alusel 04.03.2009.a ning mõista kostjalt välja hüvitis
lg 2 järgi summas 60 000 krooni, rahaline hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 34 245 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest keskmine palk 30 000 krooni. Osaühingu M vastus hagile Kostja vaidles hagile vastu. Hageja tööleping ei ole lõppenud
2 Osaühingu M hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing M (kostja) esitas töövaidluskomisjonile avalduse T K(hageja) vastu õiguse tunnustamiseks mitte lõpetada tööleping
alusel, töölepingu lõppenuks lugemiseks
alusel ja hüvitise väljamõistmiseks
Töövaidluskomisjoni 19.08.2009.a otsusega rahuldati kostja avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon tunnustas kostja õigust mitte lõpetada hagejaga tööleping
lg 1 alusel ja luges töölepingu lõppenuks
Samuti mõisteti hagejalt kostja kasuks
Hageja esitas Harju Maakohtule taotluse kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kostja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt tegi kostja, seoses ehitusmahtude vähenemisega ja ehitushindade muutumisega, 19.01.2009.a hagejale ettepaneku muuta poolte vahel sõlmitud töölepingut. 27.02.2009.a esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks
Kuna kostja tegi üksnes ettepaneku töölepingu muutmiseks, siis ei ole hagejal alust töölepingut
Hageja teatas, et ta ei ole nõus töölepingu muutmisega. Kostja aktsepteeris hageja seisukohta ja töölepingut reaalselt ei muudetud. Lepingu muutmise ettepanekut ei saa lugeda lepingu rikkumiseks. Töölepingut ei saadud reaalselt muuta ainuüksi seetõttu, et alates 06.02.2009.a kuni 11.03.2009.a puudus hageja erinevatel põhjustel töölt. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja tööleping lugeda lõppenuks
Kuna tööleping tuleb lugeda lõppenuks
alusel, siis on töötaja teavitanud tööandjat töölepingu lõpetamisest vähem ette 14 tööpäeva. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt hüvitist
Ülaltoodule tuginedes palus kostja tunnustada õigust mitte lõpetada tööleping
alusel, lugeda hageja tööleping lõppenuks
alusel ja välja mõista hagejalt hüvitis
T K vastus hagile T K vaidles hagile vastu. Käesolevas asjas esinesid kaks
Tööandja rikkus töölepingut, samuti toimusid muudatused tootmis- ja töökorralduses. 04.02.2009.a tehti hagejale ettepanek alustada tööd ehituskonstruktsioonide tootmises klienditeenindajana, mille tulemusena muutunuks töötaja amet ja ametipalk. Selle põhjuseks oli vähenenud ehitusmahud, oluliselt muutunud ehitushinnad ja turusituatsioon. Seda tööandja avaldust sai töötaja tõlgendada selliselt, et tööandja korraldab töö ja tootmise ümber seoses ehitusmahtude vähenemise ja ehitushindade muutumisega.
lg 1 kohaselt on tööandjal õigus tootmise või töö ümberkorraldamisel muuta töötaja töötasustamise aluseid ja töörežiimi, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Seega pidanuks hageja amet ja ametipalk muutuma 04.03.2009.a. Tegelikkuses asus tööandja oma tahet realiseerima varem. 03.02.2009.a pandi hagejale ülesanne teostada ehituskonstruktsioonide tootmise metallilao inventuur. Sellega kinnitas tööandja, et korraldab ühepoolselt ümber töötaja töö, muudab töölepingut ja töötasustamise aluseid. Tööandja rikkus töötajaga sõlmitud töölepingut, kuna hageja oli tööle võetud projektijuhina, kelle tööülesanded olid seotud ehitusobjektidega. Ametijuhendi kohaselt ei olnud hageja tööülesandeks inventuuride tegemine. Seega ei olnud tööandja võimeline töötajat kindlustama lepingus ettenähtud tööga. Hagejal oli
Tööandja ei vaidlustanud töötaja poolset töölepingu lõpetamist etteteatamistähtaja jooksul. Kuna tööandja reageeris töötaja 27.02.2009.a avaldusele vaikimisega, siis on tööandja kaotanud õiguse vaidlustada töölepingu lõpetamist. 3 Menetluse käik Harju Maakohtu 23.10.2009.a määrusega liideti hagid ühte menetlusse. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 18.04.2007.a töölepingu, millega hageja asus alates 25.04.2007.a tööle projektijuhi ametikohale. Tööülesannete täitmise asukohaks olid tööandja ehitusobjektid. Töölepingu kohaselt oli töötaja põhipalgaks 30 000 krooni kuus. 19.01.2009.a on kostja esitanud hagejale töölepingu muutmise ettepaneku, mille kohaselt oleks alates 02.01.2009.a hageja põhipalk 10 000 krooni kuus, millele lisandub preemia kuni 5000 krooni kuus. 04.02.2009.a kirjas on tööandja selgitanud, et seoses ehitusmahtude vähenemise ja ehitushindade olulise muutumisega on otsustatud üle vaadata tootmisosakonna töötajate palkade ja tööülesannete omavaheline vastavus. Kirja kohaselt tehti hagejale ettepanek ameti ja palga muutmiseks, kuna hageja on kaotanud usalduse kui projektijuht. Eesmärgiga kindlustada töökoht vähemvastutusrikkal ametikohal tehti hagejale ettepanek alustada tööd ehituskonstruktsioonide tootmises klienditeenindajana. 27.02.2009.a teatas hageja, et ta ei nõustu töölepingu muutmisega ning palus lõpetada tööleping alates 04.03.2009.a
Alates 01.07.2009.a kehtiva
lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja muutis tootmis- või töökorraldust
lg 1 mõttes.
lg 1 annab töötajale õiguse tööleping lõpetada juhul, kui tootmis- või töökorraldust on muudetud
või § 68 tähenduses.
lg 1 sätestab, et tööandjal on õigus tootmise või töö ümberkorraldamisel muuta töötaja töötasustamise aluseid ja töörežiimi, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Käesoleval juhul ei ole kostja muutnud töötasustamise aluseid ja töörežiimi. Kostja korraldust teostada projektijuhtimise asemel metallilaos inventuuri ei saa käsitleda töörežiimi muutmisena. Kostja on küll teinud hagejale ettepaneku palga suuruse muutmiseks, kuid reaalselt hageja palka ei muudetud. Ainuüksi ettepaneku tegemine palga vähendamiseks ei tähenda veel töötasustamise aluste muutmist. Seega ei ole
Samuti ei rakendu
, kuna kostja ei ole saatnud hagejat osaliselt tasustatavale puhkusele ega kehtestanud osalist tööaega, kuigi viimaseks oli Tööinspektsioon nõusoleku andnud. Kohus nõustub aga hagejaga selles, et tööandja on rikkunud töölepingut. Töölepingu kohaselt asus hageja tööle projektijuhi ametikohale ja tööülesannete täitmise kohaks olid tööandja ehitusobjektid. Projektijuhi ametijuhendi järgi oli töötaja tööülesandeks ehitusobjekti töö organiseerimine, ehitustööde korraldamine ja sellega seonduv.
Vaidlust ei ole selles, et 03.02.2009.a pandi hagejale ülesanne teostada ehituskonstruktsioonide metallilao inventuur Tallinnas Salve tänaval. Nimetatu nähtub ka kostja 03.02.2009.a koosoleku protokollist. Hageja selgitustest nähtuvalt on osaühingul M kaks tegevusvaldkonda – ehitamine ja metallkonstruktsioonide tootmine. Kostja sellele väitele vastu ei vaielnud. Inventuuri tegemine metallkonstruktsioonide tootmisega tegeleva üksuse laos ei seondu projektijuhi tööülesannetega ehitusobjektil. Eeltoodust järeldub, et kostja kohustas hagejat tegema töid, mis ei kuulunud hageja tööülesannete hulka. Ebaõige on kostja seisukoht, et ametijuhendi punktist 2.3 tulenevalt oli inventuuri tegemine hageja kohustus. Nimetatud ametijuhendi punkt käsitleb materjalide ja seadmete tellimist seoses hageja tööülesannetega ehitusobjektil. Asjaolu, et hageja palus 07.02.2009.a e-kirjas kostjat oma haiguse tõttu inventuuri korraldamine teistele töötajatele üle anda, ei tähenda, et hageja oleks tööülesannete muutmisega nõustunud ning kaotanud õiguse töölepingu lõpetamiseks
Kohtu hinnangul on kostja, kohustades hagejat tegema töölepingus kokkuleppimata tööülesandeid, oluliselt rikkunud töölepingut. Sellest tulenevalt oli hagejal õigus
lg 1 alusel tööleping lõpetada.
lg 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista
Kuni 30.06.2009.a kehtinud puhkuseseaduse § 25 sätestas, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Kostja puhkusehüvitise suurust ei vaidlustanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest 34 245 krooni.
lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 30 000 krooni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub T Khagi rahuldamisele. Kuna T Khagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb osaühingu Mhagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots 5 kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.