Obsah (4)

§ 230§ 5§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-5836 Menetlusos

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Käesolevaks ajaks puudub ka vaidlus selles, et hageja töölt lahkumine OÜ-st S P TLS § 82 alusel vastavalt hageja 12.10.2007 esitatud avaldusele on tunnistatud ebaseaduslikuks ja hageja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni 08.05.2008 otsust töövaidlusasjas nr 9.4-02/460/08, seega käesolevaks ajaks on see jõustunud ning pooltel puudub selles osas vaidlus (tlk. 81-82). Töötajate Distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 21 lg. kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping distsiplinaarkaristuse korras TLS § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel, järgides sama seaduse paragrahvidega 11, 73-75, 91-96 ja 103-106 ettenähtud lepingu lõpetamise tingimusi ja korda ning käesoleva seadusega ettenähtud karistamise tingimusi ja korda. Hageja vabastati töölt distsiplinaarkaristuse korras kostja 15.10.2007 käskkirjaga nr. 11 TLS § 86 p. 6 alusel (töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel)

1. oktoobril 2007.a. Nimetatud kostja käskkirja nr 11, 15.10.2007 hageja ei ole TDVS § 23 korras ja tähtajal vaidlustanud, seega on hageja töölt vabastamine 15.10.2007.a. TLS § 86 p. 6 alusel seaduslik ja käesolevaks ajaks jõustunud. Kostja karistas hagejat 15.10.2007 distsiplinaarkaristuse korras, s.o. samal päeval, kui vabastas hageja distsiplinaarkaristuse korras töölt TLS § 86 p. 6 alusel, veel kahe käskkirja alusel järgnevalt; käskkiri nr. 5, 15.10.2007 alusel rahatrahviga hageja 9 keskmise päevapalga ulatuses, s.o. summas 14 139 krooni, kohustusega trahv kinni pidada hageja 2007 septembrikuu palgast ning käskkirja nr 8, 15.10.2007 alusel rahatrahviga hageja 10 keskmise päevapalga ulatuses, s.o. summas 15 710 krooni, kohustusega trahv kinni pidada hageja 2007 oktoobrikuu palgast (tlk. 34-36). TDVS § 12 lg. 1 kohaselt distsiplinaarkaristus on määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. TDVS § 17 lg. 5 kohaselt trahvi kinnipidamist alustatakse hiljemalt teisest palgast, mis kuulub töötajale väljamaksmisele pärast karistuse määramist. Kostja vormistas hagejale distsiplinaarvastutuse korras rahatrahvide määramise karistused 15.10.2007 käskkirjadega nr 5 ja 8, seega samal päeval kui distsiplinaarvastutuse korras karistuse hageja töölt vabastamiseks TSL § 86 p. alusel. Kostja oma 02.01.2008 kirjades hagejale märgib, et edastas koheselt ka hagejale kõik käskkirjad tähitud postiga (tlk.37-38). Seega sai hageja enda distsiplinaarkorras rahatrahvidega karistamisest teada alles peale 15.10.2007, seega peale seda, kui temaga oli tööleping juba 15.10.2007 lõpetatud. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal enam võimalik vastavalt TDVS § 17 lg. 5 sätestatule pöörata täitmisele 15.10.2007 distsiplinaarkaristuse käskkirju nr. 5 ja 8 rahatrahvide kohta, kuna hagejal järgmist palgapäeva kostja juures enam ei olnud, millest oleks sud hakata kinnipidamisi teostama. Vastavalt TDVS § 17 lg. 6 sätestatule rahatrahvi ei saa kinni pidada lõpparvest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et juhul kui kostja 15.10.2007.a. käskkirjade nr. 5 ja 8 alusel ka teostas hageja töötasudest rahatrahvi kinnipidamisi, siis olid need ebaseaduslikud tulenevalt TDVS §§-de 12 lg. 1, 17 lg-te 5 ja 6 sätestatust ning hagejal on õigus hageda temal saamata 4 jäänud 2007 septembrikuu töötasu ja oktoobrikuu ühe nädala töötasu ning vastavad päevarahad. Hageja esitas pangakonto väljavõtted ajavahemikus 01.01.2007 – 17.10.2007 (töövaidlusasja toimiku nr 9.01-02/2271-09, lk. 7-19), millest nähtub, et hageja pangakontol puuduvad välja maksed, mis tõendavad hagejale 2007 aasta septembrikuu ja oktoobrikuu eest töötasu ja päevarahade kandeid. Hageja leiab, et olenemata töölepingu lõpetamise alusest on tal õigus saada saamata jäänud töötasu, lähetuse päevarahad ja kasutamata jäänud puhkuse rahaline hüvitus. TLS § 49 p 2 kohaselt tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseadus (PalS) § 31 lg 5 järgi palk arvutatakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Hageja palub kostjalt välja mõista 2007 septembrikuu kahe nädala töötasu 9750 krooni ja 7 tööpäeva eest päevaraha 3500 krooni (7 x 500), oktoobrikuu ühe nädala töötasu 5616 krooni ja 5 tööpäeva päevaraha 2500 krooni (5 x 500) ning töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse rahaline hüvitus summas 5560 krooni. Seega on hagejal saamata jäänud töötasu 15 366 krooni, päevarahad 6 000 krooni ja puhkusehüvitis summas 5 560 krooni (3 töötatud kuu eest). Kostja ei ole kohtule tõendanud, et hageja on 2007 aasta septembrikuus kaks nädalat töölt puudunud või tema tehtud töö ei vastanud esitatud nõuetele ja seega ei ole tööandja poolt vastu võetud. Seega on hageja õigustatud kätte saama eelnimetatud aja eest hagetava töötasu summas 9750 krooni. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja mittetöötamist 2007 aasta oktoobrikuu alguses (ühel nädalal) ega selle mitte vastuvõtmist tööandja poolt. Seega on hageja õigustatud saama sel ajal töötamise eest töötasu hagetavas summas 5616 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud töötasu arvestamise aluseid. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on hagejale eelnimetatud töötasud hageja pangakontole üle kandnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue 2007 septembrikuu ja oktoobrikuu saamata jäänud töötasude osas kokku summas 15 366 krooni kuulub rahuldamisele ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lähtudes asjaolust, et hageja töötas 2007 septembrikuus ja oktoobrikuu alguses kostja juures ja oli õigustatud saama sellel ajal töötamise eest töötasu, siis oli hageja õigustatud ka vastavalt töölepingu punktile 4.
2. saama välislähetuses töötamise ajal päevaraha. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei täitnud oma tööülesandeid 2007 aasta septembrikuus ja oktoobrikuu alguses (ühel nädalal) või hageja ei töötanud vaidlusalusel ajal välismaal, siis sellest tulenevalt kohus asub seisukohale, et hageja täitis poolte vahel kokkulepitud töö ülesandeid, mistõttu on tal õigus saada töölepingu punktis 4.
3. kokkulepitud päevaraha hageja esitatud arvestuse alusel kokku 6000 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud päevarahade arvestust ega summat. Kohus leiab, et hageja nõue saamata jäänud päevarahade osas tuleb rahuldada ja summa 6000 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Puhkuseseadus (PuhkS) § 25 kohaselt töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja arvutuste kohaselt oli tal õigus töölepingu lõpetamisel saada PuhkS § 25 kohaselt hüvitist kolme kuu kasutamata jäänud puhkuse eest kogusummas 5 560 krooni. Kostja ei ole esitanud kohtule omapoolseid arvestusi lõpparve koosseisus väljamaksmisele kuulunud summade kohta. Samuti ei ole kostja tõendanud lõpparve arvestuse aluseks olnud asjaolusid. Seega peab kohus põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestustest ja hageja nõue rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kasuks rahaline hüvitus kasutamata jäänud puhkuse eest summas 5 560 krooni. Riigilõivu seaduse § 22 lg. 1 p.1 kohaselt riigilõivu ei võeta töötaja poolt esitatud palganõudes. 5 Menetluskulude jaotus

§ 162

lg 1, 2, 3 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik 6