3-08-381/10

3-08-381 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-381 Haldusasi K. J kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 17.12.2007 maksuotsus nr 12-5/340 Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2009 Menetlusosalised Kaebaja K. J ja tema esindaja Ivo Raudjärv, Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1, § Rahuldada K. J kaebus. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 17.12.2007 maksuotsus nr 12-5/340 K. J´le tulumaksu määramise kohta
3. aasta tulumaksu arvestamise ja kontrollimise tulemusel. Välja mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt (reg kood … asuk. ..) 5 000 (viis tuhat) krooni K. J (isikukood … eluk….) kasuks asjas kantud kohtukulude katteks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. veebruaril
5. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval. 1 3-08-381 ASJAOLUD 19.10.2007 koostati kontrollakt nr 12-3/263 K. J poolt füüsilise isiku tulumaksu arvestamise ja kontrollimise kohta
6. aasta eest (tl 43-47). 17.12.2007 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12-5/340 kohustati K. J´t tasuma tulumaksu 203 406 krooni (tl 12-21). 25.02.2008 esitas kaebaja kohtule kaebuse 17.12.2007 maksuotsusele nr 12-5/340 (tl 6-10). 24.03.2008 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 42-43). 24.04.2008 esitas kaebaja vastuse vastuväidetele ning taotluse tunnistajalt kirjalike ütluste võtmiseks (tl 81-85). 16.05.2008 saatis vastustaja vastuse kaebaja taotlusele (tl 91). 03.09.2008 lahendas kohus kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamise osas (tl 94). 04.12.2008 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 95-96). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul on kaevatav otsus õigusvastane, kuna jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kaebaja ei ole vaidlusalusest tehingust antud perioodil tulu saanud. Maksuotsuse kohaselt ei andnud äriühing B. An´ile 18.04.2001 laenu, vaid tegelikult andis laenu kaebaja ning seetõttu tuleb kaebaja poolt äriühingu pangakontolt
7. aastal välja võetud sularaha lugeda kaebaja tuluks. Selline järeldus on vastuolus kohtuotsuses nr 3-05579 tuvastatud asjaoludega, mille kohaselt sai B. A laenuks 1 798 000 krooni äriühingult, kelle esindajana kaebaja antud summa laenusaajale üle andis ning seega ei ole antud summa puhul tegemist kaebaja tuluga. Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuse tegemisel võtnud aluseks järelduse, milline on samade poolte vahel toimunud kohtuvaidluses ümberlükatud. Kaebaja hinnangul on selline käitumine lubamatu. Viidatud haldusasjas läbiviidud apellatsioonmenetluses maksuhaldur B. A ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ei seadnud. Maksuotsuses on B. A ütlused kajastatud vääralt, kontekstist välja rebitult. Samuti on kaebaja seisukohal, et maksusumma määramiseks on möödunud nii 3 aastane kui 6 aastane tähtaeg. Kaebuse täienduses on kaebaja seisukohal, et aegumise peatumine toimub maksu määramise vaidlustamise ajaks ning kui maks määrati vaideotsusega, peatub aegumine alles vaideotsuse vaidlustamisest. Samuti seab kaebaja kahtluse alla, kas aegumine üldse peatus, sest maks määrati õigusvastase vaideotsusega. Kaebaja hinnangul on asjakohatud vastustaja viited pingutustele seoses maksuotsuse kättetoimetamisele. Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadetes ei ole avaldatud dokumendi resolutiivosa, sellest ei selgu isegi määratud maksusumma ega maksustamisperiood. Arusaamatud on vastustaja viited kaebaja tahtlikule venitamisele menetluse läbiviimisel. Asjas ei ole tõendatud, et laenu andnud juriidiline isik on oma tegevuse lõpetaud. Samuti ei anna antud asjaolu alust väita, et laenu ei nõuta tagasi. Äris on tavaline, et pooled lepingu sõlmimise järgselt kohandavad oma suhtedi ümber vastavalt majanduslikule olukorrale. Arusaamatud on vastustaja seisukohad lepingu sõlmimise keele valiku osas. Kuna laenu anti Eestis ning äriühingu esindaja ja laenusaaja on Eesti kodanikud, siis on loogiline eestikeelse lepingu sõlmimine. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et füüsiliselt andis laenusumma üle kaebaja, kuid õigusuhe tekkis siiski laenuandja kui juriidlise isikuga. Asjasolu, et laenu andis äriühing kinnitas laenusaaja korduvalt oma ütlustega. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul on maksuotsus motiveeritud ja seaduslik. Maksuhalduri hinnangul ei ole möödunud maksusumma määramise tähtaeg. Maksuotsuses on põhjendatud, milles seisnes kaebaja tahtlus. Kaebaja sai äriühingult tulu ja jättis selle kajastamata tuludeklaratsioonis. Haldusasjas nr 3-05-579 Tallinna Ringkonnakohtu otsuses tuvastati, et kaebaja ei deklareeriunud teadlikult oma
8. aasta tegelikke tulusid. 2 3-08-381 Kaebaja väide selle kohta, et ringkonnakohus oma otsuses leidis, et on tõendatud raha kasutamine äriühingu poolt laenu andmiseks, ei tulene Tallinna Ringkonnakohtu otsusest. Kohtuotsuses on märgitud, vaideotsusega ei ole võimalik maksuotsusega määratud maksusummat suurenda, selleks tuleb läbi viia täiendav maksumenetlus ning seda ongi käesoleval juhul tehtud. Ebaõige on kaebaja seisukoht 6 aastase aegusmistähtaja möödumise kohta. Maksuhalduri väidetel tuleb tähtaja aegumise arvestamisel lähtuda MKS § 99, mille kohaselt peatub aegumine, kui tekkivad menetlust takistavad asjaolud seni kaua, kuni need pole ära langenud. Käesoleval juhul tekkis takistav asjaolu 28.04.2005 vaide esitamisega ning langes ära ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 20.03.
9. Seega ajavahemikus 28.04.200520.03.2007 peatus maksusumma määramise aegumine
10. aasta osas ning hakkas taas kulgema 21.03.
11. Maksuhaldur käitus maksuotsuse kätteandmisel kaebajale seadusega ettenähtud korras. Vastustaja hinnangul ei ole kohtuotsusega varemalt antud hinnangut vaidlusalusele tehingule. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on leitud, et tulumaksu määramine vaideotsusega on õigusvastane. Täiendavat maksusummat ei saa määrata ilma täiendava kontrollmenetluse läbiviimiseta. Kohus ei andnud hinnangut laenu lugemise kohta kaebaja tuluks ega andnud õiguslikku hinnangut sellelt tehingult tulumaksu määramise osas. Maksuotsuses on motiveeritud maksuhalduri seisukoht, millistel põhjustel loeti laenusumma kaebaja tuluks ning asjas kirjeldatud asjaolud kinnitavad, et laenatud summa oli kaebaja poolt laenatud ning laenusumma kuulus kaebajale, mitte äriühingule. Vastustaja on seisukohal, et 18.04.2001 sõlmitud laenuleping äriühingu vahel oli teeseldud tehing kaebaja poolt isikule laenu andmise tehingu varjamiseks. Kaebaja võttis äriühingu nimel
12. aastal välja 961 107 krooni, mille pööras oma isiklikuks tuluks. Maksuhalduri hinnangul tõendavad asjas kogutud tõendid, et A. A´ile laenatud summa oli laenatud kaebaja nimel, mitte äriühingule kuuluv summa. Kaebaja puudusid äriühingu nimel lepingu sõlmimiseks vastavad volitused ning lepingus märgitud tingimused ei ole äris mõistlikud. Laenusaaja ei saa juriidlilisele isikule laenu tagastada, sest juriidline isik on lõppenud, kuid laenu ei ole enntähtaegselt tagasinõutud. Lepingu koostamine eesti keeles viitab sellele, et lepingu pooleks ei saanud olla äriühing, kelle keeleks on inglise keel. Vastustaja hinnangul tõendavad B. A poolt antud ütlused, et laenulepingu sõlmis kaebaja kui füüsiline isik. Laenuleping sõlmiti eesmärgiga varjata tulusid ja vältida maksude tasumist. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
13. Kaebus on esitatud 25.02.2008 vastustaja 17.12.2007 haldusaktile. Kaebuse kohaselt sai kaebaja vaidlustatud haldusaktist teada 26.01.2008 (tl 6, 22). Vastustaja vastuväidetes selgitab maksuotsuse kätte andmise asjaolusid ning ei vaidlusta kaebuse esitamise tähtaegsust (tl 42 pöördel). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebuse kohaselt on kaevatava maksuotsus õigusvastane, kuna: - maks on määratud tehingult ja perioodi eest, millise kohta on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kaebaja ei ole käsitletud tehingust antud perioodil tulu saanud; - on möödunud maksusumma määramise tähtajad. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse 30.03.2005 otsusega nr 12-5/24 kohustati kaebajat tasuma riigieelarvesse
14. aasta ja
15. aasta eest täiendavat tulumaksu 106 719 krooni. 3 3-08-381 Antud otsusele esitas kaebaja vaide ning 17.06.2005 vaideotsusega nr 115-1 jäeti vaie rahuldamata ning arvestati kaebaja tuluna laenulepingu alusel üleantud summa 1 798 000 krooni ja määrati antud summalt kaebajale tasumiseks tulumaks. Haldusasjas nr 3-05-579 halduskohtu otsuses leiti, et vaideotsusega ei ole võimalik maksuotsusega määratud maksusummat suurendada ning vaideotsus täiendavalt määratud maksusummade osas tühistati. Kohtuotsuses märgiti, kuna maksuotsuses laenuandmise asjaolusid kahtluse alla ei seatud, kaebaja antud küsimust vaides ei puudutanud, siis oleks pidanud Maksu- ja Tolliamet leides, et kaebaja tuluna tuleb arvesse võtta laenulepingu alusel üleantud raha, tegema ettekirjutuse asja üle uuesti otsustamiseks. Kohtuotsuse p 3 märgiti, et kaevatava maksuotsusega ei ole kaebaja tuluks arvestatud O poolt B. A´le 18.04.2001 antud laenu summas 1 798 000 krooni ning seetõttu kontrollis kohus maksusummade põhjendatust lähtudes Lääne maksukeskuse 30.03.2005 otsuses näidatud tulust
16. aastal 202 krooni ja
17. aastal 410 255 krooni. Lähtudes eeltoodust ei ole halduskohus 30.03.2005 maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel andnud hinnangut O poolt B. A´le 18.04.2001 antud laenulepingu sõlmimise asjaoludele. Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuses haldusasjas nr 3-05-579 tugineti seisukohale, et kohus oleks pidanud kontrollima mitte maksu-, vaid vaideotsuse sisulist õiguspärasust ning andma hinnangu laenulepingule ja kaebaja maksumenetluses antud selgitustele nimetatud lepinguga seonduvalt. Ringkonnakohtu 16.02.2007 otsusega jäi halduskohtu otsus vaideotsuse õigusvastasust käsitlevas osas muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt anti maksuotsusele hinnang lähtudes maksuotsuses tuvastatud asjaoludest, kus maksuhaldur vaatles kaebaja tulu kaheaastase perioodi lõikes ja aktsepteeris laenu andmist aprillis
18. Kohtuotsusega tuvastati, et kaebaja tuluks
19. aastal oli 231 680 krooni ja
20. aastal 178 777.10 krooni, mida kaebaja oleks pidanud deklareerima ja vastavalt maksma tulumaksu. Kohtuotsuse kohaselt oli
21. aasta osas aegunud ka kuue aastane maksusumma määramise tähtaega ning maksuhaldur tühistas maksusumma määramise
22. aasta eest.
23. aasta osas tuvastatud tulu osas ei olnud möödunud maksusumma määramiseks sätestatud tähtaeg. Lähtudes eeltoodust ei ole jõustunud kohtulahendites hinnatud ega tuvastatud 18.04.2001 laenulepingu sõlmimise asjaolusid. Asjas ei ole kontrollitud ega hinnatud maksuotsuse sisulist õiguspärasust seonduvalt 18.04.2001 laenulepinguga ega antud õiguslikku hinnangu laenulepingule ning kaebaja maksumenetluses antud selgitustele ja tõenditele nimetatud lepinguga seonduvalt. Seega ei saa kaebaja käesolevas asjas tugineda väidetele, et jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kaebaja ei ole käsitletud tehingust antud ajavahemikul tulu saanud. MKS § 95 kohaselt teeb maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks maksuotsuse. Maksukorralduse seadus (redaktsioon 14.07.2007-01.01.2008) § 98 lg 1 alusel on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Käsitletud paragrahvi lg 4 kohaselt ei või pärast aegumistähtaja möödumist selles asjas maksuotsust teha ega muuta või kehtetuks tunnistada selles maksuasjas varem tehtud maksuotsust. Maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. MKS § 99 sätestab maksusumma määramise aegumise peatumise alused. Käsitletud paragrahvi lg 1 p 2 alusel peatub maksusumma määramise aegumine maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest on haldusasjas nr 3-05-579 maksusumma määramise osas vaidluse esemeks olnud 30.03.2005 maksuotsus nr 12-5/24, milles käsitleti kaebaja 4 3-08-381 tuluallikana O arveldusarvelt saadud summasid ja O maksekaardiga teostatud tehinguid
24. aastal ja
25. aastal ning 18.04.2001 laenu summas 1 798 000 kaebaja tuluks ei arvestatud. Maksuotsuse tegemisel ei ole maksuhaldur 18.04.2001 laenulepingu osas tuvastanud kaebajal kohustust tasuda tulumaksu ega määranud tasumisele kuuluvat maksusummat. Lähtudes eeltoodust ei tuvastatud eelpool käsitletud maksumenetluse käigus kaebajal seaduse alusel täitmisele kuuluvat rahalist kohustust tulenevat aprillis 2001 sõlmitud laenulepingust. Kohtuotsusega haldusasjas nr 3-05-579 on märgitud, et vaideotsusega ei ole võimalik maksuotsusega määratud maksusummat suurendada. Seetõttu ei saanud 30.03.2005 maksuotsuse nr 12-5/24 ja 17.06.2005 vaideotsuse nr 115-1 vaidlustamine haldusasjas nr 3-05-579 kohtu hinnangul peatada vaidlusaluse laenulepingu osas maksusumma määramise aegumistähtaega, sest vaidlusalusest lepingust tulenevalt antud asjas maksumenetlust läbi ei viidud ja kaebajale maksuotsusega maksusummat ei määratud. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on 17.12.2007 maksuotsusega nr 12-5/340
26. aasta tuludelt kaebajale tulumaksu määramine aegunud ning maksusumma on määratud MKS § 99 lg 1 sätestatud aegumistähtaegu ületades. Kaebaja taotleb asjas kantud kohtukulude hüvitamist. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 5000 krooni (tl 34), mis kuulub välja mõistmisele vastustajalt. Annika Vendik Kohtunik 5