2-10-22863/16

(4)2-10-22863 Kohtumääruse peale võivad eestkostetav, eestkostja, samuti eestkostetava otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Narva linn esitas kohtule avalduse alaealisele isikule eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on alaealine laps jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja seega palub avaldaja määrata alaelisele isikule eestkostja. Koos avaldusega esitas avaldaja kohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja ajutise eestkostja määramiseks. Viru Maakohtu

1. mai 2010 kohtumäärusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse määramise taotluse ja määras alaealisele isikule ajutise eestkostja tsiviilasja nr 2-10-22863 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et alaealise lapse vanemad on lahutatud ja elavad lahus. Alaealine laps on jäänud ilma oma vanemate hoolitsusest. Lapse poolt eestkosteasutusele
2. aprillil 2010 ja
3. aprillil 2010 esitatud avaldustest selgub, et lapse ema on nende ühisest elukohast lahkunud ja tema asukoht on lapsele teadmata, telefonile ema ei vasta. Korteri üüri laps tasuda ei suuda ja üürileandja on esitanud nõudmise üürilepingu lõpetamiseks. Laps oma isa juurde elama asuda ei saa, sest isa elab elukaaslase korteris, kus elab veel viis inimest; lapse suhted oma isa ja tema elukaaslasega on pingelised. Lapse vanaema on 70-aastane ja invaliid ning vanaemal puuduvad tingimused lapse majutamiseks. Samuti puuduvad tingimused lapse majutamiseks lapse onul. Lapse avalduses toodud asjaolusid kinnitavad eestkosteasutuse poolt läbi viidud vestlused lapse ema, vanaema, isa ja isa elukaaslasega. Laps elab A Z perekonnas. A Z on lapse klassijuhataja. Perekonnaseaduse (PKS) § 215 kohaselt, alates käesoleva seaduse jõustumisest kohaldatakse alaealiste üle seatud eestkoste teostamisele käesoleva perekonnaseaduse sätteid. Varem kehtinud seaduse alusel määratud eestkostjad jäävad edasi eestkostjateks. Seega tuleb alaealisele lapsele eestkostja määramise osas kohaldada
4. juulil 2010 kehtima hakanud PKS sätteid. Lähtuvalt PKS § 171 lg 1, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. 2

(4)2-10-22863 Vastavalt PKS § 214 lg 1, vanema hooldusõigus loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Hooldusõigust ei ole vanemal, kellelt vanema õigused on varem kehtinud perekonnaseaduse alusel ära võetud. Kohus ei tuvastanud, et lapse vanematelt oleks hooldusõigus (või enne

1. juulit 2010 vanema õigused) ära võetud. Lähtuvalt PKS § 120 lg 1, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Vastavalt lapse sünnitunnistusele on lapse vanemad ema N S ja isa I S. Lapse päritolu on kindlaks tehtud. Lapse vanemad on elus. Vanematelt hooldusõigust ära võetud ei ole ja seega on lapse vanemad lapse seaduslikud esindajad. Kohus leiab, et alaealisele lapsele eestkostja määramise tingimused ei ole täidetud, s.o lapse päritolu on kindlaks tehtud ja lapsel on seaduslikud esindajad, ning seega tuleb avaldus alaealisele isikule eestkostja määramiseks jätta rahuldamata. Seoses PKS muutumisega esitas avaldaja
2. juulil 2010 kohtule taotluse, milles palub anda avaldajale tähtaeg varem esitatud avalduse muutmiseks. Avaldaja põhjendab taotlust asjaoluga, et kuna alaealise lapse vanemad ei täida oma kohustusi lapse hooldusõiguse osas, tuleb vanemate hooldusõigust piirata ja piiratud hooldusõiguse osas määrata lapsele eestkostja. Kohus leiab, et avaldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 376 lg 1, pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. /---/. Kohus selgitab, et avaldaja ei saa käesolevas tsiviilasjas, milles on esitatud avaldus lapsele eestkostja määramiseks, peale avalduse menetlusse võtmist esitada avaldust lapse suhtes vanema õiguste määramiseks, kuna sellega muudetakse nii avalduse eset kui ka avalduse alust. Avalduse eseme ja aluse samaaegne muutmine ei ole lubatud. Avaldajal on õigus esitada kohtule avaldus uue tsiviilasja menetluse algatamiseks lapse suhtes vanema õiguste määramiseks. Samuti on avaldajal õigus peale vanema õiguste määramise menetluse lõppu, kui alaealine laps jääb vanema õiguste määramise menetluses tehtud lahendi tõttu ilma esindajateta, esitada kohtule uus avaldus lapsele eestkostja määramiseks, kuna avalduse aluseks olevad asjaolud on muutunud. Esialgne õiguskaitse Viru Maakohtu
3. mai 2010 kohtumäärusega määras kohus esialgse õiguskaitse korras alaealisele isikule ajutise eestkostja tsiviilasja nr 2-10-22863 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. TsMS § 4771 lg 2 kohaselt, /---/. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 3

(4)2-10-22863 Vastavalt TsMS § 386 lg 4, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus jättis lapsele eestkostja määramise avalduse rahuldamata. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse korras alaealisele isikule ajutise eestkostja määramine tuleb tühistada ja ajutine eestkostja vabastada eestkostja ametist alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud TsSM § 172 lg 1, lg 3 ja lg 7 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. /---/. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Aarne Lõhmus Kohtunik 4