lg 1 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 31.03.2009.a. vormistatud taganemisavaldus on materiaalselt kehtiv, st. kas taganemisavalduse tegemise ajal esines oluline lepingurikkumine mis õigustanuks lepingust taganemist. 4
lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine), lg 4 kohaselt lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutusega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju,. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Eelpooltoodust nähtuvalt on kohus tuvastanud, et põhjendamatud on kostja väited selle kohta, et müügilepingus sätestatud tähtajal veoki üleandmine oli kostjale nii olulise tähtsusega, et see oli eelduseks kostja huvi püsimiseks lepingu täitmise vastu. Nimetatud kohtu tuvastus põhineb asjaolule, et veel rohkem kui kuu aega hiljem müügilepingus märgitud veoki üleandmise tähtpäeva väljendas kostja soovi veok osta. Asjas puudub vaidlus ka selles, et veok tehti spetsiaalselt kostja vajaduste tarbeks. Tunnistaja HPütlustega on tõendatud, et kostja poolt soovitud sõidukile pealisehituse tehniline lahendus koostati kostja soovide kohaselt, ning vastavalt koostatud spetsifikatsioonile sõlmiti hageja ja OÜ E vahel leping (tlk 34-42) kostja soovitud sõidukile pealisehituse ehitamiseks. Seega on tõendatud, et sõiduk tehti spetsiaalselt kostja vajaduste tarbeks ning seetõttu leiab kohus, et Tulenevalt
§-st 116 lg 4 tulnuks kostjal anda hagejale enne kostja poolt lepingust taganemist täiendav tähtaeg kohuste täitmiseks. Asjas ei ole millegagi tõendatud, et kostja hagejale täiendava tähtaja
Asjas on kostja tuginenud olulisele lepingurikkumisele viidates
Kostja on oma taganemisavalduses viidanud sellele, et lepingu oluline rikkumine seisneb selles, et hageja ei andnud kostjale 30.01.2009.a. veokit üle.
lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Eelnimetatud säte reguleerib juhtumit, kus leping on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud, st selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav ning selline tagajärg pidi olema lepingut rikkunud poolele objektiivselt ettenähtav. Muu hulgas võib huvi kaotus lepingu vastu olla seotud täitmise tähtaja ületamisega. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostjal sõlmitud kokkulepped (tlk 83 ja 85) alates 01.02.2009.a. kostja poolt purgimisteenuste osutamiseks. Tunnistaja VO`i ütlustega on tõendatud, et kostja sai juurde teenuse osutamise lepinguid, mida täitma plaaniti hakata uue soetatava veokiga. Asja materjalidest nähtuvalt lõpetati kokkulepped vastavalt 02.03.2009.a. (tlk 84) ja 04.03.2009 (tlk 86). Kuna asja materjalidest nähtub, et veel peale 06.03.2009.a. veoki ülevaatamist kostja poolt säilis kostjal huvi veoki ostmiseks, siis leiab kohus, et
§-s 116 lg 2 p 2 nimetatud lepingu rikkumine taganemise alusena 31.03.2009.a. puudus. Asja materjalidest nähtub kohtu arvates, et kostja taganes lepingust seetõttu, et hageja pakkus veoki üleandmise hilinemise hüvitamiseks liiga väikest hüvitist. See asjaolu ei saa aga kohtu arvates, arvestades pooltevahelisi suhteid peale 30.01.2009.a., olla taganemise materiaalse kehtivuse aluseks, vaid kahju hüvitamise nõude aluseks. Eelpooltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et taganemiseks 31.03.2009.a. puudus materiaalne eeldus, millest tulenevalt ei ole taganemine kehtiv. 5 Kuna asjas ei ole tõendatud, et kostja on müügihinna tasunud, tuleb hageja põhinõue rahuldada ka kostjalt välja mõista 1 898 620 krooni.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjatele üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna pooled leppisid müügilepingus kokku, et müügihind tasutakse enne müügiobjekti kostjale üleandmist, siis leiab kohus, et kostja väited selle kohta, et hagejal ei ole võimalik veokit käesoleval ajal kostjale üle anda, ei ole asjakohased. Müügilepingus on pooled kokku leppinud õiguskaitsevahendites, juhul veoki üleandmine viibib hageja süül. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivised arvutatuna 02.04.2009.a. kuni hagi esitamiseni kogusummas 35 124,47 krooni, viivised arvutatuna alates hagi esitamisest ehk 08.05.2009.a. kuni otsuse tegemiseni iga päeva eest summas 949, 31 krooni, viivised 0,05 % põhinõudest ehk 1 898 620 kroonist päevas otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni. Kuna asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostjale müügisumma tasumise arve 24.03.2009.a., kuid summa on senini tasumata, siis
Kostja on taotlenud viivise vähendamist, tulenevalt sellest, et tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ning lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja taotleb viivise vähendamist nullini.
lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle, et kostja majandustulemused ei ole head, sellele on kostja viidanud oma taotluses viivise vähendamiseks ja hageja oma taotluses hagi tagamiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et nõutava viivise väljamõistmine kuni kohtuotsuse tegemiseni võib kaasa tuua kostja jaoks rasked majanduslikud tagajärjed. Arvestades ka käesoleva vaidluse asjaolusid leiab kohus, et põhjendatud on vähendada viivise nõuet selliselt, et viivis kohtuotsuse seisuga jäetakse välja mõistmata, kuid kohtuotsuse tegemise seisuga kuulub viivis tasumisele protsendina põhinõudelt vastavalt pooltevahelises lepingus sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, leiab kohus, lähtudes vaidluse olemusest, et hageja menetluskulud tuleb 80 % ulatuses jätta kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja enda kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 6 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.