Obsah (6)

§ 4§ 5§ 436§ 162§ 122§ 131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja 26. märts 2010.a. Tallinnas, Kentmanni 13 koht Tsiviilasja number 2-09-4947

) § 333 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Hageja esitas 14.10.2009.a. vastuväite kohtu tegevusele. Hageja leiab, et Harju Maakohtu 13.10.2009.a. kohtumäärus, millega kohus jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata, ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus tutvunud hageja poolt esitatud vastuväitega, leiab, et see ei kuulu rahuldamisele. Hageja ei ole kohtule esitatud vastuväites välja toonud asjaolusid, mis annaksid eeldada, et kohus on rikkunud 13.10.2009.a. kohtumääruse tegemisel mõnd menetlussätet või vorminõuet. 8.

§ 4

lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise.

§ 5

lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

1. 05.02.2010.a. kohtumäärusega (t/l 96) määras kohus, et tsiviilasi lahendatakse kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Samuti teavitas kohus menetlusosalisi, et kohtuotsus väljastatakse menetlusosalistele 25 päeva jooksul pärast kohtule avalduste ja dokumentide esitamist. Pooled on eelpool nimetatud määruse kätte saanud, kuid täiendavaid avaldusi ning dokumente kohtule esitatud ei ole.
2. Äriseadustiku (ÄS) § 170 lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku paragrahvis 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. ÄS § 171 lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike 2 nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. ÄS § 1721 kohaselt kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. OÜ MI12.08.2009.a. kinnitatud põhikirja p 4.4 (t/l 99-102) kohaselt saadab juhataja osanike koosoleku toimumise teate kirjalikult kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Teates tuleb näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvad tähtsust omavad asjaolud.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et AOÜ on OÜ MI osanik. Samuti puudub vaidlus selle üle, et 26.08.2009.a. toimus Tallinnas aadressil Xxx OÜ MI osanike koosolek (t/l 12, 13). Sisuliselt ei ole vaidlust selle üle, et hagejale saadeti teade osanike koosoleku toimumisest tähitud postiga 24.08.2009.a. ning et hageja sai selle kätte 26.08.2009.a. (t/l 14-17).
4. Kostja möönab, et on rikutud ÄS § 172 lg-s 1 ja põhikirjas sätestatud nõuet, mille kohaselt peab osanike koosoleku kokkukutsumise teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Rikkumise põhjuseks oli asjaolu, et hageja kanti osanikuna osanike nimekirja EVK-s 21.08.2009.a. kell 17:04 (t/l 70) ning kuna osanike ring oli muutunud, pikendati koosoleku otsusega hageja huvisid silmas pidades maksete ülekandmise tähtaega kuni 28.09.2009.a. Käesoleval juhul on dokumentaalsete tõenditega, s.o eelkõige tähitud kirjaga, aga tõendatud, et kostja on rikkunud ÄS § 172 lg-s 1 ja põhikirja punktist 4.4 tulenevat nõuet.
5. Kostja väited, et 26.08.2009.a. toimunud koosoleku kokku kutsumise korra rikkumine, oli hageja enda huvides, on antud juhul asjakohatud. Kuivõrd hageja ei ole tagantjärgi kiitnud heaks 26.08.2009.a. koosolekul tehtud otsuseid, on 26.08.2009.a. toimud OÜ MI osanike koosoleku otsused tühised ning hagi kuulub rahuldamisele.
6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulu 15.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus, arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ning poolte seisukohti leiab, et hageja AOÜ menetluskulud tuleb jätta 25% ulatuses kostja OÜ MI kanda ning ülejäänud osas menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasja oleks saanud lahendada kohtuväliselt menetluskulusid vältides. Hagihind 16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 131

lg 1 kohaselt osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 aktsia- või osakapitalist. Käesoleval juhul on hagihinnaks 100 100 krooni, kuivõrd hagiavalduse esitamisel oli OÜ MI osakapital 1 001 000 krooni. Ann Meriluht Kohtunik 3