← Eesti

3-09-3072/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 23.02.2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-3072 Haldusasi OÜ Utileek kaebus Keskkonnaameti poolt SW Sooju

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Saata määrus kaebuse esitajale (esindajale). Resolutsioon Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. KAEBUSE ASJAOLUD

  1. 22.12.
  2. a esitas OÜ Utileek Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti poolt SW Soojus OÜ-le väljastatud ohtlike jäätmete käsitluslitsentsi nr 0209 tühistamiseks.
  3. Kohus leidis, et kaebus on esitatud puudustega ja jättis kaebuse korduvalt käiguta.
  4. OÜ Utileek vaidlustab Keskkonnaameti poolt SW Soojus OÜ-le väljastatud ohtlike jäätmete käsitluslitsentsi nr
  5. Kohtu kogutud andmetel anti see välja keskkonnaministri käskkirjaga 17.06.09, mis avalikustati ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.06.
  6. Kaebuse esitaja palub lugeda kaebus tähtaegseks või siis ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. KOHTU SEISUKOHT 4.Kohus oli palunud märkida ära nõudeõiguse alus ja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebuse esitaja on viimasel vastamisel märkinud üldsõnaliselt, et ta on juba varem selle avaldanud. Kohus ei pea võimalikuks veelkord kaebust käiguta jätta. Kaebaja ei ole ise suutnud selgelt ära määrata, missuguse subjektiivse õiguse kaitseks ta kaebuse esitas. Esmalt märkis kaebaja, et tegemist on otsese konkurentsi kahjustamisega vastustaja poolt ja ta viitas KonkS § 1 ja § 42 lg
  7. Kaebaja märgib veel, et ta majandustegevust kahjustatakse konkurendi poolt, ta ei saa võrdsetel tingimustel ja alustel samasuguseid teenuseid pakkuda. Samas ei nähtu, missuguste „samasuguste“ teenuste pakkumine on kaebajal takistatud, 1 kuivõrd kaebuses võrreldakse erinevaid tegevusi, st kaebaja tegevust jäätmete kogumisel ja ohtlike jäätmete, sh raudteeliiprite käitlemiseks andmisel lepingu alusel Heisterner Holz Recycling GmbH Sanderstorf käitlusena ja sorteerimiskeskusele taaskasutamiseks andmisel. Samas nähtub, et kaebaja ei ole rahul SW Soojus tegevusega, kelle põletusteenuseks on tootena soojus ja kes tohiks kasutada selleks puiduhaket. Samas nähtub, et kaebajal ei ole takistatud jäätmete üleandmine EV-is ja kaebusest ei nähtu, et kaebaja ise sooviks jäätmeid põletada, ka ei nähtu, et ta ei saaks üle anda liipreid põletamiseks SW Soojus OÜ hallata olevatele katlamajadele või EV-i teistele katlamajadele. Kaebaja väidab vaatamata sellele üldsõnaliselt, et tema ettevõtlusvabadust rikutakse ja ta ei saa majandustegevust läbi viia, kuna konkurendile anti OJKL. Kaebaja nimetab veelkord üldiselt viidates Riigikohtu lahenditele, et haldusakti tühistamiskaebuse läbivaatamisel tuleb mõista kaitstavate õiguste ja vabadustena muuhulgas isiku põhiõigusi-ja vabadusi, seega ka ettevõtlusvabadust. Veel märgib kaebaja, et SW Soojus saab sisuliselt kokku hoida investeeringuid ja ei tee kulutusi, mida teeb kaebaja, ta peab majandustegevuse lõpetama. Kaebusest ei selgu aga, mis kulutusi kaebaja silmas peab ning miks ta peab majandustegevuse lõpetama, kuigi kaebajale ja SW Soojusele on väljastatud OJKL. Kaebaja märgib, et vastustaja poolt väljastatud õigusvastane käitluslitsents takistab ja kahjustab kaebuse esitaja ettevõtlusega seotud tegevust, seega rikutakse subjektiivseid õigusi. Kohus eelmärgitu alusel ei nõustu kaebajaga, et ta on märkinud ära, missuguseid õigusi rikutakse, vastupidiselt nähtub, et kaebaja ei nimeta ühtegi konkreetset õigusnormi, kuigi kohus oli lisaks käiguta jätmise määrustele saatnud meeldetuletuse ka e-postiga 29.01.
  8. Kuivõrd advokaat viitab Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-6-00 p 11 ja selles märgitakse ära PS § 31 ettevõtlusvabadus, saab järeldada, et kaebaja sooviks on kaitsta ettevõtlusvabadust. Viitega Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-9-02 p 10 soovib kaebaja ilmselt märkida, et

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Kohus siinkohal märgib, et kaebeõigus halduskohtusse realiseerub

§ 7

kaudu ning kohtulikku kaitset ei saa anda igaühele, kes väidab oma huvide kahjustamist haldusorganite tegevuse tõttu. Menetleda ei saa kaebust, kui isikul puudub kohtus kaitstav subjektiivne õigus ja kui eriseadusega pole ette nähtud teisiti. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on 20.12.2001 lahendites nr 3-3-1-8-01 ja nr 3-3-1-15-01 halduskohtusse pöördumise õigust selgitanud järgmiselt: "Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi - põhiõigusi ja vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi." Käesolevalt on kohus arvestades asjaolusid hinnanud olukorda ja leiab, et kaebaja kaebeõigus tugineb ekslikele eeldustele ja järeldustele. Kohus jääb seisukohale, et kaebaja on saanud 2 valesti aru õigusnormidest ning ekslikult järeldab, et teisele isikule väljastatud OJKL piirab kaebaja tegevusvabadust ettevõtluses ja kui see tühistada, siis kolmas isik peab lõpetama tegevuse. Kaebaja kaebusel ei ole kohtu arvates aga teistsugust eesmärki. Kui kaebajal ei ole võimalik käesoleva kohtukaebusega saavutada tema poolt soovitud eesmärki, so et SW Soojus AS lõpetaks tegevuse, siis ei ole kohtu arvates kaebus perspektiivikas ja sellise menetluse tulemus ei annaks mingeid õiguslikke eeliseid. Kaebust ei saaks menetleda, kui esinevad

§ 11lg 31 p 5 tunnused.

5.

§ 11

lg 3.1 p 5 alusel halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. PS § 31 õigust ettevõtlusele saab piirata haldusaktiga, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Kaebuse esitaja väitel on temale väljastatud OJKL, seega ta saab tegutseda jäätmekäitluses litsentsi alusel ja selles märgitud ulatuses. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks tehtud takistusi litsentsi või mingi muu vajaliku loa väljastamiseks, mis võiks põhjustada majandustegevuse katkemise või lõpetamise. Kolmandale isikule ja muudele kaebuses nimeliselt märkimata üldisõnaliselt viidatud isikutele saabunud eeliseid kaebaja täpsustavalt ei nimeta, SW Soojus AS osas märgib kaebaja, et viimase tegevuse aluseks on lõpliku haldusaktina õigusi andvaks loaks OJKL. Kaebuse esitaja ei ole rahul sellega, et tema konkurendid käitlevad liipreid. Jäätmeseadusest tulenevalt saab isik tegutseda jäätmete käitlejana jäätmeloa alusel. Vastavalt märgib selle ära JäätmeS §

  1. Seega on lõplikuks haldusaktiks, mis määrab ära SW Soojuse OÜ tegevuse selle seaduse alusel antud jäätmeluba, mitte OJKL. Keskkonnalubade infosüsteemi andmetel on SW Soojus OÜ-le väljastatud 2 jäätmeluba. Vastavalt JäätmeS § 73 lg 2 p 2 on SW Soojus OÜ saanud õiguse jäätmete taaskasutamiseks Paldiski katlamajas ja jäätmte taaskasutuseks Türi katlamajas, sj liiprite põletamiseks. SW Soojus OÜ-le väljastati jäätmeluba tema vastavate taotluste alusel ja taotlused avalikustati Ametlikes Teadaannetes. Load väljastati 21.09.09 ja 30.09.
  2. Seega on tegevuse aluseks eelmärgitud load.
  3. Kaebaja avaldatud seisukohad kokkuvõtlikult on järgmised. -Keskkonnaministri 04.06.2004.a määruse nr 66 jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (edaspidi Määrus) § 1 lg 1 kohaselt kehtestab Määrus jäätmepõletustehase ja koospõletustehase (edaspidi kasutatakse mõlemat põletustehase liiki hõlmava üldmõistena tehas) rajamisele, kasutamisele ja sulgemisele esitatavad nõuded. Määruse § 1 lg 3 p 4 kohaselt ei kohaldata Määrust tehasele, mis töötleb ainult puidujäätmed, välja arvatud puidujäätmed, mis kemikaalidega töötlemise või pinna katmise tagajärjel võivad sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle. Seega kohaldatakse Määrust puidujäätmete osas, mis kemikaalidega töötlemise või pinna katmise tagajärjel võivad sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle. Kuna raudteeliipreid immutatakse ohtlike ainetega, sh ka halogeenitud ühendite (Cl, F) ja raskmetallidega ((Sb, As, Pb, Cr, Co, Cu, Mn, Ni, V, Zn, Hg, Tl, Cd), siis on selge, et raudteeliiprid võivad sisaldada halogeenühendeid ja raskmetalle. Seega tuleb liiprite 3 põletamisel ja liiprite põletamiseks kasutatava tehase (katlamaja) puhul rangelt järgida Määruse nõudeid ja tingimusi, et täidetud oleks kõik keskkonnanõuded. SW Soojusele väljastatud OJKL 209 puhul aga ei ole Määrust kohaldatud, s.t. Määruse nõudeid ja tingimusi ei ole litsentsi väljastamisel järgitud. Kaebaja esitab oletused, miks ta niimoodi arvab, ta märgib, et keskkonnamõju hindamise aktis ei ole viidatud kasutatud õigusaktide nimistus Määruse kasutamisele. Seega rikutakse liiprite põletamisel pidevalt keskkonnanõudeid. Samas nähtub, et kaebaja lõppastmes ühelegi keskkonnanormidele toetuvale õigusele ei viita ja ei märgi ka ära, et ta sooviks oleks esitada populaarkaebus või kaitsta mingit konkreetset õigust. -Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 101 p 1 kohaselt keeldutakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest, kui jäätmekäitluskoht, -tehnoloogia või -seadmed ei vasta keskkonnanõuetele või parima võimaliku tehnika nõuetele või ohustavad tervist või vara. - Seoses sellega, et SW Soojuselt ei nõutud OJKL 209 väljastamisel Määruse tingimuste ja nõuete täitmist, sai SW Soojus teiste konkurentide ees olulise konkurentsieelise, sest Määruse tingimuste mittetäitmisel ei pea SW Soojus kandma märkimisväärseid kulusid ega tegema suurtes ulatustes investeeringuid, mida peavad aga kandma ja tegema SW Soojuse konkurendid. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi saamisega sai SW Soojus võrreldes oma konkurentidega olulise konkurentsieelise, sest SW Soojus ei pidanud, ega peaks ka tulevikus, kandma investeeringuid ja kulutusi, mida isik oleks pidanud kandma ja peaks tegema juhul, kui talle õigusvastast litsentsi ei oleks väljastatud. Seega on tegemist otsese konkurentsi kahjustamisega vastustaja poolt. Konkurentsiseaduse (edaspidi KonkrS) § 1 kohaselt on käesoleva seaduse reguleerimisala muuhulgas vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste (edaspidi kaubad) ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise, piiramise või kahjustamise (edaspidi kahjustamine) ärahoidmine ja kõrvaldamine. Vastustaja poolt õigusvastase litsentsi andmist tuleb muuhulgas KonkrS § 42 lg 1 kohaselt käsitleda kui ebaseaduslikku riigiabi. Seeläbi on oluliselt kahjustatud SW Soojuse konkurentide olukorda, kes ei saa oma samasuguseid teenuseid pakkuda võrdsetel tingimustel ja alustel, s.t. SW Soojusele väljastatud õigusvastane käitluslitsents võimaldab SW Soojusel oluliselt määral odavamalt pakkuda oma teenuseid, võrreldes tema konkurentidega, kes peavad samasugust majandustegevust teostama õiguspäraselt. -Kaebuse esitajale on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents nr 0095 ohtlike jäätmete kogumiseks nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes menetlusel (toiming R13, lisa 3). Lisaks on kaebuse esitaja sõlminud Heisterner Holz Recycling GmbH-ga lepingu (edaspidi Leping) ohtlike jäätmete, sh raudteeliiprite käitlemiseks . Lepingu p 1 kohaselt kohustub Heisterner Holz Recycling GmbH Sandersdorf käitlus- ja sorteerimiskeskuses (taaskasutustoiming R12) vastu võtma ning taaskasutama kütusena (taaskasutustoiming R1 vastavalt Lisa II B direktiivile 75/442/EEC) OÜ Utileek poolt tarnitud jäätmeid (jäätmekood 170204*). Kaebuse esitaja näol on tegemist SW Soojuse otsese konkurendiga, kelle majandustegevust on ebaseadusliku konkurentsieelise andmisega SW Soojusele otseselt olulisel määral kahjustatud. Õigusvastase ohtlike jäätmete käitluslitsentsi väljastamisega on rikutud kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust, kuna kaebuse esitaja ei saa enam võrdsetel alustel SW Soojusega konkureerida ega majandustegevust läbi viia. -Riigikohus on lahendi 3-3-1-9-02 p-s 10 rõhutanud, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista muuhulgas isiku põhiõigusi ja –vabadusi, seega ka ettevõtlusvabadust. 4 Sisuliselt ei ole kaebuse esitajal võimalik oma vastavat majandustegevust teostada, kuna SW Soojusega ei ole õigusvastase käitluslitsentsi ja sellega kokku hoitud investeeringute ning kulude pealt võimalik konkureerida. Seega peaks kaebuse esitaja sisuliselt oma vastava majandustegevuse lõpetama. Riigikohtu lahendi 3-4-1-6-00 p-st 11 tuleneb, et ettevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Kuna vastustaja poolt väljastatud õigusvastane käitluslitsents takistab ja kahjustab kaebuse esitaja ettevõtlusega seotud tegevust, siis on selge, et kaebuse esitaja subjektiivseid õiguseid on rikutud. -Keskkonnainspektsioon ei ole fikseerinud SW Soojusele kuuluvates katlamajades keskkonnanõuete rikkumisi, kuna Keskkonnainspektsioon jagab raudteeliiprite põletamise osas Keskkonnaministeeriumi seisukohta, et Keskkonnaministri 04.06.
  4. a määruse nr 66 nõuded ei pea olema täidetud. -kaebuse esitaja ei ole kunagi soovinud vaidlustada KMH aruannet, kuna selle vaidlustamine ei ole kaebuse esitaja arvates võimalik ega ka otstarbekas. Nimelt tuleneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 24, et otsustajal on võimalik KMH aruande tulemustest nö mööda minna. Käesoleval juhul on lõplikuks haldusaktiks OJKL, mille vaidlustamine saab ainult tagada, et õigusvastane OJKL kehtetuks tunnistataks. Kaebuse esitaja on 12.01.
  5. a täpsustustes viidanud KMH aruandele kui tõendile, mis veelkord kinnitab, et OJKL-i andmisel on lähtutud seisukohast, et liiprite põletamisele ei kohaldata Keskkonnaministri 04.06.
  6. a määruse nr 66 nõudeid, kuigi aruandest endast tuleneb üheselt, et tegelikult oleks tulnud OJKL 209 väljastamisel mh järgida, et täidetud on ka Keskkonnaministri 04.06.
  7. a määruse nr 66 nõuded. -JäätS § 101 p 1 kohaselt keeldutakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest, kui jäätmekäitluskoht, -tehnoloogia või -seadmed ei vasta keskkonnanõuetele või parima võimaliku tehnika nõuetele või ohustavad tervist või vara. Seejuures tuleb arvestada, et Keskkonnaamet on OJKL 209 väljastamisel lähtunud seisukohast, et Keskkonnaministri 04.06.
  8. a määruse nr 66 nõuded ei pea olema täidetud, kuna liiprid ei sisalda halogeenühendeid ja raskmetalle. Seda kinnitas Keskkonnaministeerium ka 05.02.
  9. a ekirjas (vt lisa 5 ja lisa 2). Samas on KMH läbiviijad aruandes ise kinnitanud, et põletatavad liiprid sisaldavad halogeenühendeid ja raskmetalle, kuid samal ajal jätnud KMH läbiviimisel kohaldamata Keskkonnaministri 04.06.
  10. a määruse nr 66, mis tähendab, et liiprite põletamisel ei ole täidetud ka nimetatud määruses esitatud nõuded. See tähendab, et SW Soojus ei ole täitnud kõiki keskkonnanõudeid ning OJKL 209 väljastamine on õigusvastane ning litsents kuulub tühistamisele. -Kaebuse esitaja ei ole kordagi viidanud justkui oleks KMH aruandes tehtud vormiline viga. Kaebuse esitaja on esitatud tõenditega üheselt tõendanud, et nii Keskkonnaamet, KMH läbiviijad kui Keskkonnainspektsioon lähtuvad ühest ja samast Keskkonnaministeeriumi seisukohast, et liiprite põletamisele ei kohaldu Keskkonnaministri 04.06.
  11. a määruse nr 66 nõuded ning seetõttu ei pea nimetatud nõuded olema täidetud. Kaebuse esitaja on läbivalt tõendanud, et selline seisukoht on ekslik ning tegelikult nimetatud määrus kohaldub, mistõttu peavad kõikidel ettevõtetel, sh SW Soojusel, olema vastava litsentsi saamiseks kõik keskkonnaministri määruses toodud nõuded täidetud. Kuna need tingimused on täitmata, siis kuuluvad antud litsentsid tühistamisele. Käesolev kaebus ongi esitatud selleks, et tühistataks õigusvastaselt väljastatud OJKL
  12. Sisuliselt on tegemist ainukese võimalusega, et välistada liiprite põletamiseks antavate õigusvastaste litsentside väljastamine tulevikus. Käesoleva kaebuse rahuldamise ja OJKL 209 tühistamisega selgitatakse kohtuliku kontrolli käigus üheselt välja, et Keskkonnaministeeriumi seisukoht on seadusega vastuolus ning edaspidi ei saa Keskkonnaamet OJKL-de väljastamisel liiprite põletamiseks tugineda nimetatud ebaseaduslikule seisukohale ning peab muuhulgas kontrollima, kas kasutatav katlamaja vastab Keskkonnaministri 04.06.
  13. a määruse nr 66 nõuetele. 5 Eesmärgipärasuse osas märgib kaebaja: samuti tuleb Keskkonnametil JäätS § 102 p 2 alusel kehtetuks tunnistada kõik seni õigusvastaselt väljastatud OJKL-d. See tähendab, et SW Soojus ei omaks enam ega saaks omada tänu õigusvastasele OJKL-le kaebuse esitaja suhtes olulisi konkurentsieeliseid ning peaks liipreid hakkama põletama selleks ette nähtud kõikidele keskkonnanõuetele vastavates katlamajades. -Kaebuse esitaja on kaebuse punktis 3 toonud välja, milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine, viidates nii konkurentsiseadusele kui Põhiseadusele, ning seetõttu ei hakka ta siinkohal kaebuses toodut kordama. Küll lisab kaebuse esitaja kaebusele Heisterner Holz Recycling GmbH kinnituse, et poolte vahel sõlmitud leping on endiselt kehtiv (lisa 6). Samuti soovib kaebuse esitaja märkida, et kuna Keskkonnaameti poolt väljastatud õigusvastase OJKL.i näol on tegemist ebaseadusliku riigiabiga, siis on siinkohal samuti asjakohane esile tuua Komisjoni teatis riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (lisa 7), kust tuleneb sõnaselgelt Euroopa Kohtu praktikale tuginedes, et riigiabi saaja konkurentidel on igal juhul kaebeõigus nõudmaks riigiabi andmise lõpetamist (vt teatise p 2.4.
  14. ja 2.4.2.) Käesoleval juhul aga ongi sisuliselt tegemist konkurendi kaebusega, et ebaseadusliku riigiabi andmine lõpetataks, sest kui kohus tühistab SW Soojusele antud õigusvastase OJKL 209, siis kaob SW Soojusel ära ka ebaseaduslik konkurentsieelis kaebuse esitaja ees. Kaebuse esitaja jääb oma varem esitatud taotluste juurde. Samas nähtub, et kaebaja ei viita ühelegi konkreetsele normile, mis põhistaks käesolevat kaebust Komisjoni teatisest või et tal oleks asjakohase hagi esitamine EV-s takistatud.
  15. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on ekslikult seisukohal, et OJKL peaks andma vastused tema poolt tekkinud küsimustele ning võimaldab juba tehaste tegevuse jäätmete käitlemisel, so liiprite käitlemise. Samas ei saa ühe kaebusega takistada kõigi väidetavalt seadusi rikkuvate ettevõtete tegevust või vastustaja või ministeeriumi tegevust. Kaebaja seisukoht kaebuse eesmärgipärasuses ei ole kooskõlas Jäätmeseadusega. Kaebuse esitaja lähtub ekslikult eeldusest, et Keskkonnaamet, KMH läbiviijad kui Keskkonnainspektsioon või Keskkonnaministeerium ise lähtuvad ühest ja samast Keskkonnaministeeriumi seisukohast, et liiprite põletamisele ei kohaldu Keskkonnaministri 04.06.
  16. a määruse nr 66 nõuded ning seetõttu ei pea nimetatud nõuded olema täidetud. 7.
  17. Vastavalt Jäätmeseaduse § 73 ( Jäätmeluba) lg-le 1 jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Sama seaduse lg 2 märgib ära, milleks on jäätmeluba vajalik. Vastavalt

(2)Jäätmeluba on vaja: 1) jäätmete kõrvaldamiseks; 2) jäätmete taaskasutamiseks, välja arvatud korduskasutamiseks; lg 2 p 3 märgib, et ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks, välja arvatud isiku enda tegevuse tulemusena tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks; JäätmeS § 75 lg 1 nimetab ära tegevusvaldkonnad, mil jäätmeloa omamine on kohustuslik ja § 77 märgib, kuidas taotletakse jäätmeluba ning lg 4 märgib, et ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna peab taotlejal olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. Seega annab õiguse ohtlike jäätmete taaskasutuseks jäätmeluba. Kui ettevõtjale ei ole jäätmeluba väljastatud, siis ta ei saa jäätmeid nt ka põletada. Jäätmeluba määrab, mida ja kuidas saab põletada. 6 Vastavalt märgib ka ära JäätmeS § 81 (Jäätmeloa sisu), et
(1)Jäätmeloas sisalduvad järgmised andmed: 1) käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 ja §-s 75 nimetatud tegevus, mille jaoks luba antakse; 2) loa omaja ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood; 3) tegevuskoha või -kohtade täpne asukoht, vajaduse korral geograafiliste koordinaatidega; 4) loa omaja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed;
(2)Jäätmeloaga määratakse: 1) käideldavate, samuti käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud tegevuste ja jäätmekäitluse tulemusena tekkivate jäätmete liigid ja kogused, sealhulgas lubatud piirkogused, mida võib viia keskkonda. Kohus juba märkis, et Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskuse kodulehel on avaldatud keskkonnalubade infosüsteemis väljastatud ja registreeritud jäätmeload, vastavalt on SW Soojus OÜ kohta registreeritud ja avaldatud 2 luba. Kaebaja poolt viidatud SW Soojus on saanud jäätmeloa vastavuses JäätmS § 73 lg 2 p 2, so jäätmete taaskasutamiseks, va korduvkasutamiseks. Lubadele on kantud muud seadusekohaselt nõutavad andmed, sh tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused, jäätmekäitlustoimingutele esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded, jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise-ja keskkonnakaitsemeetmed, sh jäätmekäitluskohtade järelhooldus, rakendatud ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed. Kuigi kaebaja ei täpsustanud, mis kulutused on SW Soojus OÜ poolt tegemata ja miks ta niimoodi arvab, nähtub, et SW Soojus OÜ haldab 2 katlamaja, tal on õigus toota soojust, selleks võib ta kasutada nt puitu (ümarpalk) või siis hakkepuitu, sh liiprihaket ja selleks tegevuseks annab õiguse juba väljastatud jäätmeluba. SW Soojus OÜ võib võtta vastus puitu/haket igalt isikult, sj ka kaebajalt. Kaebuse esitaja kaebusest võib aru saada, et ta on saanud õiguse koguda kokku puitu, sj liipreid ja tal on õigus seda anda üle töötlemiseks igale ettevõtjale, kellel on jäätmeluba. Kaebaja märgib, et ta edastab selle välispartnerile, kuid ei selgita, miks ta ei soovi esitada seda Eesti katlamajadele, kui tema sooviks oleks suunata liiprid taaskasutusele soojuse tootmiseks. Kaebaja valikut ei ole kaebuse andmetel suunatud vastustaja ega SW Soojus OÜ poolt, seda ei saakski antud isikud teha. Kaebaja ei ole seejuures ka märkinud, et ta sooviks ise soojust toota ja et temale vajalikku jäätmeluba ei väljastata. Samas ei nähtu, et tehased, kes EV-is soovivad ja asuvad tegutsema soojuse tootmisel, ei teeks vajalikke kulutusi, et tegevus oleks kooskõlas õigusnormidega. Kohtule tedaolevalt üldiseks kasutamiseks kättesaadav informatsioon kinnitab, et selleks tehakse suuri kulutusi. Kuivõrd kaebuse esitaja on samas valdkonnas tegutsev ettevõte, kellele võrdselt teiste isikutega on tagatud juurdepääs avalikule informatsioonile, siis jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei vaidlustanud neid lubasid, kui ta leiab, et tema “konkurendi” tegevus rikub kuidagi tema õigusi. Samas jääb ebaselgeks, kuidas on kaebaja konkurendiks nt SW Soojus OÜ, kui kaebaja märgib samas ära, et sama tasandi ettevõtjaks on hoopiski tema lepingupartner. Kui lepingupartneri õigus rikutakse, siis tuleb kohtusse pöörduda tema lepingupartneril. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja tegevus oleks takistatud, kui ta sooviks edastada liipreid edasiseks käitluseks EV-is. 7.
  1. Kaebaja nimetatud asjaoludel peab kaebaja teiste isikute tegevust võimaldavaks Keskkonnaministeeriumi antud juhiseid. Kohus märgituga ei saa nõustuda, kuivõrd juhised ei 7 ole selliseks õigusnormiks, millest tuleneks ühe või teise isiku õigus jäätmete käitlemiseks. Samuti on kaebaja kontekstist väljarebitult teinud ekslikke oletusi SW Soojus OÜ suhtes KMH tulemuste alusel. Seejuures juhiseid, mis on seotud Keskkonnaministri määrusega nr 66 on kaebaja tõlgendanud valesti. Keskkonnaministri 04.06.04.a. määruse nr 66 § 1 lg 3 p 4 sätestab, et antud määrust ei kohaldadata jäätmepõletustehasele või koospõletustehasele, mis põletab puidujäätmeid, va puidujäätmeid, mis kemikaalidega töötlemisel või pinna katmise tagajärjel võivad sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskemetalle. Kaebaja teeb siit kas ekslikult või meelega meelevaldselt kontekstist väljarebitud järeldusi, et EV-is kohaldatakse määruse õigusnorme valesti või seadusi rikkuvalt. Vastupidiselt on juhised selleks, et kinnitada asjakohastest seadustest kinnipidamise vajadust. Määruse ja juhiste kohaselt liipreid põletavad tehased või katlamajad, mille seadmed ja tehnoloogia ei vasta määruse nõuetele ja tingimustele, peavad olema piisavalt veendunud, et liiprite koostises halogeenitud orgaanilised ühendid ja raskemetallid puuduvad. St, et kui neid siiski esineb üle lubatud piirnormide, siis ei saa kõik tehased neid taaskasutuseks vastu võtta. Seega ei saaks ka SW Soojus OÜ katlamajad vastu võtta nt liipreid, mille immutusainetest tulenevalt tuleks nad suunata käitlemiseks teistsuguse käitaja juurde. Jäätmeluba anti välja konkreetseid piirnorme arvestavalt, st kui on kindlaks tehtud ja määratud piirnormid, mille ületamine on lubamatu. Hakkepuidu edastaja peab võtma seejuures proovid iga saadetise osas ning ka vastuvõtja kontrollib omakorda, kas antud tingimustel on edasine töötlemine võimalik. Kui käitleja ei ole veendunud jäätmete põletamiskõlbulikkuses, siis tuleb tal tegutseda reglementeeritud korras. Kaebaja ei ole ilmselt neid momente arvestanud või vähemalt ta seda ei märgi, mis aga ei tähenda, et regulatsioonid puuduvad ja et riik juba võimaldab rikkumisi. Kohtule teadaolevalt ei ole ka SW Soojus OÜ liiprihaket kasutama asunud, selleks tehakse alles ettevalmistusi, st et hakata jäätmeloast tulenevaid õigusi kasutama. Vastavalt uuris kohus kaebaja kodulehekülge ning ka kaebaja kaebuse materjalist nähtub, et sellistel puhkudel, kui liiprite immutusainest tulenevalt ning puidu loomulikust foonist tulenevalt tekib oht kehtestatud piirnormide ületamisele, tuleb leida liiprite kasutuseks teistsugune väljund, vastavalt on kaebaja leidnud väljundi liiprite edastamisel oma lepingupartnerile. Kuigi üheselt ei selgu, kas kaebaja on sõlminud lepingu välisfirmaga just nimelt selliste liiprite käitamiseks väljaspool Eestit, mis nt SW Soojus OÜ katlamajas ei ole kasutamiseks lubatav, nähtub, et kaebaja saab kasutada erinevaid võimalusi ning tema tegevusele ei saa saabuda piiranguid Keskkonnainspektsioonile antud viidatud ministeriumi juhistest, vaid seadustest. Seejuures ei ole ministeeriumi juhis sellise sisuga, mida kaebaja väidab olevat ehk vastuolus seaduse nõuetega. Kohtus juba märkis, et jääb ebaselgeks, miks kaebaja leiab, et SW Soojus OÜ tegevus on samane kaebaja tegevusega, kui nähtub, et katlamajad vaid võtavad vastu hakkepuitu ja 8 põletavad seda, kuid kaebaja ise põletamisega ei tegele. Kui kaebaja kogub kokku liipreid (puitu), on tal võimalik vähemalt osa sellisest puidust anda üle ka taaskasutusse EV-is, siis on see tema valikute küsimus, kuidas on otstarbekas talitada. Kuivõrd kaebaja on sõlminud lepingu välisfirmaga, siis nähtub, et tal on võimalik saata nõuetekohasesse ringlusesse see osa puidust, mida SW Soojus OÜ kaudu taaskasutusse suunata ei tohi. Sarnaselt peavad talitama ka teised ettevõtted ja leidma väljundid, kui nad ei saa anda puitu üle SW Soojus OÜ-le. Kaebaja viidatud juhendid ei too kaasa õiguslikke tagajärgi ega muuda kehtivat korda. Kuivõrd kaebaja eeldused põhinevad väitel, et juhendid kinnitavad seadusega sätestatud korra rikkumist, siis nähtub, et see ei ole võimalik, kuivõrd ka juhendid tagavad kaebaja soovitud korra järgimise nõuet. Arvestatakse, et liipreid on erinevaid, sj sõltub nende edasine kasutamine sellest, missuguste ainetega liipreid on immutatud. Kohtule nähtub, et sõltuvalt kaebaja tegevusalast on ta ka teadlik, et lõplikuks haldusaktiks, mis võimaldab SW Soojus OÜ-l tegutsema hakata, on jäätmeluba. Kaebaja poolt lisatud materjal kinnitab, et Utileek on teadlik, et ettevõtjatele väljastatakse tegevuseks jäätmeload, vastavalt on ta nende muutmise ja peatamise vajaduse osas esitanud taotluse juba OÜ Terme ja AS Tamsalu Kalor osas (kiri 120307/02m), seega sai kaebaja kontrollida ka SW Soojus OÜ-le väljastatud jäätmelubasid. 7.
  2. Kaebuses märgitud vastustaja Keskkonnaamet ei saa olla KonkS subjektiks, kuna KonkS reguleerib suhteid ettevõtjate vahel, ta ei osale kaebusest nähtuvalt kaubaturul. Kui avalik-õiguslik isik annab välja litsentsi või jäätmeloa, siis ta ei osale kaubaturul. Kaebaja umbmäärased viited riigiabile, ei selgita kaebaja õiguste rikkumise seisukohalt käesolevalt midagi enamat, kuna kaebaja ei märgi, missugust riigiabi on konkreetne omavalitsusüksus või riigiorgan andnud jäätmelubade väljastamiseks. Tuginemine juhenditele oli ekslik, sj juhendid nõuavavad kehtiva seaduse järgimist, nii nagu seda soovib kaebuse esitaja. 7.
  3. Kui kaebaja soovib esitada konkurentide vastu nõudeid muudel alustel, siis tuleb tal leida õigusnorm, mis seda võimaldab ning esitada vastav kaebus. Kaebaja ei põhista oma nõuet käesolevalt ühegi konkreetse õigusnormiga Komisjoni lisatud teatisest. Kui kaebaja leiab, et keegi annab ebaseaduslikku riigiabi tema konkurentidele, siis peab ta esitama vastava kaebuse riigiabi andja vastu, kuid käesolevalt kaebuse esitaja sellist nõuet ei vormistanud ning kaebuse eesmärgist tulenevalt on kaebaja huvi suunatud jäätmekäitluse lõpetamisele ekslikel eldustel. Kaebaja esitatud andmetel saab ta kasutada kõiki neid õigusi, mis kehtestatud kord ette näeb, talle ei ole piiratud ligipääsu ühelegi konkreetsele turule ning esitada kaebus teise isiku vastu jäätmeloa suhtes. 7.
  4. Konkurentsiseaduse §301 ( Riigiabi andja) lg 1 kohaselt riigiabi andja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muud isikud, nagu näiteks sihtasutus, mittetulundusühing, avalikõiguslik juriidiline isik või käesoleva seaduse § 31 lõikes 31 nimetatud avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutavad riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks. Kaebaja kaebusest ei nähtu riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendite kasutamine OJKL väljastamisest ja kaebaja viidatud Määruse või juhiste kohaldamisest. Nii riigiabi andmisega kui ka selleta saab kaebaja kasutada siseriigis kehtivaid õigusi ja teenuseid, seda ei takista temale või muule isikule kehtiv seadus või alamalseisvad õigusaktid. Kaebust ei saaks esitada põhjusest, et kaebaja vajab vastuseid erinevatele teda huvitavatele 9 küsimustele. Kohtulikku kaitset ei saa anda igaühele, kes väidab oma huvide kahjustamist haldusorganite tegevuse tõttu. Kaebuse esitaja seisukohad on kaootilised ega ole seotud jäätmeloa väljastamisega, sj ka ei nähtu, et kaebaja esitatud andmetel esineks konkreetsete riigipoolsete meetmete mõju konkurentsiolukorrale. Ilmselt keegi ei eitaks, et üldse ei ole võimalik kohaldada riigi vastutust Euroopa Liidu konkurentsinormide rikkumise eest. Hinnangute andmine selle kohta, kas teatav siseriiklik õigusakt tervikuna on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingute sätetega, ei kuulu aga Konkurentsiametile konkurentsiseadusega antud pädevusse. Samas nähtub, et kaebaja ei peagi ühtegi seadust vastuolus olevaks nt EL konkurentsiõigusega. Juhul, kui kaebaja leiab, et teatud regulatiivsed meetmed on kahjustanud tema konkurentsivabadust turul Eestis, siis peaks ta ka väga täpselt ära näitama, millised need meetmed konkreetselt on ning kuidas need meetmed kaebuse esitaja konkurentsipositsiooni on kahjustanud. Kaebaja poolt viidatud juhendid nendeks altideks kohtu poolt eelnevalt antud selgitustest lähtuvalt ei saa olla. Kahjunõude esitamise soovi korral on vastavalt Riigivastustuse seaduse § 8 lõikele 1 võimalik esitada nõudeid olukorra ennistamiseks, kuid kaebaja seda ei taotle ning ta ka ei vaidlusta väljastatud jäätmeluba, mille tühistamisel oleks võimalik saavutada eesmärk, et teised ettevõtjad enam ei tegutseks. Kohus ei nõustu kaebaja üldsõnaliste ja hüpoteetiliste vihjetega kohtumäärusele vastamisel, et ta juba esitas nõude tulenevalt hoopiski Konkurentsiseadusest ja see avaldub kaebuse p-is
  5. Kaebajale oli antud võimalus täpsustada nõuet ja kaebaja seda ei teinud. Kaebaja oli seejuures märkinud, et vastustaja oma tegevusega Määruse kohaldamisel loob olukorra riigiabiks, kuid kohus märkis, et seda niisugusel viisil ei saa tõlgendada, kuna juhiste ja määruse mõte ongi kooskõlas kaebaja soovidega ja vastavuses seadusega. Selle tõttu ei saaks ka järeldada, et kaebuse esitaja konkurentsipositsioon võrreldes praegusega saaks muutuda. Kaebuse esitajal on võimalik esitada pädevas kohtus sobiv ja vajalik õiguskaitsevahend valides lisatud Komisjoni teatises märgitud hagi liigi. 8.

§ 11

lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on

  1. mai
  2. a kohtumääruses asjas nr. 3-3-1-9-08 leidnud, et eeltoodud regulatsiooni eesmärk on eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus vastustaja on andnud SW Soojus OÜ-le välja jäätmeload ja need on kehtivad haldusaktid ning ei ole vaidlustatud, puudub kaebuse esitajal subjektiivne õigus keelata jäätmeloa omaja tegevust, sj lähtudes omakorda valest eeldusest, et vastustaja kohaldab ebaõigesti juhiseid, mis on seotud Keskkonnaministri määrusega nr
  3. Kohus oli korduvalt palunud täpsustada kaebuse asjaolusid ja subjektiivset nõudeõiguse alust, kuid kaebaja jäi üldsõnaliseks ning peab ekslikult lõplikuks asja määravaks haldusaktiks OJKL, kuigi JäätmeS sätestab teisiti. Kaebajat esindab menetluses advokaat, seega ei pea kohus võiamlikuks, et kohus ise koostab kaebuse või annab veel täiendavat abi kaebuse esitajale. Kohtul puudub võimalus otsustada ise kaebuse esitaja eest haldusaktide vaidlustamist. Kuna käesolevas haldusasjas esitatud taotluse lahendamine on ka perspektiivitu ja kaebajal ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, tuleb kaebus selle esitajale

§ 11lg 31 p 5 alusel tagastada.

Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse (

§ 11lg 7).

10 9.

§ 87

lg 4 p-st 2 tulenevalt ei tagasta kohus kaebuse esitajale tasutud riigilõivu, kui kaebus tagastatakse

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Karin Kalmiste Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.