KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2009 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-41000 Tsiviilasi KP avaldus P

) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 50

lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

§ 50

lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

§ 52lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda.

Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 ja ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 9 punkti 3 kohaselt on lapsel õigus suhelda oma lahus elava vanemaga ning säilitada kontaktid lähedaste inimestega. Kohus leiab, et isal on õigus oma lapsega suhelda. Kohus on seisukohal, et kokkusaamiste kindlapiirilise regulatsiooni seadmisel seab see piirid ka isale ning kohustab teda ettenähtud aegadel tütrega tegelema.

§ 58

ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 9 kohaselt on igal lapsel sünnihetkest alates õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt ning § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus peab vajalikus selgitada menetlusosalistele ka seda, et TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, mis tähendab ühtlasi seda, et ka vanemad peavad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus. Samuti ei või vanemad

§ 50lg 4 järgi teostada vanema õigusi vastuolus lapse huvidega.

4 Ka Riigikohtu 21.03.2007 otsuses 3-2-1-13-07 on antud juhised eelnimetatud õiguste ja kohustuste kooskasutuse kohta. Otsuse punkti 32 kohaselt ei pea kohus tagama lapsega suhtlemise korda kindlaks määrates vanemate võrdset õigust lapsega suhelda, kuid lapse huvidest lähtuvalt tuleb tagada lapse õigus suhelda temast lahus elava vanemaga. Otsuse punkti 33 kohaselt peab vanem oma õigusi teostades alati silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi hea usus. Vanema õigusi piiravad lapse huvid. Kohus peab vajalikuks puudutatud isiku osalust lapse kasvatamisel, et oleks tagatud lapse ja isa kontakti piisav säilimine. Asjas esitatud materjalidega leidis tõendamist, et vanemad ei ole jõudnud kokkuleppele isa ja lapse suhtlemise korras ning seetõttu on avaldaja nõue õigustatud. Kuna pooled ei ole suutnud siiani kokku leppida isa ja lapse kohtumistes, ei ole otstarbekas jätta kohtumiste konkreetsed ajad poolte määrata. Avaldaja vaidleb vastu praegusele suhtlemiskorrale, mille kohaselt veedab laps lahuselava vanemaga iga teise nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni, mil lahuselav vanem kohustub lapse koju tooma talvel hiljemalt kell 18.00 ja suvel hiljemalt kell 20.

1. Avaldaja leiab, et laps on isa juures ööbimiseks liiga väike. Kohus nõustub nii eestkosteasutuse kui puudutatud isiku seisukohaga, et 3-aastase lapse ööbimine lahuselava vanema juures on lapse eale vastav ning mida pikemalt laps on isaga, seda paremini ta kohaneb. Kohus, võttes arvesse lapse vanust ning asjaolu, et lapse isa elab maal, siis on mõistlik kui isa veedab lapsega aega pikemalt kui ühe päeva. Kuivõrd lapse isa on nõus tegema mööndusi, võiks kohtumised toimuda üle nädala nädalavahetusel laupäeval kella 12.00-st kuni pühapäeval talvel kella 18.00-ni ja suvel kella 20.00-ni. Arvestades seda, et laps elab koos emaga, kellega puudutatud isikul on keerulised suhted, on mõistlik, kui lapse üleandmine toimub neutraalses piirkonnas, mille pooled eelnevalt kokku lepivad. Kohus on seisukohal, et lapse isa on näidanud end kohusetundliku vanemana, kes on jätkuvalt tundnud huvi oma lapse käekäigu vastu ja soovinud veeta temaga koos oma vaba aega ja lapse eest ka hoolitsenud. Nimetatust tingituna leiab kohus, et isal tuleb lubada nädala sees kohtuda lapsega vähemalt kahel korral nädalas. Nii puudutatud isik kui eestkosteasutus leiavad, et puhkuseperioodil on lahuselaval vanemal õigus veeta lapsega üks nädal katkematult suve esimesel (
2. juuni -
3. juuli) poolel ja üks nädal suve teisel poolel (
4. juuli –
5. august). Kohus leiab, et puudutatud isikule tuleks võimaldada ka pikemat perioodi aastas lapsega koos olla ning kõige mõistlikumaks peab kohus võimaldada isal veeta lapsega suvel 2 järjestikust nädalat suve esimesel (
6. juuni -
7. juuli) poolel ja üks nädal suve teisel poolel (
8. juuli –
9. august). Kohus peab põhjendatuks, et emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga. Samuti leiab kohus, et on põhjendatud kui lapse haiguse korral läheb arsti juurde see vanem, kelle juures laps hetkel viibib ning pikemaajalise haiguse korral on isal õigus lapsega arsti juurde kaasa minna. Lisaks on mõistlik teada kummalgi vanemal lapse asukohta ja võimalus lapsega suhelda õhtuti telefoni või skype teel kella 18-20 vahel. Eelnimetatud määruse tegemisel juhindub kohus eelkõige alaealise lapse huvidest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata suhtlemiskord järgmiselt:
10. Lapse elukohaks on ema elukoht. Elukoha muutumisel väljaspool Eesti Vabariiki sõlmivad pooled uue kokkuleppe. 5
11. Laps veedab lahuselava vanemaga iga teise nädalavahetuse laupäeval kella 12.00-st kuni pühapäeval talvel kella 18.00-ni ja suvel kella 20.00-ni.
12. Nädala sees kohtub lahuselav vanem lisaks punktile 2 poolte kokkuleppel lapsega vähemalt kahel korral nädalas.
13. Kui laps võetakse kodust, siis lapse üleandmise lahuselavale vanemale kindlustab lapsega kooselav vanem.
14. Puhkuseperioodil on lahuselaval vanemal õigus veeta lapsega üks nädal katkematult suve esimesel (
15. juuni -
16. juuli) poolel ja üks nädal suve teisel poolel (
17. juuli –
18. august).
19. Alates lapse kooliminekust on isal õigus lapsega vähemalt kord aastas käia puhkamas välismaal.
20. Riiklikel pühadel on lahuselaval vanemal õigus veeta lapsega vähemalt üks päev.
21. Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga.
22. Lapse haiguse korral läheb arsti juurde see vanem, kelle juures laps hetkel viibib ning pikemaajalise haiguse korral on isal õigus lapsega arsti juurde kaasa minna.
23. Lahuselaval vanemal on õigus osaleda lapse sünnipäeval olenemata selle toimumise kohast.
24. Kummalgi vanemal on alati õigus teada lapse asukohta ja võimalus lapsega suhelda õhtuti telefoni või skype teel kella 18-20 vahel.
25. Üle 24 h pikkustel perioodidel, kui lapsega kooselav vanem ei saa last kasvatada, peab ta sellest teavitama lahuselavat vanemat ja võimaldama lahusoleval vanemal last hoida.
26. Alates septembrist 2009 läheb laps lasteaeda.
27. Lapse jaoks olulised otsused teevad vanemad ühiselt.
28. Lapsega kooselav vanem teavitab lahuselavat vanemat koos lapsega väljaspool Tallinnat viibimisest mõistliku aja jooksul ette. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Antud juhul leiab kohus, et õiglane oleks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 6