Kaebuse põhiväide on see, et OÜ Merger Meedia ei ole omandanud OÜ Vene Meedia, OÜ Merger Meedia omandas vaid nimetatud ettevõtte kaubamärgi, mööbli ja arvutid kokku 302 090 krooni väärtuses ning kohustused ajalehe Vesti Nedeli tellijate ees, seega leiab kaebaja, et OÜ Merger Meedia ei vastuta OÜ Vene Meedia maksuvõla eest. Vastustaja Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskus on seisukohal, et käesolevas maksuvaidluses on tegemist solidaarkohustusega, kuna vaidlustatav maksukohustus on jagamatu. Maksuhalduri väitel OÜ-s Vene Meedia ei olnud kahe ettevõtte tegevus selgelt eristatav, mistõttu ei olnud võimalik teha kindlaks täpset rahalist kohustust mõlemale ettevõttele. Maksuhaldur leiab, et OÜ Vene Meedia on üle läinud OÜ-le Merger Meedia. Kohtumenetluse käigus on on maksuhaldur oma seisukohad määratud käibemaksu osas ümber hinnanud ning leidnud, et OÜ-l Merger Meedia puudub alus käibemaksu tasumiseks. Seega maksuhaldur on loobunud vaidlustatud korraldusest osaliselt, s.o käibemaksu tasumise kohustusest summas 120 259 krooni ning selles osas vaidlus puudub. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Vaidlustatud maksuotsusega on OÜ-le Merger Meedia pandud täiendavate maksude tasumise kohustus kokku summas 453 895 krooni. Seega rikub vaidlustatud maksuotsus kaebuse esitaja õigust käsutada oma vara (sh rahalisi vahendeid) oma äranägemise järgi. Vaidlustatud haldusaktis käsitletud maksuvõla näol on tegemist OÜ Vene Meedia (registrikood 10955071) poolt tasumata jäetud maksude summaga. Maksuotsuse andmise aluseks on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse seisukoht, et OÜ Merger Meedia on omandanud OÜ Vene Meedia ettevõtte, mistõttu OÜ Vene Meedia maksukohustused, mis on seotud kaebuse esitaja poolt väidetavalt omandatud ettevõttega, on üle läinud OÜ-le Merger Meedia vastavalt Maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 37. Kaebuse esitaja sellise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et käesoleval juhul ei ole alust nõuda OÜ Vene Meedia maksukohustuste täitmist OÜ-lt Merger Meedia. Kaebaja väidab, et OÜ Merger Meedia ei ole omandanud OÜ Vene Meedia ettevõtet. Ettevõtte mõiste sätestab Äriseadustiku § 5 lg 1, mille kohaselt ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõtte ülemineku kontekstis rõhutatakse ettevõtte terviklikkust, s.t. ettevõttena saab üle minna terviklik majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste kogum, mis tagab konkreetse ettevõtte toimimise (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-7-00). Maksuhaldur on vaidlustatud haldusakti andmisel käsitlenud ettevõttena, mis tema arusaamise järgi läks OÜ-lt Vene Meedia üle OÜ-le Merger Meedia, ajalehe "Vesti Nedeli" toimetust kui majandusüksust. OÜ Merger Meedia on seisukohal, et ta ei ole maksuhalduri poolt määratletud ettevõtet omandanud ning põhistab oma seisukohta järgmiselt: - Esiteks, ajalehe toimetus kui ajalehe väljaandmisega tegelev majandusüksus hõlmab lisaks ajalehe sisu ettevalmistamisega seotud töötajate ja varade (toimetajad, reporterid, fotograafid, korrektorid, küljendajad ning nende töövahendid) ka ajalehe väljaandmise toimimiseks vajalikku haldusaparaati, mille kõige olulisem komponent on ajalehes reklaami müümisega seotud töötajad, asjad, õigused ja kohustused. Peaaegu kõigi ajakirjandusväljaannete finantseerimine toimub peamiselt reklaami müügist laekuvate vahendite arvel, mistõttu iga ajalehe toimetuse oluline komponent (nii hõlmatud töötajate ja vahendite arvu kui majandusliku tähtsuse seisukohast) on reklaami- ja turundusosakond. Ilma selle osakonnata ei ole ajalehe väljaandmine võimalik. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur möönnud, et OÜ Vene Meedia reklaamiosakonna ja administratsiooni töötajad ei ole üle läinud OÜ-sse Merger Meedia. Samuti ei ole maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Merger Meedia oleks üle võtnud ajalehe "Vesti Nedeli" reklaami- ja turundustegevusega setud lepingutest tulenevaid õigusi ega muid selle valdkonnaga seotud varasid. Kuivõrd ilma nende asjade, õiguste ja kohustusteta ei ole ajalehe toimetuse toimimine võimalik, siis järeldub siit, et ajalehe toimetuse kui terviku üleminekut toimunud ei ole. - Teiseks, ettevõtte üleminekust ei saa antud juhul rääkida põhjusel, et OÜ Vene Meedia lõpetas ajalehe "Vesti Nedeli" toimetuse kui majandusüksuse tegevuse ning selle üksuse tegevuse lõpetamisel OÜ Vene Meedia jaoks oma majandusliku otstarbe kaotanud varad võõrandati. Need varad ei moodustanud terviklikku ettevõtet. Kuivõrd ettevõtte tegevus lõpetati ja seda OÜ Vene Meedia poolt, siis ei saanud see üle minna OÜ-le Merger Meedia. Ettevõtte tegevuse lõpetamist OÜ Vene Meedia poolt kinnitab muuhulgas vaidlustatud haldusaktis tuvastatud asjaolu, et OÜ Vene Meedia lõpetas töölepingud oma töötajatega, s.t töölepingud ei jäänud EV Töölepingu seaduse § 6 lg 1 p 3 alusel kehtima. 3 - Kolmandaks, maksuhaldur põhjendab ettevõtte üleminekut väitega, et OÜ Vene Meedia lõpetas enamiku töötajate töölepingud 31.07.2006 ning 01.08.2006 sõlmis nendega töölepingud OÜ Merger Meedia. Selline väide kehtib üksnes 8 töötaja kohta, kuid OÜ-l Vene Meedia oli 57 töötajat. Maksuhalduri väitel tegelesid OÜ Vene Meedia töötajatest 14 ajalehe "Vesti Nedeli" väljaandmisega, 18 ajalehe "Vesti Dnja" väljaandmisega ja ülejäänud 24 töötasid administratsioonis ja reklaamiosakonnas. Kuivõrd ilma administratsiooni ja reklaamiosakonna töötajateta ajalehe toimetus toimida ei saa, siis tuleb väite "enamiku töötajate ülevõtmise" kontekstis arvestada ka neid iga ajalehe toimetuse koosseisu kuuluvaid töötajaid. Eeltoodut silmas pidades on ilmne, et OÜ Merger Meedia ei ole ettevõtte väidetava ülemineku toimumise ajal (august 2006) üle võtnud enamikku ajalehe "Vesti Nedeli" toimetuse töötajaid. Vastupidi, OÜ Vene Meedia lõpetas töölepingud oma töötajatega ning on loomulik, et osa neist asus tööle teise ajalehe, s.o ajalehe "Den za Dnjom" toimetusse. Selline töölepingute lõpetamine OÜ Vene Meedia poolt ja uute töölepingute sõlmimine OÜ Merger Meedia poolt ei kinnita ettevõtte ülemineku toimumist. - Neljandaks, OÜ Merger Meedia ei ole omandanud olulist osa ajalehe "Vesti Nedeli" toimetuse tegevuseks vajalikest varadest. OÜ Merger Meedia on OÜ-lt Vene Meedia omandanud üksnes järgmise vara: a) kaubamärk "Vesti Nedeli"; b) mööbel ja arvutid kokku 302 090 krooni väärtuses; c) OÜ Vene Meedia kohustused ajalehe "Vesti Nedeli" tellijate ees. On ilmselge, et selline omandatud varade koosseis ei saa olla käsitletav tervikliku majandusüksusena. Ajalehe toimetus ei saa tegutseda ilma tööks vajalike ruumideta, reklaami- ja turunduslepingutest tulenevate õigusteta, ajalehe trükkimiseks sõlmitud lepinguteta jne. OÜ Merger Meedia ei ole omandanud OÜ Vene Meedia sõlmitud üürilepingutest, reklaamilepingutest, teenuste ostmise lepingutest jms lepingutest tulenevaid õigusi. Kõik varad, mille OÜ Merger Meedia omandas, on olemuselt OÜ Vene Meedia poolt lõpetatud ettevõtte tegevusest üle jäänud vara. Kokkuvõtvalt on kaebuse esitaja seisukohal, et OÜ Merger Meedia ei ole omandanud OÜ Vene Meedia ettevõtet ega selle organisatsiooniliselt iseseisvat osa MKS § 37 tähenduses, mis saaks kaasa tuua ettevõttega seotud kohustuste ülemineku
Sellekohased põhjendused esitas kaebuse esitaja maksuhaldurile ka oma 17.12.2007 vastuses ning vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendused OÜ Merger Meedia väidetega mittenõustumise kohta ei ole piisavad ega õiged. Maksuhalduri seisukohtade ekslikkus seisneb eelkõige selles, et ta on juhindunud ebaõigest arusaamast ajalehe toimetuse kui majandusüksuse ja ettevõtte terviklikkuse määratlemisel. Kuna OÜ Merger Meedia ei ole omandanud OÜ Vene Meedia ettevõtet, ei ole OÜ-le Merger Meedia üle läinud OÜ Vene Meedia maksukohustused. Maksukohustuste täitmise eest vastutab OÜ Vene Meedia ning maksuotsuse tegemiseks OÜ Merger Meedia suhtes puudub õiguslik alus. Kaebaja väidab, et OÜ Merger Meedia ei ole vaidlustatud haldusaktis käsitletud maksusummade osas maksukohustuslane MKS § 6 lg 1 mõttes. OÜ Vene Meedia käibemaksu tasumise kohustus ei saanud üle minna OÜ-le Merger Meedia. Isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et OÜ Merger Meedia ei vastuta OÜ Vene Meedia maksukohustuste eest ettevõtte ülemineku fakti puudumise tõttu, on maksuhaldur ebaõigesti lugenud OÜ Merger Meedia kohustuseks OÜ Vene Meedia käibemaksu võla summas 120 259 krooni. Maksuotsuses on maksuhaldur võtnud seisukoha, et ettevõtte üleminek OÜ-le Merger Meedia toimus 01.08.
lg 2 ja 3 sätestatud solidaarkohustuse tekkimise aluseid käesoleval juhul ei esine. Maksukohustus ehk teatud rahasumma riigile tasumises seisnev kohustus ei ole kunagi jagamatu. Asjaolu, et maksuhaldur ei suuda määratleda, millise OÜ Vene Meedia ettevõttega on seotud mingi osa maksuvõlast, ei muuda maksukohustust jagamatuks
lg 3 tähenduses.
lg 2 kohaldamise OÜ Merger Meedia ja SA Jüri Vilmsi Sihtkapital suhtes välistab MKS § 37, mis sätestab ettevõtte ülemineku korral ainult ettevõttega olemuslikult seotud maksuvõla ülemineku. Antud juhul omistab maksuhaldur solidaarvõlgnikele erinevate ettevõtete ülemineku, järelikult saab kummalegi väidetavale ettevõtte omandajale panna ainult nende poolt omandatud ettevõttega seotud maksuvõla tasumise kohustuse. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et
Isegi juhul, kui lugeda OÜ Vene Meedia ettevõtte OÜ-le Merger Meedia üle läinuks, ei ole OÜ Merger Meedia nõus vastutama väidetava maksuvõla eest solidaarselt SA-ga Jüri Vilmsi Sihtkapital. Kui maksumenetluses tuvastatakse OÜ Vene Meedia ettevõtte üleminek viimatinimetatud sihtasutusele, vastutavad selle ettevõttega seotud maksukohustuste eest solidaarselt sihtasutus ja OÜ Vene Meedia ning vastavate kohustuste panemiseks OÜ-le Merger Meedia puudub igasugune alus. Kaebaja pool taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 06.03.2008 maksuotsuse nr 13-2.1/6929 tühistamist ja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Põhja MTK on seisukohal, et OÜ Vene Meedia ajalehega Vesti Nedeli seonduv ettevõte on üle läinud OÜ-le Merger Meedia järgnevatel asjaoludel: - Kaebaja on jätkanud OÜ Vene Meedia poolt välja antud ajalehe Vesti Nedeli väljaandmist; - Kaebaja on üle võtnud toimetuse töö jätmiseks vajalikud OÜ Vene Meedia töötajad; - Kaebaja on üle võtnud tegevuse alustamiseks vajalikke OÜ Vene Meedia varasid; - Kaebaja on üle võtnud OÜ Vene Meedia õigused ja kohustused (ennekõike seotud tellijate baasiga ning kaubamärgiga Vesti Nedeli); - OÜ Vene Meedia maksustatava käibe vähenemine ja OÜ-l Merger Meedia ning SA-l Jüri Vilmsi Sihtkapital analoogses mahus maksustava käibe tekkimine viitab majandustegevuse liikumisele OÜ-sse Merger Meedia ja SA-sse Jüri Vilmsi Sihtkapital. Maksuhalduri hinnangul terviklik ettevõte võib tegutseda ka reklaamiosakonda omamata ning vastavat teenust sisse ostes. Samas ei ole võimalik müüa reklaami, kui pole lehte, kuhu reklaami müüa. Kui ei ole võimalik eristada, millise ettevõtte osaga on maksuvõlg seotud, siis läheb maksuvõlg maksuhalduri hinnangul üle mõlemale ettevõtted üle võtnud isikule. Sellisel juhul vastutavad ettevõtete ülevõtjad solidaarselt
Kui maksuhaldur loobuks sellises olukorras õigusjärglastelt maksuvõla sissenõudmisest, siis võib tekkida olukord, kus äriühingud hakkavad seda ära kasutama ning maksuhalduril puuduks võimalus maksuvõlgade sissenõudmiseks. Ka Riigikohus on selgitanud oma lahendis nr 3-2-1-54-04, et ettevõtte üleminek tuleb kindlaks teha objektiivsetele asjaoludele tuginedes. Vastasel juhul osutuks võimatuks ettevõtte võlausaldajate kaitse, kuna kohustuste ülemineku välistamine on võimalik vara osadena müügina. Vastustaja on seisukohal, et OÜ Vene Meedia ajalehega Vesti Dnja seonduv ettevõte on üle läinud SA-le Jüri Vilmsi Sihtkapital järgnevalt: - SA Jüri Vilmsi Sihtkapital on üle võtnud ajalehe väljaandmise jätkamiseks vajaliku osa OÜ Vene Meedia töötajaid; - SA Jüri Vilmsi Sihtkapital on üle võtnud OÜ Vene Media varad; - SA Jüri Vilmsi Sihtkapital on võtnud üle ajalehega VESTI DNJA seotud õigused ja kohustused; - SA Jüri Vilmsi Sihtkapital alustas ajalehe väljaandmist OÜ Vene Meediaga samades ruumides; - SA Jüri Vilmsi Sihtkapital on jätkanud ajalehe Vesti Dnja väljaandmist; - OÜ Vene Meedia maksustatava käibe vähenemine ja OÜ-l Merger Meedia ning SA-l Jüri Vilmsi Sihtkapital analoogses mahus maksustava käibe tekkimine viitab majandustegevuse liikumisele OÜ-sse Merger Meedia ja SA-sse Jüri Vilmsi Sihtkapital. 6 Üksnes kirjaliku lepingu puudumisest kaebaja ja Vene Meedia OÜ vahel kui üksikust faktist ei saa automaatselt veel järeldada, et Vene Meedia OÜ ettevõte ei ole kaebajale üle läinud, vaid tuleb arvestada kõiki ettevõtte üleminekut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid. PMTK ongi lähtunud ettevõtte ülemineku tuvastamisel mitte isoleeritult ühest faktilisest asjaolust nagu seda on teinud kaebaja, vaid faktiliste asjaolude kogumist töötajate ülevõtmise, varade üle võtmise, ajalehe Vesti Dnja seotud õiguste ja kohustuste ülevõtmise ning ajalehe väljaandmise samades ruumides jätkamisega seonduvalt. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Tripelor oli üksnes vahendaja, kellele ettevõte vahepeal üle ei läinud. Maksuhaldur leiab, et kaebuse esitaja omandas kaubamärgi OÜ-lt Vene Meedia. Maksuhalduri arvates ei saa asjaolust, et OÜ Metropolitan oli esitanud enne OÜ Vene Meedia taotluse kaubamärgi registreerimiseks teha järeldust, et OÜ-l Vene Meedia puudusid õigused kaubamärgile “Vesti Dnja”. Kaebuse esitaja seisukoht ei ole kooskõlas tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni ja Riigikohtu praktikaga (3-2-1-168-04). Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja on reklaamiosakonna mitteomandamisele pööranud põhjendamatult suurt tähelepanu ning jätnud täielikult tähelepanuta, et reklaamiosakonna mittepuudumine ei välistanud ajalehe väljaandmise jätkamist. Maksuhaldur selgitab, sealjuures viidates Euroopa Kohtu kohtuasjadele nr C-232/04 ja nr C-233/04, et otsustamaks, kas ülemineku tingimused on täidetud, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh samuti enne ja pärast üleminekut teostatud tegevuse sarnasus. Euroopa Kohus on lahendis nr C-458/05 pidanud samuti oluliseks üle antud ettevõtte identiteeti, mis tuleneb eelkõige sellest, et tema tegevus kas jätkub reaalselt või mitte. Eeltoodut kokku võttes – reklaamiosakonna mitteomandamine ei välista ettevõtte üleminekut kõnesoleval juhul. Maksuhaldur on seisukohal, et on korralduse
Kaebuse põhiväide on see, et OÜ Merger Meedia ei ole omandanud OÜ Vene Meedia, OÜ Merger Meedia omandas vaid nimetatud ettevõtte kaubamärgi, mööbli ja arvutid kokku 302 090 krooni väärtuses ning kohustused ajalehe Vesti Nedeli tellijate ees, seega leiab kaebaja, et OÜ Merger Meedia ei vastuta OÜ Vene Meedia maksuvõla eest. Kaebaja väitel kõik varad, mille OÜ Merger Meedia omandas, on olemuselt OÜ Vene Meedia poolt lõpetatud ettevõtte tegevusest üle jäänud vara. Vastustaja Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskus on seisukohal, et käesolevas maksuvaidluses on tegemist solidaarkohustusega, kuna vaidlustatav maksukohustus on jagamatu. Maksuhalduri väitel OÜ-s Vene Meedia ei olnud kahe ettevõtte tegevus selgelt eristatav, mistõttu ei olnud võimalik teha kindlaks täpset rahalist kohustust mõlemale ettevõttele. Samuti maksuhaldur leiab, et OÜ Vene Meedia on üle läinud OÜ-le Merger Meedia. Käesolevas kohtuvaidluses kohus uuris ja hindas nii suulisi (maksumenetluses ja kohtumenetluses üle kuulatud isikute ütlused) kui kirjalikke tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Käesoleva maksuvaidluse lahendamisel kohus kontrollis Põhja MTK korralduse sisulist õiguspärasust, eelkõige seda, kas vastustaja on õigesti tuvastanud ettevõtte ülemineku, kuna kohustus tasuda OÜ Vene Meedia eest maksuvõlad saaks tuleneda üksnes sellest, et kaebaja on viimase üle võtnud. Seejuures maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Äriseadustiku (ÄS) § 5 lg 1 kohaselt ettevõte selle seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul kohaldatakse Võlaõigusseaduses (
) sätestatut.
käsitleb ettevõtte üleminekut, sätestades, et ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel (lg 1). Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ettevõttega seotud lepingud (lg 2). Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ artikli 1 lõike 1 punkti b järgi on ettevõtte üleminek üldjuhul oma identiteedi säilitava majandusüksuse üleminek, vastav majandusüksus tähendab ressursside organiseeritud koondatust majandustegevuse elluviimise eesmärgil.
lg 1 järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt
lg 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Ehkki Eestis kehtib põhimõtteliselt lepingu vormivabadus -
lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi, - eeldab ettevõtte ülemineku tuvastamine kõigepealt pooltel selleks vastava tahte olemasolu tuvastamist. 9 Maksumenetluses 04.04.2007 OÜ Merger Meedia seadusliku esindaja, juhatuse liikme, Andres Tiisleri poolt antud ütluste kohaselt sooviti ühendada väljaanded Vesti Nedeli ja Den za Dnjom, eesmärgiks oli ühe väljaande ilmumise lõpetamine, siis ilmus ajaleht nime all Den za Dnjom. Trükiteenust osutas AS Printall, seda on Printall teinud kogu aeg. A. Tiisleri väitel OÜ Merger Meedia omandas OÜ Vene Meedia kaubamärgi ning tellijatega seotud kohustused. Kui selgus, et OÜ Vene Meedia lõpetab Vesti Nedeli väljaandmise, siis omandasid osaliselt ka vara, mille moodustasid arvutid, töövahendid, mida OÜ Vene Meedia oma tegevuses enam ei vajanud. Mööbel oli OÜ-l Merger Meedia olemas. Vara üleandmise akte ei koostatud. OÜ Vene Meedia esitas arve, mille alusel OÜ Merger Meedia sai vara, muid dokumente peale arvete ei vormistatud. OÜ Merger Meedia sõlmis töölepingud töötajatega, kes tulid tööle Den za Dnjom toimetusest ning neile lisandus töötajaid OÜ-st Vene Meedia. Võeti üle inimesed, kes tegelesid OÜ-s Vene Meedia Vesti Nedeli ajalehega. A. Tiisleri väitel oli teada, kes lehes mingit funktsiooni täidab ning neile tehti ettepanek asuda tööle OÜ-sse Merger Meedia, neid inimesi oli ca 10. OÜ Merger Meedia sõlmis töölepingud töötajatega, kes tulid tööle Den za Dnjom toimetusest ning neile lisandus töötajaid OÜ-st Vene Meedia. OÜ Merger Meedia võttis üle inimesed, kes tegelesid OÜ-s Vene Meedia Vesti Nedeli ajalehega. OÜ Merger Meedia võttis üle tellijate baasi, kus kohustuse ülevõtmise sisuks oli, et tellijad said uut väljaantavat lehte, üleminekuperioodil oli selle nimeks Vesti Nedeli Den za Dnjom. Maksumenetluses 12.01.2007 andis ütlusi OÜ Vene Meedia juhatuse liige Andres Tõnisson, kelle ütluste kohaselt OÜ Vene Meedia oli sügavalt omakapitaliga miinuses juba teist või kolmandat aastat ning midagi ei olnud ette võetud. Kogu omakapitali miinus oli tekkinud omaniku laenust ca 23 miljonit krooni. Pidi hakkama võlgnevusi tasuma, et tegevust oleks võimalik jätkata. Kõik see omakorda viis maksuvõlgade tekkimiseni, kuna ei jätkunud vahendeid maksuvõlgade tasumiseks. Tegemist oli kahe paralleelse ettevõttega firmas, s.o kaks lehte- Vesti Dnja ning Vesti Nedeli. 19.01.2007 A. Tõnissoni maksuhaldurile antud ütluste kohaselt ametlikult lepinguga vormistati Vesti Nedeli müük OÜ-le Merger Meedia, tegelikult kaubamärki ei olnud Patendiametis registreeritud ning tegelikult müüdi ikkagi ära ajalehe toimetus ehk tegutsev ettevõte, müügihinnaks oli kokku 3 351 335 krooni. 26.03.2007 A. Tõnissoni poolt maksuhaldurile antud ütluste kohaselt OÜ-le Merger Meedia anti OÜ Vene Meedia poolt üle nädalaleht, kus oli loota ka raha teenida. Eraldi lepingutega läksid üle varad- mööbel, arvutid, mis olid eelnevalt kasutuses. 30.10.2007 maksuhaldurile antud selgitustes A. Tõnnisson väitis, et OÜ-s Vene Meedia oli kaks toimetust, reklaamiosakond ja leviosakond ning administratsioon (juhatus, raamatupidaja, kassiir), see oli tinglik, kuna jäika struktuuri ei olnud. Reklaam ja levi töötas mõlema lehe jaoks. Osa töötajaid töötas mõlemas toimetuses. A. Tõnissoni väitel kui tema OÜ Vene Meedia juhatuse liikmeks sai oli reorganiseerimise protsess alanud, oluline oli ühe ettevõtte müük, kui üks osa läks müüki, hakkas konkreetsem jagamine. A. Tõnnisson selgitas maksuhaldurile, et maksuvõlga on jagada objektiivselt äärmiselt raske. Kuna reklaam ja administratsioon ei olnud eraldi, siis on raske jagada maksuvõlga, kuna see tekkis nii toimetuste kui ka reklaamiosakonna ja administratsiooni tegevusest. Tulud ja käibed olid nädalalehel suuremad, inimeste hulk päevalehes oli suurem, kuid tulud moodustasid kolmandiku nädalalehe omast. OÜ-s Vene Meedia on teatud arv inimesi, kes liiguvad ajalehtede vahel. A. Tõnissoni ütluste kohaselt kui maksukohustus on tulnud levist, administratsioonist või reklaamist, siis kuidas seda jagada, kuidas seda põhjendada. A. Tõnisson nägi selles loogilisi probleeme- tulud on ühel pool, kulud on teisel pool, töötajate arv on tuluga pöördvõrdeline. Andres Tõnissoni poolt kohtus vande all antud ütluste kohaselt OÜ Vene Meedia müüs OÜ-le Merger Meedia ajalehe Vesti Nedeli kaubamärgi, mille omandiõigus läks viimasele üle, tema mäletamist mööda oli see ainuke lepingu ese. OÜ-l Vene Meedia oli kaks ajalehte, mida välja anti. Kuna 10 Vesti Nedeli oli konkreetne ostja olemas, siis seetõttu see müüdigi. Kahest lehest ühe müük oli vajalik, et päästa teine leht. Vesti Nedeli müües ei teadnud keegi, et aasta lõpus tuleb ka Vesti Dnja müüa. Vesti Nedeli oli nädalaleht ja Vesti Dnja päevaleht. Vesti Nedeli oli aktraktiivsem ja sellele oli lihtsam ostjat leida. A. Tõnisson kinnitas kohtule, et maksuhalduri juures öeldu oli värskelt meeles pärast tehinguid ning siis mäletas ta täpsemalt. A. Tõnisson on ka kohtule selgitanud, et tema jaoks oli tehingu puhul põhiline see, et lehed jääksid ilmuma ja et inimestele jääksid töökohad alles. Vesti Dnja kaubamärki kirjastas OÜ Vene Meedia aastalõpuni edasi ja otsis samas ka võimalust, et kes oleks parem ja finantsiliselt võimekam lehe väljaandmist jätkama. Vesti Nedelit müües ei teadnud keegi, et aastalõpus tuleb ka Vesti Dnja müüa. Prooviti siiski kuidagi välja rabeleda. Nii A. Tiisleri kui ka A. Tõnissoni ütlustest nähtub, et tegelikuks ostu- müügi lepingu eesmärgiks oli, et ajalehe Vesti Nedeli väljaandmine toimuks edasi ja tellijate ees olevad kohustused täidetakse. OÜ Merger Meedia juhatuse liige Andres Tiisler on 04.04.2007 maksuhaldurile antud seletuses märkinud, et kõik venekeelsed väljaanded teenisid kahjumit. Seoses turul olevate väljaannete paljususega, suurte kuludega ning tulude hajumisega tekkis idee väljaannete ühendamiseks. Eesmärgiks oli ühe väljaande ilmumise lõpetamine. Andres Tõnissoni ütlustest nähtub, et mõlemal juhul oli ostu- müügi tingimuseks see, et esimesel kuul saaks ostja lehte edasi kirjastada, see puudutas just kojukannet ja trükikoda. Need võlad pidid olema tasutud. Expresspostiga ja Printalliga ajas selles osas asjad korda just A. Tõnisson, et uutel omanikel eelnimetatud firmadega probleeme ei tekiks, mis viitab otseselt soovile, et müüdava majandusüksuse tegevus jätkuks. Kohtule on esitatud leping nr MMVM, mis on sõlmitud 01.08.2006 OÜ Vene Meedia, esindaja Andres Tõnisson (müüja) ja OÜ Merger Meedia, esindaja Andres Tiisler (ostja) vahel. Lepingu objektiks on märgitud kaubamärk „Vesti Nedeli“ (kirillitsas) ning kaubamärgi alusel kirjastatud väljaande tellijate baasiga seotud kohustuste üleandmine müüjalt ostjale (p.1.2). Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et nimetatud kaubamärk on käesoleval hetkel Patendiametis registreerimata. Müüja kinnitab, et ta ei ole esitanud taotlust kaubamärgi registreerimiseks, kaubamärgi omandiõigus kuulub müüjale ja mistahes vaidlusi kaubamärgi omandiõiguse üle ei ole (p.1.3). Müüja kinnitab, et kaubamärgiga seotud tellijate kohustuste summa on kokku 920 523 krooni, millises ulatuses on müüja saanud kaubamärgiga seotud väljaande eest tellijatelt raha ning mille eest müüja ei ole tellijatele kaubamärgiga väljaannet edastanud (p.3.4). Lepingu hinnaks on märgitud 3 351 335 krooni, millele lisandub käibemaks (p.4.1). Müüja ja ostja leppisid kokku, et lepingu hinnast 360 000 krooni loetakse käesoleva lepingu sõlmimise hetkeks tasutuks tulenevalt ostja poolt OÜ-lt Metropolitan omandatud nõudest müüja vastu (p.4.2). Müüja ja ostja leppisid kokku, et lepingu hinnast loetakse käesoleva lepinguga tasutuks p.-s 3.4 toodud summa. Käesoleva lepingu jõustumisel loetakse p.-s 3.4 viidatud kohustus üle läinuks ostjale ning müüja vabaneb kõnealuse kohustuse täitmisest (p.4.3). Lepingust tulenevalt ostja kohustus tagama kaubamärgiga seotud tellijate kohustuse täitmise, edastades neile omal kulul makstud tellimisperioodi eest kaubamärgi alusel välja antavat või sisuliselt sarnast teist väljaannet. Ostja vastutab tellijate võimalike pretensioonide (sh ka rahaliste) eest (6.1). Kohus leiab, et üks olulisemaid ülemineku tunnuseid on majandusüksuse identiteedi säilimine, kuna see eeldab nii vara, lepingute, klientuuri kui ka töötajate (õiguste ja kohustuste) ülevõtmist ning tegutsemist samal alal samas kohas ehk siis hõlmab mitmeid üksiktunnuseid. 11 Praktikas on ettevõtte ülemineku varjamiseks kasutatud koos või eraldi peamiselt järgmisi samme: äriühingu vara müüakse eri äriühingutele (seejuures on võimalik, et hiljem müüvad need ostjad vara edasi ühele ühingule, kuid see ei pruugi alati nii olla); vara müüakse eri aegadel; lepingupartneritega lepitakse kokku, et ettevõtte toimimise jaoks olulised lepingud ei lähe mitte üle, vaid vormistatakse uued lepingud; töötajad sõlmivad samuti uued töölepingud, seejuures on võimalik, et uues äriühingus jätkavad vaid üksikud töötajad (eelkõige võtmetöötajad, kelleks võivad eelkõige olla spetsialistid, keskastme- või tippjuhid); muudetakse majandustegevuse elluviimise peamist asukohta; uues äriühingus tegeletakse ka mõne lisategevusega või lõpetatakse osaliselt mõni vana tegevus; vara müük toimub osaliselt täitemenetluse kaudu (Juridica III 2009, Martin Tamme). Euroopa Kohus on direktiivi 2001/23/EÜ artikli 1 kohaldamisel leidnud (otsused EKo c24/85; c-458/05, liidetud kohtuasjad c-127/96, c-229/96, c-74/97 ja c-232/04, c-233/04), et direktiivi eesmärk on tagada majandusüksusega seotud töösuhete jätkumine sõltumata omaniku muutumisest. Ettevõtte ülemineku tõendamisel on otsustav kriteerium see, kas kõnealune üksus säilitab oma identiteedi, mis oleneb eelkõige sellest, kas tema tegevus jätkub reaalselt või seda alustatakse uuesti; ettevõtte üleminek peab puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksuse mõiste tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab konkreetse eesmärgiga majandustegevust; ettevõte kui terviklik majandusüksus ei pea tingimata valdama olulist materiaalset või mittemateriaalset vara. Mõnedes majandussektorites esineb vara tihti selle kõige lihtsamal kujul ning tegevus tugineb põhiliselt tööjõule. Nii võib töötajate organiseeritud üksuse, mis on konkreetselt ja püsivalt seotud ühise ülesandega, teiste tootmistegurite puudumisel samastada majandusüksusega; kui terviklikku majandusüksust ei ole võimalik konkreetse ettevõtluse eripärast tulenevalt tuvastada, ei välista see ikkagi ettevõtte üleminekut; ettevõtte üleminekuga võib olla tegemist ka juhul, kui ettevõtte omandaja ei ole saanud ettevõtte vara iseseisvaks majandustegevuseks kasutamiseks; ettevõtte üleminek võib tuleneda võõrandaja ja omandaja vahelisest kirjalikust või suulisest kokkuleppest asjaomase majandusüksuse toimimise eest vastutava isiku muutumise kohta või vaikivast kokkuleppest, mis tuleneb praktilise koostöö asjaoludest, mis viitavad nende ühisele tahtele sellist muutust ellu viia. Ettevõtte ülemineku olemuse kindlakstegemiseks peab analüüsima selle kõiki aspekte, sh äriühingu või ettevõtte tüüpi, kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud, kas kliendid on üle läinud, tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega. Kohus märgib, et lisaks peaks
lg 2 tulenevalt hindama ka õiguste ja kohustuste, muuhulgas ettevõttega seotud lepingute, ülevõtmist, Direktiivist tulenevalt majandusüksuse identiteedi säilimist, ressursside organiseeritud koondamist jms. Järgnevalt kohus annab hinnangu nende tunnuste olemasolule käesoleval juhtumiga seonduvalt. Ettevõtte üleminek peab puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksuse mõiste tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab konkreetse eesmärgiga majandustegevust. Tuginedes A. Tiisleri maksumenetluses antud ütlustele ja A. Tõnissoni maksumenetluses ja kohtus antud ütlustele nähtub, et OÜ-le Merger Meedia anti OÜ Vene Meedia poolt üle majandusüksus ehk nädalaleht, mis võimaldas konkreetse eesmärgiga majandustegevust ja millelt võis ka raha teenida. A. Tõnisson on ka kohtule selgitanud, et tema jaoks oli tehingu puhul põhiline see, et lehed jääksid ilmuma ja et inimestele jääksid töökohad alles. Vesti Dnja kaubamärki kirjastas OÜ Vene Meedia aasta lõpuni edasi ja otsis samas, kes oleks parem ja 12 finantsiliselt võimekam lehe väljaandmist jätkama. Peale ostu-müügi lepingu sõlmimist ilmus uus väljaantav leht üleminekuperioodil liitnime Vesti Nedeli Den za Dnjom all, seega on majandusüksuse majandustegevus peale müüki sama, mis ta oli enne müüki. Siinkohal on oluline märkida, et OÜ Vene Meedia ja OÜ Metropolitan, kelle juhatuse liikmeks on samuti Andres Tiisler, vahel on olnud varasemalt ärilised suhted. Nimetatud asjaolule viitab OÜ Vene Meedia ja OÜ Merger Meedia vahel 01.08.2006 lepingus nr MMVM sõlmitud kokkulepe selle kohta, et lepingu hinnast 360 000 krooni loetakse lepingu sõlmimise hetkeks tasutuks tulenevalt ostja poolt OÜ-lt Metropolitan omandatud nõudest müüja vastu (p.4.2). A. Tõnisson on kohtule antud ütlustes ka selgitanud, et OÜ Vene Meedia kirjastas kaubamärki Vesti Dnja kuni aasta lõpuni edasi, otsides samas võimalust ja isikut, kes oleks parem ja finantsiliselt võimekam lehe väljaandmist jätkama. A. Tõnisson on küll oma ütlusi järgnevalt pehmendanud, täpsustades, et Vesti Nedeli müües ei teadnud keegi, et aasta lõpus tuleb müüa ka Vesti Dnja ning rõhutab pidevalt, et müüdi kaubamärki, kuid kogumis nähtub tema ütlustest, et OÜ Vene Meedia tegelikuks eesmärgiks ei olnud mitte kaubamärgi kui tähise müük, vaid nii Vesti Nedeli ja Vesti Dnja kui stabiilsete majandusüksuste (ettevõtete) töö jätkamine mõne teise finantsraskustes mitteoleva ettevõtte all. Kohtu hinnangul kahe kõnesoleva äriühingu tahtlus oli suunatud ettevõtte varjatud üleminekule. Peale
§-st 180 lg 2. Eraldi lepingutega omandas OÜ Merger Meedia osaliselt ka OÜ Vene Meedia vara, mille moodustasid arvutid, töövahendid jms, mida OÜ Vene Meedia oma tegevuses enam ei vajanud. Vara üleandmise akte ei koostatud. OÜ Vene Meedia esitas arve, mille alusel OÜ Merger Meedia sai vara, muid dokumente peale arvete ei vormistatud. Käesoleval juhul on oluline ka ettevõtte tegutsemiskoha kindlakstegemine. OÜ Merger Meedia on 01.09.2006 sõlminud äriruumi üürilepingu AS-iga Metallisti Majad Peterburi tee 53, II korrusel asuvate ruumide üürimiseks. OÜ Merger Meedia juhatuse liige Andres Tiisler on 04.04.2007.a maksuhaldurile andnud seletuse, mille kohaselt asus neis ruumides varem ajalehe Den za Dnjom toimetus. Seega on arvatav ettevõtte omandaja jätkanud sisuliselt sama tegevust samas tegevuskohas, olles vastava kinnistu kasutusõiguse saanud üürilevõtmise teel, mis viitab selgelt ettevõtte üleminekule. Ettevõte on ettevõtjale kuuluv majandusüksus (nt tehas, kauplus, töökoda jms). Maksukohustuste üleminek võib olla raskesti kontrollitav, kui üks ettevõtja annab teisele üle osa oma ettevõttest ning jätkab ise tegevust. Sellepärast ongi ette nähtud mõlema tehingupoole solidaarne vastutus, et ei tekiks võimalust jätta lepingupoolte kokkuleppel maksukohustused sellele poolele, kellel puudub vara kohustuste täitmiseks. Ettevõtte omandajale lähevad üle kõik ettevõttega seotud kohustused, st tegemist ei ole spetsiifilise maksuõiguse sättega (L. Lehis Maksuõigus,2009). Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et maksuvõlg on jagatav juhul, kui selle võib olemust rikkumata jagada osadeks ja mille iga osa pärast jagamist moodustab selge üle võetud ettevõtte tegevusega üheselt seotud ning selle ettevõtte tegevuse tulemusena tekkinud maksukohustuse. Ka Andres Tõnissoni maksuhaldurile antud seletustest nähtub, et kuni 01.08.2006 ei olnud võimalik eristada kahte majandusüksust ehk ettevõtet, samuti on ta maksuhaldurile selgitanud, et maksuvõlga on jagada objektiivselt väga raske, kuna reklaamiosakond ja administratsioon ei olnud eraldi, maksuvõlg tekkis nii toimetuste kui ka reklaamiosakonna ja administratsiooni tegevusest. Kohus nõustub maksuhalduriga, et OÜ Vene Meedia võlga ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel üheselt ja selgelt kahe ülevõtjast äriühingu vahel jagada ning seetõttu on tasumise kohustus jagamatu ning tegemist on solidaarsuskohustusega maksuvõla tasumisel. Kohus ülalöeldut kokku võttes leiab, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks osas, mis puudutab solidaarkohustusena maksuvõla tasumist summas 333 636 krooni. Kohus rahuldab kaebuse osas, mis käsitleb OÜ Merger Meedia käibemaksu tasumise kohustust summas 120 259 krooni, selle üle vaidlus puudub. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 92 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja pool taotleb menetluskulude hüvitamist summas 21 200 krooni, millele lisandub riigilõiv 5 000 krooni, kokku 26 200 krooni, esitades kohtule kuludokumendid. Vastustaja leiab, et menetluskulude 16 hüvitamine on põhjendatud 75% ulatuses, kuna nad osaliselt nõustuvad kaebusega (käibemaksu osas). Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on menetluskulude väljamõistmine vastustajalt kaebaja kasuks summas 19 650 krooni. Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Elle Kask Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 27.04.2010 OTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Merger Meedia apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 04.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-657 osas, millega jäeti OÜ Merger Meedia kaebus osaliselt rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 06.03.2008 korraldus maksuvõla tasumiseks nr 13-2.1/6929 osas, millega kohustati OÜ-d Merger Meedia tasuma solidaarselt SA-ga Jüri Vilmsi Sihtkapital OÜ Vene Meedia maksuvõlg summas 333 636 krooni. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Merger Meedia kasuks välja menetluskulu kahe kohtuastme peale kokku 41 200 (nelikümmend üks tuhat kakssada) krooni. 17 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.