) 7.peatükis.
lg.1 sätestab , et laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. D.Š. ei olnud abielus T.K.ga. Seega põlvnemise kindlakstegemisel kohus ei saa lähtuda nimetatud seadusesättest ,vaid lähtub
.
lg 1 sätestab , et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha ,võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja , eestkosteasutuse või isiku nõudel ,kes end lapse isaks peab.
2 sätestab , et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel ,mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohtus leidis avaldaja ja tunnistajate ütlustega kinnitamist, et D. Š. on lapse T.K. isa . Seda kinnitasid D.Š. ema S. 'S., vend D. 'S., sugulane P. K. , D.Š. ja avaldaja naaber V. K.ning peretuttav L. P.. Kõik tunnistajad kinnitasid D. "S. ja avaldaja kooselu enne lapse sündi umbes kahe aasta jooksul .Tunnistajatele S. 'S.le, D.' S.'le, V.K.ile, ja L. P.le kinnitas D.Š. oma eluajal ,et ta on T.K. poolt kantava lapse ema. Kohus ei ole pidanud vajalikuks D.Š. DNA analüüsi tegemist põlvnemise tuvastamiseks, kuna juba tunnistajate ütlustega on tõendatud, et D.Š.'d saab lapse isaks pidada. Puudutatud isik on samuti arvamusel, et D.Š. on 12.jaanuaril 2010 sündinud lapse T.K. isa. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 56 lg.2 2 hagita asjas tasutakse riigilõivu 1000.- krooni. Avaldaja ei ole seda tasunud, kuna on 30.aprilli 2010 a kohtumäärusega menetluskulude tasumisest vabastatud kulude hüvitamise kohustuseta. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik ,kelle huvides lahend tehakse. Seega kui avaldajal on seoses menetlusega tehtud mingeid kulutusi jäävad need tema enda kanda. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 579 lg.l,3;580 lg 1; 582 lg 1 ,3,4 ; 661 lg 2 sätete kohaselt. Märge Tamme kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.