lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ PE(pankrotis) pankrot kuulutati välja 01.03.2007 (tl 5-6). Lisaks ei ole vaidlust selles, et hageja ainuosanikuks on OÜ SI (tl 7-9), kelle ainuosanik on OK (tl 10-11), kes on samaaegselt ka kostja juhatuse liige (tl 12-13). Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping, kas kostja peab hagejale arvete alusel saadud töö eest maksma või sõlmisid pooled omavahelise kokkuleppe, millega määrati, et kostja kohustuse peab hagejale täitma kolmas isik OÜ T . Kohtule esitatud kokkuleppest (tl 186) nähtub, et T OÜ võlgneb SCE OÜ-le (praegune kostja) 5 329 001.56 krooni ja T OÜ tasub A OÜ-le (praegune hageja) tema poolt teostatud elektritööde eest SCE OÜ-le (praegune kostja) 3 000 000 krooni piires, kuid mitte hiljem, kui aasta jooksul, s.t hiljemalt 01.11.2006. Antud kokkuleppele on alla kirjutanud hageja esindajana Nikolai Viralainen, kostja esindajana OK ja T OÜ esindajana OK. Hageja väidab, et kostja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks Nikolai Viralaineni volitus hageja esindamiseks sellises tehingus. Kuivõrd Nikolai Viralainen ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal hageja juhatuse liige, samuti ei ole kohtule esitatud Nikolai Viralaineni volikirja hageja esindamiseks, on vaidlusalune kokkulepe tühine. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja väited on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kostja, et tal ei ole hagejaga sõlmitud lepingut, teisest küljest väidab kostja, et tööde eest pidi tasuma OÜ T . Kohtu arvates on kostja tunnistanud kohustuse olemasolu väitega, et 3 tööde eest pidi maksma kolmas isik ehk T OÜ. Kuivõrd kostja on tunnistanud kohustuse olemasolu, puudub vajadus hinnata ja võtta seisukoht hageja poolt esitatud tõendite osas, mis puudutavad kostja väidet, et hageja poolt esitatud aktid ja arved (tl 14-47, 95-96, 149) ei ole allkirjastatud kostja juhatuse liikme poolt. Samuti ei ole kokkuleppe tühisuse tõttu asjakohased kostja poolt esitatud saldoteatis (tl 181), kostja võlad hankijatele (tl 182-185) ega volikiri OK`ile (tl 187-188). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohus, võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal pole kohustust maksta hageja poolt hagiavalduses nõutud võlgnevus. Kuna hageja oli tehtud töö üleandmisega lepingujärgse kohustuse täitnud ja kostja keeldus tehtud tööde eest maksmast, siis rikkus viimane sellega lepingust tulenevat omapoolset kohustust. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 621 860,95 kooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Seega on kohtul diskretsiooniõigus otsustada hageja ja kostja huve kaaludes viivise alandamise üle. Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuivõrd Riigikohus on 14.06.2005 otsuses nr 3-2-1-66-05 rõhutanud, et kui viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on nimelt tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Seega asub kohus seisukohale, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud nimetatud asjaolu, on põhjendatud välja mõista kostjalt ka viivis.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt välja viivis kuni otsuse tegemiseni 1 034 662,50 krooni ja edasi viivist 0,03% põhinõudest hageja kasuks. Menetluskulude jaotus 4 Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.