KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagma

) § 10 lg 2 alusel moodustatud sadamate laevaliikluseks avamise komisjon(edaspidi „komisjon“) sadama valdaja AS „Evore“ taotluse alusel Haapsalus Westmeri 3 asuvat Suur-Holmi sadamat ning selle kohta koostatud kontrollaktis märkis viitega majandus- ja kommunikatsiooniministri 6.12.2002.a määrusele nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“(edaspidi „ehitustegevuse kord“) puudusena ära, et sadama sildade ja ujuvvahendite paigutuse asendiplaanil puudub Veeteede Ameti(VTA) kooskõlastus(tl I-8-9). Sama ülevaatuse kohta 26.03.2008.a. koostatud sadama laevaliikluseks avamise aktis nr 61 otsustas komisjon sadamat laevaliikluseks mitte avada, kuna sadama rekonstrueerimistööd on lõpetamata ning seetõttu ei saa komisjon anda hinnangut sadama vastavusele Eesti õigusaktide nõuetele. Komisjon tegi aktis nr 61 järgmised ettepanekud: 1)tagada akvatooriumi kaudu ligipääs Vabariigi Valitsuse 25.06. 2002.a määrusega nr 205 kehtestatud rahvusvahelisele tolli- ja piiripunktile; 2)viia sadama eeskiri vastavusse tegeliku olukorraga sadamas(nt juriidiliselt korrektne sadama nimi, sadama maa-ala üldpindala, ametkondade nimetused, laevade gabariitide piirangud jms) ja esitada uuesti sadama laevaliikluseks avamise komisjonile; 3)kooskõlastada avariiliste reostuste kõrvaldamise plaan ja reostuse kõrvaldamiseks vajalike tehniliste vahendite nimekiri Keskkonnainspektsiooniga vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.03.1996.a määrusele nr 83; 4)kooskõlastada tehtud hüdrotehnilised tööd sadama akvatooriumis VTA-ga(tl I-10). AS „Evore“ esitas akti nr 61 peale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile(MKM) ja VTA-le vaide, taotledes uue akti koostamist, milles poleks otsust sadamat mitte avada ning SuurHolmi sadamapassi kinnitamist(tl I-18-21). 19.06.2008.a. VTA peadirektori allkirjastatud kaaskirjaga(tl I-79) edastati aktsiaseltsile vaideotsus(tl I-11-17), millega rahuldati vaie osaliselt ning otsustati viia akt nr 61 vastavusse Vabariigi Valitsuse 17.03.1998.a. määrusega nr 63 kinnitatud „Sadama laevaliikluseks avamise korra“(edaspidi „laevaliikluse kord“) punktide 5 ja 6 nõuetele – näha aktiga ette Suur-Holmi sadama laevaliikluseks avamine lisatingimustega, viitega vastavale õiguslikule alusele ning kui puudus kujutab sadamas ohtu ka ilma sadamateenuseid osutamata, anda selle kõrvaldamiseks tähtaeg. Vaideotsusel puudub kuupäev ning selle välja andnud haldusorgani või ametiisiku(te) nim(ed)i ja allkir(jad)i. 15.07.2008.a. koostatud sadama laevaliikluseks avamise akti nr 61 punktis 1 tegi komisjon ettepaneku kõrvaldada järgmised mittevastavused: kaid nr E, F, G ja H on paigaldatud VTA-ga kooskõlastamata; kõigi kaide elektripaigaldisel puudub nõuetekohasuse tunnistus; puudub töökeskkonna valgustuse parameetrite mõõdistus. Komisjon otsustas, et sadam ja sadama dokumentatsioon vastavad avastatud mittevastavuste kõrvaldamisel Eesti õigusaktide nõuetele ning tunnistatakse avatuks rahvusvaheliseks laevaliikluseks. Akti punktis 2 kohustas komisjon VTA-d tegema majandusja kommunikatsiooniministrile ettepanek sadamapassi kinnitamiseks pärast mittevastavuse kõrvaldamist või enne seda sadama mittevastavusteta osas(tl I- 36). 28.07.2008.a. otsusega nr 5-6-5/1724 ei kooskõlastanud VTA ujuvkaide paigutust SuurHolmi sadamas. Otsuse kohaselt sulgevad need rajatised veeliikluseks ainsa sügavama veeala Haapsalu Tagalahel ning lahe kaguosas asuvatesse sildumiskohtadesse suunduvad veesõidukid on sunnitud liiklemiseks kasutama sellest itta jäävat ohtlikku madalamat veeala. Arvestades SuurHolmi sadamast vahetult kagu poole jääva sügavama veeala, sh. Veskiviigi sadama akvatooriumi sügavustega ja projekteerimisjuhendites soovitatavate laevatee laiustega, tuleb meresõiduohutuse tagamiseks jätta vabaks vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiune läbipääsuala. VTA-l puuduvad võimalused uue üldkasutatava veetee rajamiseks(tl I-35). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palus kohtule esitatud kaebuses tühistada 28.07.2008.a. otsus, 26.03.2008.a. akt nr 61 ja 15.07.2008.a. akti nr 61 p 1; tuvastada vaideotsuse tühisus või kui kohtu arvates pole selleks alust, tühistada vaideotsus; tuvastada, et ujuvkaid avatavas Suur-Holmi sadama akvatooriumis kas: 1)ei kuulu kooskõlastamisele meresõiduohutuse seaduse(MSOS) § 48 alusel või 2)tuleb lugeda kooskõlastatuks VTA-ga või 3)nende mittekooskõlastamiseks puudub alus või 4)kui kohus leiab, et 2

§ 4lg 2).

Suur-Holmi sadama akvatooriumis pole üldkasutatavat veeteed kunagi olnud ega ole ka praegu. Haapsalu linna üldplaneeringu seletuskirja p 4.5.2 kohaselt ulatub laevatee ainult Eeslahe Holmideni, mitte Tagalahte. Kaebaja sadamast kagus ei asu ühtegi reaalset sildumiskohta peale Veskiviigi sadama, mille SuurHolmi sadama akvatooriumiga külgnev akvatoorium kinnitati alles Vabariigi Valitsuse 25.

1. 2008.a. korraldusega nr
2. Kinnitamine sisaldas lisatingimust, et sadama valdajal tuleb teenindavate veesõidukite süvise määramisel arvestada Suur-Holmi sadama akvatooriumi piire, s.t. et Veskiviigi sadama akvatooriumi kasutamisel pole õigust läbipääsule Suur-Holmi akvatooriumist, millele Vabariigi Valitsus 2.02.2007.a. korraldusega nr 71 piire määrates lisatingimusi ei kehtestanud. Seega ei saa varem moodustatud Suur-Holmi akvatoorium kuidagi kahjustada meresõiduohutust hiljem lisatingimustega moodustatud Veskiviigi akvatooriumi kasutamisel. VTA seisukoht, et Veskiviigi sadama jaoks on tarvis jätta Suur-Holmi akvatooriumisse läbipääsuala, on vastuolus Vabariigi Valitsuse nimetatud korraldustega. Suur-Holmi sadamast kagus pole asunud ega asu ka praegu ühtegi seaduslikku sildumiskohta, ehkki 2008.a. suvel tehti katseid seadustada sildumiskohti Veskiviigi akvatooriumis; seal pole ka ühtegi asjakohast kasutusloaga ehitist ning sealne veetase võimaldab liigelda üksnes alustel mis pääsevad sinna sõltumata Suur-Holmi akvatooriumi läbimisest, v.a. väike ala, mis on olnud kasutuses valdavalt Suur-Holmi sadamasse manööverdamiseks. OÜ „Haapsalu Vana Jahtklubi“ alles kavandab oma sadama-ala süvendamist, et suurema süvisega alustele ohutuid sildumiskohti luua ning Haapsalu Linnavalitsus kavandab nendele sildumiskohtadele juurdepääsu loomiseks Tagalahe süvendamist. Akvatooriumi kasutamise piiramine on ebaproportsionaalne vahend meresõiduohutuse tagamiseks juba seetõttu, et kooskõlastamatuse tõttu kaotab kaebaja võimaluse enamatele üle 2 m süvisega sildumiskohtadele, kui mittekooskõlastamine neid juurde loob ning uute sildumiskohtade süvendamisel on vähem koormavam süvendada ka juurdepääsu ümber kaebaja akvatooriumi – maksumus ca 200 000 kr võrreldes kaotatava 30 kaikoha maksumusega vähemalt 700 000 kr ning kaebaja koguinvesteeringud ca 16 milj kr. Kaebaja alustas sadama laevaliikluseks avamise taotlemist 1.06.2007.a. eesmärgiga avada sadam 2007.a. suvehooajal. Sadama laevaliikluseks avamise menetlust seaduses ettenähtud aja jooksul ei toimunud vaatamata kaebaja korduvatele taotlustele. Sadama ülevaatust sooviti teha alles pärast hooaega, kaebajale selgitati, et peale hooaja lõppu jätkuvad rekonstrueerimistööd pole ülevaatuse tegemisel ja sadama avamisel takistuseks. Uuesti alustas kaebaja taotlemist 28.01.2008.a. eesmärgiga avada sadam 2008.a. suvehooajal. 13.03.2008.a. toimus sadama kontrollimine, mille kohta koostati sadama laevaliikluseks avamise komisjoni asetäitja poolt sadamakontrolli akt, mille järgi oli ainsaks mittevastavuseks asjaolu, et sadama sildade ja ujuvvahendite asendiplaanil puudub 3

§ 4

lg 1 järgi on sadama akvatoorium ette nähtud laevaliikluseks ja muudeks funktsioonideks selles sadamas. See tähendab, et kaide kooskõlastamist sadama akvatooriumis saab hinnata ainult selle sadama kasutamise ja selle sadama laevaliikluse ohutuse seisukohast. Vaidlusalused kaid ei kahjusta meresõiduohutust Suur-Holmi sadamas ja muus osas ei oma akvatoorium meresõiduohutusega puutumust. Ükski seadus ei näe ette õigust nõuda läbipääsu akvatooriumist ega kohusta sadama valdajat selleks. Sellist õiguslikku põhjendust pole ka haldusaktis, mistõttu see on motiveerimata. Väär on väide, et kagu poole liiklemine pole enam ohutu. Kagu pool on madalam vesi, kuhu pole vaja pääseda tingimata läbi kaebaja akvatooriumi. Ohutus Tagalahel on sel suvel tõesti vähenenud, kuid mitte seetõttu, et seal paiknevad kaebaja ujuvkaid, vaid sellepärast, et vastustajad pole lasknud kaebaja sadamat koos ujuvkaidega avada ja kasutusele võtta. Kaebaja kooskõlastas ujuvkaide paigutuse kohaliku omavalitsuse esindajaga. Kohalik omavalitsus oli andnud välja kasutusloa kaebaja senistele kaidele. Seejärel vahetus Veskiviigi sadama kaldakinnistu omanik ning kohalik omavalitsus ja MKM alustasid menetlust kaebaja akvatooriumi vähendamiseks. Vabariigi Valitsus akvatooriumi vähendamise otsust ei teinud ning kinnitas Veskiviigi akvatooriumile lisatingimuse, et süvise määramisel tuleb arvestada kaebaja akvatooriumi piiridega. Meretava pole seadus, sadama pidamine on ettevõtlus ja seda piiravad tingimused peavad olema kehtestatud seadusega. 15.07.2008.a. akti edastas VTA kaebajale alles 28.07.2008.a. kirjaga, selleks ajaks olid aktis märgitud puudused elektripaigaldiste ja valgustuse osas juba kõrvaldatud. MKM palub jätta kaebus rahuldamata. Vabariigi Valitsus määras 2.02.2007.a. korraldusega nr 71 Suur-Holmi sadama akvatooriumi piirid.

§-dest 4¹, 11 ja 10 tulenevalt peab sadamateenuste osutamiseks olema sadama valdaja koostatud sadamapass, mille kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister komisjoni poolt koostatud sadama laevaliikluseks avamise akti alusel. Laevaliikluse korra p 4 kohaselt esitab sadama valdaja VTA peadirektorile taotluse sadama ülevaatuseks, mida kaebaja 13.08.2007.a. ka tegi, olles ühtlasi teavitanud VTA-d hüdrograafiliste mõõdistustööde lõpetamisest Suur-Holmi sadamas. 23.08.2007.a. vastuskirjas palus VTA korrigeerida sadama eeskirja ning võtta ülevaatuseks sobivaima aja leidmiseks ühendust komisjoni esimehe asetäitjaga. Ülevaatuse toimumise ajaks lepiti sadama valdajaga kokku 6.09.2007.a., kuid 3.09.2007.a. 4

keela läbisõitu teise sadama valdaja akvatooriumist, vaid vastupidi, selline praktika on meresõidus levinud. Vastavalt MSOS §-le 2 p 10 on üldkasutatav veetee väljaspool sadama sissesõiduteed ja akvatooriumi asuv laevaliikluseks ettenähtud ja mõõdistatud veeala, mis on tähistatud kaardil ja va5

§ 4

lg 1 kohaselt on sadama akvatoorium piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks. Sadama akvatooriumi piiride määramisega kaasneb sadama valdajale kohustus tagada sadamaalal ohutu laevaliiklus. Sadama akvatooriumi piiride määramine ei anna sadama valdajale õigust asetada akvatooriumi alale mistahes ehitisi või rajatisi(veeseaduse § 5 lg 2 p 1 ja asjaõigusseaduse § 159 lg 1 järgi on sisemeri, territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad riigi omandis, samuti merepõhi), vaid nende akvatooriumi piiresse paigutamisel tuleb lähtuda selliseks tegevuseks kehtestatud nõuetest. MSOS §-ga 48 lg 1 piiratakse ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või selle mõjupiirkonnas, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust. Ehitustegevuse korra § 2 lg 1 alusel tuleb enne hüdrotehniliste tööde algust esitada planeeritavate tööde projekt VTA-le läbivaatamiseks, millele VTA on kohustatud andma kirjaliku vastuse. Ekslik on kaebaja väide, et puudub igasugune alus kooskõlastusest keeldumiseks, ujuvkaid ei kahjusta meresõiduohutust Suur-Holmi sadamas ning et muus osas ei oma akvatoorium meresõiduohutusega puutumust. Et kaid ohustavad meresõiduohutust, näitab ka VTA poolt 30.05.2008.a kaebajale tehtud ettekirjutus laevaliiklust segavate objektide kõrvaldamiseks. Olukorra kontrollimisel kohapeal selgus, et Suur-Holmi sadama kagupoolseima ujuvkai betoonankrutele kinnitatud ujukid asusid väljaspool akvatooriumi, millega rikuti MSOS § 48 lg 1 ja ehitustegevuse korra § 2. VTA jättis 28.07.2008.a Suur-Holmi sadamas asuvate ujuvkaide paigutuse kooskõlastamata, leides, et meresõiduohutuse tagamiseks tuleb vabaks jätta vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiune läbipääsuala. Vabariigi Valitsuse 25.06.2008.a korraldus ei näe ette lisatingimust, et Veskiviigi sadama kasutamiseks pole õigust läbipääsule Suur-Holmi sadama akvatooriumist. Meresõiduohutuse tagamisel tuleb vaadata veekogu tervikuna(sh. veealasid ja üldkasutatavaid veealasid), samuti arvestada võimalusega, et kaebaja sadamast kagu poole võidakse rajada uusi sadamaid. Õiguspärane pole olukord, kus ühe sadama valdaja muudab oma tegevusega võimatuks või raskendab oluliselt teiste sadamate valdajate tegutsemist. Komisjoni tehtud akt pole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes, vaid tegemist on haldusmenetluse käigus sooritatava toiminguga, mille eesmärk on fikseerida olukord sadamas ja tuvastada, kas sadam vastab esitatavatele nõuetele. Sadama passistamise menetlus päädib sadama valdaja koostatud sadamapassi kinnitamisega majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt. Kui kohus tuvastab, et akti näol on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõttes, ei saa tulenevalt HMS § 58 nõuda selle kehtetuks tunnistamist. Arusaamatuks jääb kaebuses toodud HMS § 63 lg 2 p 5 nimetatud tühisuse eeldus: millel põhineb ja miks teeb kaebaja järelduse, et komisjoni aktis toodud puudusi pole võimalik kõrvaldada. Kaebaja väitel on vaideotsusega rikutud HMS § 63 lg 1 p 2, kuna otsusest ei selgu selle andnud haldusorgan. Kaebajale edastatud vaideotsuse tiitellehel-kaaskirjal olid nõutavad rekvisiidid märgitud. HMS § 73 lg 2 tulenevalt vaatas vaide läbi komisjon, MKM pole vaideorgan.

§ 10

lg 2 alusel moodustatud komisjoni näol on tegemist valitsuskomisjoniga, mille tegevuse üle MKM järelevalvet ei teosta.

§ 10

lg 3 kohaselt kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister sadama valdaja koostatud sadamapassi laevaliikluseks avamise akti alusel. Sadamapassi kinnitamise eelduseks on, et sadam on laevaliikluseks avatud - mida Suur-Holmi sadam 15.07.2008.a koostatud akti kohaselt ka on - ja vastab õigusaktidega kehtestatud normidele ning on avatud ohutuks laevaliikluseks ja sadama funktsionaalseks tegevuseks(

§ 11lg 1). 30.06.2008.a saatis kaebaja MKM-le Suur

Holmi sadama passi ja sadama eeskirja, mille MKM edastas 24.07.2008.a. VTA-le, kuna laevaliikluse korra p 9 kohaselt esitab sadama valdaja sadama laevaliikluseks avamise akti alusel koostatud sadamapassi VTA-le, kes, kontrollinud sadamapassi vastavust aktile, teeb majandus- ja kommuni6

§-st 11 lg 1 ja laevaliikluse korra p-st 9 tulenevalt võib sadamapassi kinnitada, kui sadam vastab kehtestatud normidele ja on tagatud ohutu laevaliiklus. Suur-Holmi sadam seda praegu pole. 15.07.2008.a. koostatud akti p 2 järgi teeb VTA majandus- ja kommunikatsiooniministrile sadamapassi kinnitamiseks ettepaneku pärast avastatud mittevastavuste kõrvaldamist või enne seda sadama mittevastavusteta osas, kuid kaebaja on keeldunud sadamapassi väljastamisest mittevastavusteta osas ja soovib, et selles kajastuksid ka ujuvkaid, mille asukoht pole aga kooskõlastatud. VTA ja komisjon paluvad jätta kaebus rahuldamata. Haapsalu Tagalahel tegutsevad praegu Piirivalvesadam, Westmeri sadam, Suur-Holmi sadam, Veskiviigi sadam ja Haapsalu sadam, ühelgi neist pole sadamapassi. Enne Vabariigi Valitsuse 2.02.2007.a. korraldust nr 71 oli Tagalahe laevatee tähistatud merekaartidel Tahu liitsihist kuni Haapsalu jahtklubini merekaartidel 2 m samasügavusjoone(isobaadi) ja ujuvmärgistusega(toodritega) ning looduses ujuvmärgistusega(toodritega) vastavalt Haapsalu laevatee navigatsioonimärgistuse projektile. Viimane toodritest numbriga 22, navigatsioonimärgistuse registri numbriga 2278, paiknes Haapsalu Jahtklubi kai kohal koordinaatides Φ = 58°57,4980’ λ=23°31,7218’. Üldkasutatava veetee tähistamine on riigi ülesanne ja seega paigutas märgistuse laevateele VTA. Kui osa senisest üldkasutatavast veeteest muutus korraldusega nr 71 Suur-Holmi sadama akvatooriumiks ning ülejäänud osa laevateest Haapsalu Jahtklubi sadama sissesõiduteeks, langes sellega meresõiduohutuse tagamise kohustus nende sadamate veealadel sadamavaldajatele ning VTA eemaldas eespool nimetatud ujuvmärgi(toodri nr 22). Keskmine looduslik veesügavus lahes on 1 m, laevatee on loodud kanali süvendamise teel merepõhja 1988– 1999.a. kalurikolhoosi „Lääne Kalur“ poolt. Nii Haapsalu Jahtklubi Veskiviigi sadam kui ka Suur-Holmi sadam on suure külastatavusega väikelaevu vastuvõtvad sadamakohad. Jahtklubi külastatavuse vähenemise viimastel aastatel on olulisel määral põhjustanud ligipääsu takistamine Veskiviigi sadama veealale kaebaja poolt nii psühholoogiliste meetmetega(meresõitjate informeerimine sellest, et Suur-Holmi sadamast möödumisel järgneb ohtlik veeala, kus puuduvad sildumiskohad) kui ka füüsiliste meetmetega(kaatri kasutamine väikelaevade suunamiseks Suur-Holmi sadama kaide äärde, poide paigutamine laevateele ning lõpuks ujuvkaide ning nende ankrute paigutamine laevateele). Senise praktika kohaselt on Vabariigi Valitsus korduvalt eraldanud sadama akvatooriume, millel on ühine piir, ja/või on ühe sadama akvatooriumisse pääsemiseks vajalik teise akvatooriumi läbimine. Vabariigi Valitsus pole üheski akvatooriumi määramise korralduses kirjutanud, et sadama valdaja peab lubama ka teistesse sadamatesse suunduvatel laevadel läbi oma akvatooriumi sõita, see on meretava ja tuleneb ka VeeS §st 18 ja AÕS §-st 160 lg 2. Seega ei pidanud Haapsalu linnavalitsus ega MKM vajalikuks akvatooriumi eraldamisel Suur-Holmi sadamale väljuda senisest praktikast, mille kohaselt akvatooriumi eraldamisel eraldatav akvatoorium võib olla osaliselt ka teiste sadamate sissesõidutee. VTA argumente, et sadama valdaja võib hakata takistama laevaliiklust senisel üldkasutataval veeteel, ei peetud tõsiseltvõetavateks. Veesõidukid süvisega üle 1 m ei pääse kolmandate isikute sadamatesse väljapool kaebaja akvatooriumi. Vastavalt laevaliikluse korra p-le 3 kontrollib sadama vastavust korra p-s 1 nimetatud nõuetele ja normatiividele Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud komisjon. Vastavalt HMS §-le 73 lg 2, kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat haldusorganit pole, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan. See tähendab, et praegusel juhul oli vaiet lahendavaks haldusorganiks komisjon. Komisjonil puudub kindla aadressiga alaline tegevuskoht ja kirjaplank ning see kutsutakse kokku igakordselt sadama ülevaatuseks. Komisjoni esimeheks on VTA peadirektor või tema asetäitja, samuti on üks komisjoni liikmetest VTA-st. Seega on põhjendatud vaideotsuse väljaandmine VTA peadirektori poolt ja VTA kirjablanketil. 19.06.2008.a. advokaadibüroole „Tamme ja Otsmann“ edastatud vaideotsuse tiitelleht-kaaskirjal sisalduvad kõik haldusmenetluse seaduse kohaselt nõutavad rekvisiidid. Küsitav võib olla vaideotsuse vormistamine sellisel viisil, et otsus koosnes tiitelleht-kaaskirjast 7

, et ühe sadama sissesõidutee ei või kulgeda läbi teise sadama akvatooriumi – kui veeala, mis eraldatakse sadama akvatooriumiks, läbis enne eraldamist „üldkasutatav veetee“, siis pärast eraldamist muutub see „veeteeks“. Seega oli ujuvkai paigutamine üle Haapsalu Tagalahe laevatee hüdrotehniline töö, mis MSOS §-st 48 ning ehitustegevuse korra eesmärgist ja sisust lähtuvalt kuulub kooskõlastamisele VTA-ga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on hüdrotehnilisi ehitisi

-i mõttes käsitlenud oma lahendis 3-2-1-26-06 ning öelnud, et poi kinnitamiseks ettenähtud poiankru paigaldamine sadama alale on hüdrotehniline töö. Seega on ka ankrutega kinnitatavate ujuvkaide paigaldamine hüdrotehniline töö. Kuna VTA on konkreetsetele juhtumitele viidates tuvastanud, et ujuvkaid ohus8

§ 4lg 1).

Akvatooriumi piiride määramisega Vabariigi Valitsuse poolt ei muutu selle mereala omandisuhe. Vastavalt veeseaduse(VeeS) §-le 5 lg 2 p 1 on riigi omandis sisemeri, territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad, sama sätestab ka asjaõigusseaduse(AÕS) § 159. VeeS § 18 lg 7 kohaselt ei tohi keegi veeliiklust ohustada, AÕS § 160 lg 2 keelab kaldaomanikul avalikus veekogus ja avalikult kasutatavas veekogus ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist. Akvatooriumi määramisega sadamavaldajale ei saa Vabariigi Valitsus tühistada, muuta ega laiendada seadustega kehtestatud piiranguid. Majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitab sadamapassi komisjoni akti alusel(

§ 10lg 2).

Kui kaebaja oleks 15.07.2008.a. akti nr 61 kättesaamise järel esitanud korrigeeritud sadamapassi eelnõu sadama mittevastavusteta osa suhtes, saanuks minister selle kinnitada. Alternatiivselt, kõigi mittevastavuse kõrvaldamise järel oleks sadamavaldajal jällegi võimalus esitada korrigeeritud sadamapass ministrile kinnitamiseks. Kaebaja pole senini kumbagi neist võimalustest kasutanud. Kohus ei saa kaebaja eest esitada ministrile sadamapassi eelnõu sellises redaktsioonis, mis võimaldaks selle kinnitamist. Kohus saab kontrollida, kas komisjoni poolt tehtud otsused on seaduslikud ja diskretsiooni rakendamise nõuded on rakendatud, ei saa aga teha sisulist otsust sadama õigusaktidele vastavuse kohta, mis on komisjoni pädevuses. 26.03.2008.a. akt nr 61 on 15.07.2008.a. akti nr 61 väljaandmisega juba kehtetuks tunnistatud. OÜ „Haapsalu Vana Jahtklubi“ palub jätta kaebus rahuldamata. Vaideotsus on õiguspärane, selle tiitellehel on kõik vajalikud andmed olemas. Kaebusest ei selgu kaebaja põhjendatud huvi vaideotsuse tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaideotsusega ei pandud kaebajale täiendavaid kohustusi, otsus on tehtud sama eseme suhtes, mille suhtes on tehtud ka sadama laevaliikluseks avamise akt, mistõttu vaideotsus ei saa rikkuda kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Asjakohatu on kaebaja nõue tunnistada 26.03.2008.a. akt nr 61 kehtetuks või õigusvastaseks, kuna vaidlustatud haldusakt on juba 15.07.2008.a. akti nr 61 väljaandmisega kehtetuks tunnistatud. Kuivõrd 15.07.2008.a. aktis nr 61 nimetatud puudused on kaebaja poolt kõrvaldamata ning kaebaja pole ka soovinud sadamapassi väljastamist mittevastavuseta osas, puudub majandus -ja kommunikatsiooniministril õiguslik alus sadamapassi kinnitamiseks, sest ta peab juhinduma 15.07. 2008.a. aktist, mis praegu kehtib. Kaebaja taotleb VTA 28.07.2008.a. otsuse kehtetuks või õigusvastaseks tunnistamist eesmärgiga saavutada olukord, kus komisjoni 15.07.2008.a. akti nr 61 p-s 1 nimetatud puudused ei takistaks sadamapassi välja andmist. Üheks peamiseks puuduseks oli, et kaid nr E, F, G ja H on paigaldatud VTA-ga kooskõlastamata. Suur-Holmi meresadama ujuvkaid on paigaldatud selliselt, et need ulatuvad kolmandale isikule Vabariigi Valitsuse 25.06.2008.a. korraldusega nr 285 määratud akvatooriumisse, ohustades selliselt Veskiviigi sadama kasutamist ning meresõiduohutust. MSOS § 48 lg 1 kohaselt piiratakse ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või selle mõjupiirkonnas, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust. Kolmas isik nõustub VTA seisukohaga, et ujuvkaide paigaldamine on käsitatav hüdrotehnilise tööna. Vastavalt ehitustegevuse korra §-le 2 lg 1 tuleb enne hüdrotehniliste tööde algust esitada planeeritavate tööde projekt VTA-le läbivaatamiseks, millele VTA on kohustatud andma kirjaliku vastuse. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele kaebaja nõue VTA kooskõlastamise vajaduse puudumise tuvastamiseks. OÜ „Pool ja Pool“ palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja tegevus rikub kolmanda isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi ning kahjustab meresõiduohutust. Kolmas isik on Haapsalus Tagalahe ääres asuva Sadama tn 30 kaldakinnistu omanik ja Haapsalu sadama valdaja. Haapsalu sadama akvatooriumi piiride määramisel 24.12.1994.a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 411 ei kehtestatud lisatingimusi ning kolmandal isikul oli ja on õiguspärane ootus, et Tagalahte hiljem määratud akvatooriumide piirid ei takista vaba juurdepääsu sadamale ega kahjusta meresõiduohutust. Praegu kolmas isik sadamateenust ei osuta, kuid soovib seda tulevikus tegema hakata. Haapsalu Linnavolikogu 30.05.2008.a. otsusega nr 219 kehtestatud Sadama tn 30 detailplaneeringus kavanda9

-i eesmärgile, milleks on § 1 kohaselt reguleerida sadama valdajate kohustusi ohutusnõuete täitmisel täitmisel ja riikliku järelevalvega seonduvaid toiminguid sadamas. Kaebaja arvates annab

-s sätestatud akvatooriumi õiguslik regulatsioon sadama valdajale piiramatu õiguse akvatooriumi kasutamiseks, sh. kooskõlastamata ehitamiseks ning õiguse sulgeda akvatooriumis kulgev teiste sadamate sissesõidutee. Seejuures käsitleb kaebaja akvatooriumi mõistet kitsalt kui sellesama sadama funktsionaalseks tegevuseks kasutatavat ala. Mõistet „laevaliiklus“ tuleb käsitada laiemalt, kui kaebaja seda teeb. MSOS §-st 48 ja ehitustegevuse korrast tulenevalt tuleb ujuvkaide ehitus kooskõlastada VTA-ga. Kuna kaebaja pole seda teinud, pole ta kõrvaldanud kõiki 15.07.2008.a. akti nr 61 p-s 1 nimetatud puudusi ning seega pole sadamapassi kinnitamine õiguspärane. VTA pole ujuvkaisid kooskõlastanud põhjusel, et olukorras, kus ühe sadama akvatoorium on ühtlasi sissesõiduteeks teistele sadamatele, on need ujuvkaid laevaliiklusele ohtlikud ning kahjustavad meresõiduohutust. Lisaks sulgevad ujuvkaid Haapsalu Tagalahel laevatee, mida Suur-Holmi sadamast kagu poole jäävad sadamad saavad kasutada sadamasse sissesõiduks. Sellega kahjustab ujuvkaide paigaldamine vaba ettevõtlust. VTA otsus mitte kooskõlastada ujuvkaide asukohta on õiguspärane ning meresõiduohutuse ja vaba konkurentsi tagamisel möödapääsmatu.

§ 12

lg 1 p1 tähenduses tuleb hüdrotehniliste ehitiste hulka lugeda ka sadama alal laevade kinnitamiseks ettenähtud ujuvkai. Riigikohtu tsiviilkolleegium on hüdrotehnilisi ehitisi

-i mõttes käsitlenud oma lahendis 3-2-1-26-06. Kuna VTA on konkreetsetele juhtumitele viidates tuvastanud, et ujuvkaid ohustavad laevaliiklust, puudub õiguslik alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. Kuivõrd 15.07.2008.a. akti nr 61 p 1 on kehtiv ja puudub alus selle tühistamiseks, puudub 10

§ 1

on kohaselt reguleerib seadus sadama valdaja kohustusi ohutusnõuete täitmisel ja riikliku järelevalvega seonduvaid toiminguid sadamas.

§ 12

lg 1 p 1 kohustab sadama valdajat tagama hüdrotehniliste ehitiste korrashoiu sadamaalal. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-26-06 sedastanud, et sadama alal laevade kinnitamiseks ettenähtud poiankur tuleb lugeda hüdrotehniliste ehitiste hulka. Vastustajad ja kolmandad isikud on õigesti järeldanud, et Riigikohtu lahendist lähtuvalt on ka ankruga kinnitatav ujuvkai hüdrotehniline ehitis. MSOS § 48 sätestab, et ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas piiratakse, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust(lg 1). Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister(lg 2). Vastavalt ehitustegevuse korra §-le 2 lg 1 esitab hüdrotehniliste tööde tellija enne tööde algust planeeritavate tööde projekti VTA-le läbivaatamiseks, millele VTA on kohustatud 1 kuu jooksul andma kirjaliku vastuse. Kaebaja seda ei teinud, mistõttu on komisjon teda õigesti kohustanud hüdrotehnilisi töid VTA-ga kooskõlastama. Väär on kaebaja seisukoht, et oma sadama akvatooriumis ei pea ta seda tegema. MSOS § 2 p 10 järgi on üldkasutatav veetee väljaspool sadama sissesõiduteed ja akvatooriumi asuv laevaliikluseks ettenähtud mõõdistatud veeala, mis on tähistatud kaardil ja vajaduse korral ka looduses; sadama sissesõidutee käesoleva seaduse tähenduses on veetee osa, mis võimaldab laeval konkreetsesse sadamasse sisse sõita ja samast sadamast väljuda. Kuna kaebaja on paigutanud oma ujuvkaid sadama sissesõiduteele, seega veeteele, oli ta kohustatud kooskõlastama ujuvkaide paigaldamise VTAga. Eeltoodu alusel on õiguspärane komisjoni otsus sadamat laevaliikluseks mitte avada. Kaebaja esitas 26.03.2008.a. akti nr 61 peale vaide, mis jäeti rahuldamata. Kohus nõustub vastustajate, kolmandate isikute ja kaasatud isiku seisukohaga, et vaideotsuse tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks puudub alus, sest vaideotsus(tl I-11-17) ei riku kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. HMS §-st 87 lg 2 p 3 kohaselt saab vaideotsuse peale halduskohtusse kaebust esitada üksnes siis, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Asja kohtulikul arutamisel ei tuvastatud, et niisugune kaebaja õiguste rikkumine oleks aset leidnud, mistõttu menetlus vaideotsuse vaidlustamise osas tuleks lõpetada. Siiski peab kohus vajalikuks anda õiguslik hinnang ka vaideotsusele, sest Tallinna Ringkonnakohus on 21.12.2007.a. määruses haldusasjas nr 3-07-1720 asunud seisukohale, et: „HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt võib halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. See säte piirab vaid nö isoleeritud kaebuse esitamist vaide peale, s.o kaebuse esitamist, kus vaidlustatakse üksnes vaideotsust. Sellise kaebusega ei ole käesoleval juhul tegemist, sest kaebus on esitatud ka vaide esemeks olnud haldusakti peale. Vaides vaidlustatud haldusakti tühistamisel kohtu poolt on õigusselguse seisukohast soovitav, et kohus tühistab ka haldusakti jõusse jätnud vaideotsuse. Sellega välditakse kahe vastupidise sisuga lahendi 12

§ 4

lg 1 kehtib järgmises sõnastuses: „Akvatoorium on piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks.“ Seda eesti keeles kirja pandud sätet eesti keele reegleid ja seaduspärasusi järgides lugedes peaks eesti keelt valdavale isikule olema arusaadav, et laevaliikluse all on seadusandja mõelnud üksnes konkreetse sadamaga seonduvat laevaliiklust, mitte lisaks sellele veel ka akvatooriumi läbivat laevaliiklust – vastasel korral puuduks sätte tekstist sõna „muuks“. Seega pole akvatoorium käsitatav avaliku veekoguna AÕS § 160 lg 2 mõttes. Asjakohatu on ka vastustajate viide VeeS §-le 5 lg 2 p 1, mis deklareerib riigi omandiõigust sisemerele, territoriaalmerele ja piiriveekogude Eestis paiknevatele osadele - vaidlus ei käi akvatooriumi omandiõiguse, vaid kasutusõiguse üle. Kohustust tagada akvatooriumist läbipääs teis13

§-le 10 lg 2 kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister sadamapassi laevaliikluseks avamise akti alusel. Sellist akti kohtuistungi toimumise ajaks polnud koostatud. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palub vastustajatelt menetluskuludena välja mõista 70 800 kr, kolmas isik OÜ „Haapsalu Vana Jahtklubi“ palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista 28 772 kr 33 s. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kaebajal 30 000 kr ja kolmandal isikul 20 000 kr. Arvestades seda, et kaebuse osalise rahuldamise korral mõistetakse menetluskulud välja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega(HKMS § 92 lg 2), tuleb sadamate laevaliikluseks avamise komisjonilt ja Veeteede Ametilt kummaltki kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 7500 kr ning kaebajalt OÜ „Haapsalu Vana Jahtklubi“ kasuks 10 000 kr. Kohtunik: D.Maastik TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Evore apellatsioonkaebus rahuldamata. Rahuldada Veeteede Ameti ja sadamate laevaliikluseks avamise komisjoni apellatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu
3. jaanuari
4. a otsus haldusasjas nr 3-08-1424 osas, millega tühistati Veeteede Ameti
5. juuli
6. a otsus nr 5-6-5/1724 ja tehti Veeteede Ametile ettekirjutus kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Teha selles osas uus otsus. Jätta AS Evore kaebus Veeteede Ameti
7. juuli
8. a otsuse nr 5-6-5/1724 tühistamiseks ja Veeteede Ametile ettekirjutuse tegemiseks rahuldamata.
9. Tühistada Tallinna Halduskohtu
10. jaanuari
11. a otsus haldusasjas nr 3-08-1424 menetluskulude jagamise osas ja teha selles osas uus otsus. Mõista Veeteede Ametilt AS Evore kasuks välja menetluskulu 7 500 krooni. Mõista AS-lt Evore Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ kasuks välja menetluskulu 15 000 krooni.
12. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu
13. a otsus muutmata.
14. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. 14