lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 31.08.2009 esitas EK Harju Maakohtule hagiavalduse paludes vähendada elatisraha, sest Tallinna Ringkonnakohus otsustas välja mõista tagasiulatuvalt alates 09.08.2006 laste ülalpidamiseks 4350 krooni. Põhjenduseks tõi hageja tervise, töötuse ja vara ja kohustused. Seoses tervise kiire halvenemisega tunnistas arstlik ekspertiisikomisjon töövõime kaotuseks 40% juba enne Tallinna Ringkonnakohtu otsust. See järsk tervise halvenemine ei jäänud aga tähelepanuta tööandjale, kes koondas hageja. Hagejal on puude % mõlema kõrva kuulmiskadu arvestades 80%. Ainus sissetulek on töövõimetuspension 1913 krooni igakuiselt, kohustus kummagi tütre ees on igakuiselt 2175 krooni. Kooselu lõppedes jäi elamu elukaaslase ja ühiste laste valdusesse. Nüüd on laste emal uus perekond, ta on abielus, neil on väike poeg ja hageja ehitatud kodus elab teine mees kasutades tema loodud hüvesid. Hageja taotleb kui isa suhtlemisõigust ja vabadust. Hageja oli sunnitud endale leidma uue elamispinna. Hageja palub peatada elatise sissenõue. 07.09.2009 andis kohus aega hagejale oma hagiavalduse asjaolude ja nõude selgitamiseks. 08.10.2009 vormistatud hagiavalduse kohaselt palub hageja muuta väljamõistetud elatisraha suurust selliselt, et lõpetada elatise maksmine hageja tütarde ülalpidamiseks. Hageja tugineb PKS §-le 61 lg 6 p 3, mille kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja vastus elatise vähendamise nõudele. Kostja hagi ei tunnista. Elatise maksmisel tuleb lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2009 lahendist, mille kohaselt muudeti Harju Maakohtu lahendit. EK esitas sealses tsiviilasjas samalaadsed seisukohad. Väidet, et olukord on lahendi tegemisest 18.03.2009 muutunud ei ole õige ja on tõendamata. Tema puue ehk vaegkuulmine, ei ole tal takistanud elada tavapärast elu, isegi kui ta jäi töötuks, tuleb tal leida võimalusi laste nõuetekohaseks ülalpidamiseks. Kostjal on lisaks ühistele lastele ka XXXsündinud P O . Kostja töötasu suurus on 14 500 krooni, peretoetus on 2100 krooni. Hageja töötas autojuhina, juhib vaevata sõiduautot Audi. Hageja maksis ära kohtutäituri kaudu kokku 159 644.77 krooni. Hageja kompenseerib oma terviserikkest tuleneva ebamugavuse kuuldeaparaadiga. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata..
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus kohaldab käesolevas vaidluses PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja kohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve. Hageja tugineb PKS §-le 61 lg 6 p 3, mille kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2009 otsusega on rahuldada IP hagi EK vastu elatise saamiseks osaliselt ning välja mõistetud EK IP kasuks igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni tütre EKK (sünd XXX) ülalpidamiseks alates 09.08.2006 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Samuti on välja mõistetud EK IP kasuks igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni tütre KIK (sünd XXX) ülalpidamiseks alates 09.08.2006 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Nimetatud elatisraha tasumise lõpetamist hageja taotlebki, seoses tervisliku olukorraga, töötusega ja olemasoleva laenukohustuse täitmisega. Hageja viitab oma osalisele töövõimetusele ning on kohtule esitanud arstliku ekspertiisi otsuse nr 435708, millest nähtuvalt on tal keskmine puue, mis põhjustab lisakulutusi ja töövõime kaotuse protsent 40%. Korduvekspertiisi tähtaeg on 01.07.2010 – 15.07.2010. ( tlk 6). Kohtule on ta esitanud ka arstliku ekspertiisi otsuse nr 435708 sisulise põhjenduse, millest nähtub, et ta vajab kuuldeaparaati ja töövõime on piiratud ( tlk 7-8). Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,
lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tema majanduslik ja tervislik olukord on pärast elatisraha väljamõistmist oluliselt muutunud ja mis annaks aluse muuta elatisraha suurust. Hageja tervisekahjustus ei ole võrreldes varasema olukorraga muutunud. Ainuüksi tõendid nr 299 ja nr 298 (tlk 9, 10) ja audiogramm (tlk 13) ei kinnita, et tõõvõime/võimetuse osa oleks muutunud võrreldes elatise suuruse kindlaks tegemise ajaga. Ka koondamine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks elatisraha tasumisest vabastamisel, hagejal on võimalik leida sissetulekuid tagamaks oma alaealistele lastele minimaalne ülalpidamisraha. Vastavalt PKS § - le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Menetluskulud.
lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30-ne päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 01.09.2009 määrusega on lahendatud hageja riigi õigusabi taotlus ning antud talle menetlusabi. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, tuleb asja menetluskulud jätta hageja kanda. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.