KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 39-42), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavalduses märgitud aadressilt xxxxxxxxxxxxx, mis on ka kostja rahvastikuregistrisse kantud aadress, on postiasutus tagastanud hagimaterjalid märkusega hoiutähtaja möödumisel (tl 36, 38). Kohtukordniku teate kohaselt K. K. ei ela antud aadressil (tl 43). Tolli- ja maksuameti andmebaasis on viimased kanded tehtud
§-s 317 lg 5 sätestatut, menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
§-st 367 taotleb hageja kostjalt välja mõista kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, millede kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb
Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4 679 krooni ja arvestades
sätestatut viivis 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest tasumata põhinõudelt, so 2 340 kroonilt alates 27. novembrist 2009 kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 2 500 krooni. Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise 3
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt
p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja riigilõiv teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1, 4 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kusjuures Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Eeltoodust lähtudes ning kuna kostja ei ole hageja esindaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud loeb kohus
alusel 2 500 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt K. K. lt välja mõista Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulu kokku 3 600 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.