lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kostja palus kohaldada kohtul aegumist ning jätta hagi rahuldamata. Nimetatud kaalutlustel annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub nõue seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja on nõude õigusliku alusena viidanud alusetule rikastumisele. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hagi aegumise hindamiseks tuleb kohtul selgitada, millal on nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja väidetav nõue tuleneb 11.04.2005, 26.05.2005, 31.05.2005, 08.06.2005, 19.07.2005 ja 19.07.2005 hageja poolt väidetavalt alusetult tehtud ülekannetest kostja kontole. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutub sissenõutavaks alates kostja alusetu rikastumise hetkest. Kui isik teeb seadusest või tehingust tuleneva aluseta ülekandeid teise isiku soodustamise eesmärgil, siis on ta ka koheselt teadlik, et ta rikastab ülekannete tegemisega kostjat. Hagi aegumise seisukohalt ei oma tähtsust ajahetk, millal pankrotihaldur sai teada ülekannete tegemisest. Antud juhul oli maksete tegemise ajal hageja ainsaks juhatuse liikmeks Priit Sarikas. Priit Sarikas on tunnistajana ülekuulatud ja tema ütlustega leidis tõendamist, et ta oli maksete tegemisest hagejalt kostjale teadlik 2005.a algusest. Seega algas hagi aegumine iga makse puhul selle tegemisest. Kuivõrd hagi on esitatud 2 kohtule 30.12.2008, siis leiab kohus, et hageja on esitanud nõude pärast seaduses sätestatud 3-aastast tähtaega ning selle tõttu tuleb kohaldada kostja nõudel hagi aegumist. Kui kohus kohaldab aegumist, siis teeb kohus lõppotsuse ja jätab hagi rahuldamata, mis tähendab, et kohus ei pea andma enam hinnangut nõude suurusele ja arvestuslikule õigsusele ning selle kohta esitatud tõenditele. Ka Riigikohus on oma 3-2-1-92-02 otsuses jõudnud sellisele seisukohale, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas
§-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Menetluskulude jaotus Seoses sellega, et kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.