) § 51 ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt nende võlgade tasumist, mis muutusid sissenõutavaks enne korteriomandi omandamist kostja poolt. Võlad, mis tekkisid enne korteriomandi omandamist kostja poolt, on ka aegunud. Korteri endine omanik OÜ HMI esitas hagejale avalduse sooja ja külma vee varustuse sulgemiseks. 20.07.2004.a koostati akt gaasi ning külma ja sooja vee sulgemise kohta. Hilisemad omanikud ei ole palunud taastada nimetatud teenustega varustamist. 07.09.2009.a esitas kostja täiendava seisukoha, milles märkis, et kuna alates 25.08.2009.a on korteriomandi omanikuks uuesti OÜ HMI, siis ei saa tema olla õigeks kostjaks. Kohtu põhjendused Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kostja olnud XXXasuva korteriomandi omanik alates 27.07.2007.a kuni 25.08.2009.a. Kostja on leidnud, et ta on ebaõige kostja.
lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kohus leiab, et selle normi eesmärgiks ei ole eelmise korteriomaniku vabastamine võlgadest.
lg 3 mõtte kohaselt vastutavad korterühistu ees majandamiskulude võlgnevuse eest nii vana kui uus omanik. Seega on OÜ RP õige kostja. 2 Samuti vastutab kostja, tulenevalt
lg 3, nende võlgnevuste eest, mis on tekkinud enne tema korteriomandi omanikuks saamist. 06.07.2004.a on OÜ HMI, kes oli sellel ajal vaidlusaluse korteriomandi omanik, esitanud hageja juhatusele avalduse, milles palus sulgeda püstakutes sooja ja külma vee santehnilisteks töödeks, kuna soovib sulgeda sooja ja külma vee korteris. 20.07.2004.a aktiga lõpetati korteri sooja ja külma veega ning gaasiga varustamine Hilisemalt on nimetatud teenuste osutamine hageja poolt taastatud. Kohus leiab, et sellise avalduse esitamine ei välista siiski korteriühistu õigust nõuda tasu korteriomandile osutatud teenuste eest. Hageja põhikirja punkti 3.2 alapunkt 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Kui kostja leiab, et ta on hageja tegevuse (teenuste osutamise taastamine) tõttu kandnud kahju, siis on tal võimalik kasutada vastavaid õiguskaitsevahendeid. Asja materjalidest nähtuvalt oli majandamiskulude võlgnevus vaidlusaluse korteriomandi eest 2004.a mai seisuga 124 409,70 krooni. Alates 2004.a juunist kuni 2009.a aprillini on esitatud arveid 118 640,60 krooni eest. Majandamiskulude eest on tasutud 118 360,36 krooni. Seega on võlgnevus summas 124 689,94 krooni. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid määranud, milliste arvete katteks on maksed tehtud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 p 1 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, milliste kohustuste täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Seega tuleb lugeda, et maksed on tehtud ajaliselt kõige vanemate arvete katteks, s.o perioodi eest enne 2004.a maid. Kohus leiab, et nõue on osaliselt aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsMS § 147 lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mis õigustatud isik võib arve esitada. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 11.06.2008.a. Seega on nõue, mis tuleneb 2004.a novembri arvest ja sellele eelnevatest arvetest, aegunud. Eeltoodust tulenevalt on aegumata nõude suurus 111 531,05 krooni. Hageja põhikirja punkti 3.2 alapunktide 6 ja 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste ja ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 111 531,05 krooni.
lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist alates 2007.a juulist. Kostja ei ole viivise arvestuslikule küljele vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis 12 084,60 krooni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 123 615,65 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid 3 täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta 90 % ulatuses kostja kanda ning 10 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.