Obsah (4)

§ 61§ 70§ 60§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-14877 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Tsivii

§ 61

järgi elatist, peab maksma elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagile vastu.
2. 07.12.2007 kuni 09.04.2008 o li kostja töötu ning sissetulek puudus. Kostja sissetulekuks käesoleval ajal on palk, millest põhipalk on 9000 krooni kuus ning ajutine töölähetuse hüvitis, mis moodustab ülejäänud osa sissetulekust (13 113 krooni märtsis 2008 ja 20 555 krooni aprillis 2008) ning on hüvitiseks sõidul lähetuskohta ja tagasi töökohta, töölähetusega seotud majutuskulude katteks. Töölähetuse hüvitist saab kostja tulenevalt asjaolust, et tema töökoht asub hetkel väljaspool Eesti Vabariiki. Tasu on ajutise iseloomuga, sõltub töökohustuse täitmise asukohast ning hooajast. Hetke töö ja kuusissetulek on ajutine, see ei ole tagatud igakuiselt ja on hooajaline.
3. Kostja on võtnud ajutise sissetuleku puudumise tõttu laenu eraisikult O. K. ning tasub igakuiselt laenumakseid summas 1665 krooni, samuti tasub kostja Ego järelmaksu AS-le Hansa Liising Eesti summas 506,52 krooni kuus. Eluasemekuludele kulub 7000 krooni, toidule 4000 krooni, transpordile 4000 krooni ja sidekulud 1000 krooni kuus. Nimetatud kulutused on arvestatud lähtuvalt asjaolust, et töökohustusi tuleb täita väljaspool Eesti Vabariiki ning on seetõttu tavapärasest suuremad. Lisaks tasub kostja elukindlustuse ja kogumiskindlustuse maksed kokku 800 krooni, lastele elatist 3000 krooni kuus (1000 krooni laps), laste koolikulude katteks 500 krooni (kahe lapse peale kokku). Samuti katab kostja lastega veedetud aja kulud ja lastega seotud sularahalisi väljaminekuid. Kinnisvara kostjal puudub (Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-08-5838 kostja omandiõigus tunnustamiseks korterile XXXX linnas aadressil XXXXXXXX XX-X). Mootorsõidukit kostja ei oma. Arvestades kostja igakuiseid vältimatuid ja vajalikke kulutusi, väljaminekuid, ei ole kostjal võimalik tasuda hagejale lastele elatiseks rohkem kui 3000 krooni kuus (kokku kolme lapse peale).
4. Kostja ei taha, et tema laste vajadused jääksid rahuldamata, ning on valmis oma lapsi igati abistama ning maksma nende emale elatist laste ülalpidamiseks, kuid kostja on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleks arvestada ka tema varalist seisundit, mis ei ole püsiv ja on ca 20 000 krooni vaid ajutiselt. Kostja on seisukohal, et ca 20 000 krooni sissetulekut ei saa elatise suuruse määramisel arvestada ning lähtuda tuleks pigem tema reaalsest igakuisest sissetulekust, millise moodustab põhipalk 9000 krooni kuus. Kostja ei saa ega ole võimeline tagama, et tema sissetulek püsib ca 20 000 krooni kuus kuni laste 18.a saamiseni. See ei ole lähtuvalt töö iseloomust ning muutuvast asukohast reaalselt võimalik. Arvestada tuleks ka asjaolu, et kostja ei ole keeldunud oma lapsi üleval pidamast, on seda teinud järjekindlalt kooselu ajal hagejaga ning ka pärast lahkuminekut hagejast. Ka hageja tunnistab, et kostja toetab lapsi. Kostja teeb ettepaneku siduda tema poolt makstava elatise summa tarbijahinnaindeksi kasvuga.
5. Kuni 21.02.2008 elasid hageja ja kostja koos XXXX linnas, aadressil XXXXXXXX XX-X asuvas korteris ning kuni selle ajani tasus ja kandis kostja kõik lastele vajaminevad kulutused ning ka korterile kuluvad maksed oma säästudest. Arusaamatu on miks või mis alusel nõuab hageja elatist tagantjärele alates perioodist 01.10.
6. Sel perioodil kuni 21.02.2008 kandis kostja kõik pere kulutused ise ning 07.02.2008 kandis kostja hageja arvele veel lisaks 2000 krooni lastele. Elatise tasumise nõue tagasiulatuvalt alates 01.10.2007 on alusetu ja tõendamata.
7. Hagejast on ebasobiv arvata laste elatise sisse ka hageja kantud ja kantavad kulutused tsiviilasjas nr 2-08-
8. Nimetatud tsiviilasja raames hageja poolt kantud kulutused ei puutu kuidagi hageja poolt lastele nõutavasse elatisse.
9. Kuivõrd on vaja teha kindlaks laste mõistlikud kulutused (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-08), siis ei saa võtta elatise väljamõistmise asjas arvesse pere üldkulutusi vaid lastele individuaalselt tehtavaid kulutusi, otseselt lastele kuluv, vajaminev. Hageja on märkinud igakuiste kulude hulka ka mitmed ühekordsed kulutused, milliste arvessevõtmiseks lastele kuluva üldsumma 3 arvestamisel puudub alus. Kuigi vajalikud, laste arengule kaasaaitavad, laste tervise jaoks vajalikud kulutused, ei ole tegemist igapäevaste kulutustega. Hageja on osaliselt jaganud elamispinnakulud kõigi majaelanike vahel - majas elavad koos hageja ja lastega ka hageja vanemad - kuid osaliselt on jätnud selle tegemata (kommunaalmaksed, elekter, SAT-TV). Kõikide kasutajate vahel on jagamata ka muud kulutused (auto kindlustus, rehvitööd, auto remont, auto kindlustus, transpordikulud). Ka transpordikulutused on üldkulu, mitte individuaalkulu, mistõttu ei saaks nimetatud kulutusi ka elatise väljamõistmisel arvestada. Sellega, et hageja on jätnud kulutused jagamata kõikide leibkonna liikmete vahel ning on märkinud laste individuaalkulutusteks sellised kulutused, mis on tegelikkuses ühiskulutused, millistes laste osa, kui see üldse olemas on, on väga väikene, on suurendanud lastele väidetavalt kuluvat summat. Hageja on püüdnud jätta pahatahtlikult muljet, et laste kulutused on suuremad kui need tegelikult on.
10. Hageja kulutused transpordile, sh bensiinile ei kuulu küll individuaalkulude hulka. Hageja bensiinikulutused on XXXXXXXX kohta ülepaisutatud ka siis kui hageja teeb lastele väljasõite. Lisaks on hageja märkinud transpordikulud (praamipiletid ning transpordikulu XXXX küla XXXXX-XXXX küla) topelt. Hageja on arvestanud kulu kahekordselt. Ka ei ole aru saada, kas toodud kulu on laste individuaalkulu või ühiskulu ning, mis eemärgil on sõidud tehtud. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust nimetatud kulutusi elatise summa sisse arvutada.
11. Arusaamatu on ka hageja väljatoodud kulu toidulisanditele kogusummas 2058.- kuus! Lastele on vajalik täisväärtuslik, mitmekülgne ja tervislik toitumine mitte igakuised toidulisandid, mis hageja poolt toodud summa järgi võiksid moodustada iseseisva toidukorra.
12. Hageja poolt väljatoodu, et lastele kulub kuus 18 248,87 krooni on läbinähtav püüd näidata kulusid tegelikust palju kõrgemana ning taotlus kostja kulul alusetult rikastuda, milleks hageja toob alatult ettekäändeks ning põhjenduseks poolte ühised lapsed. Uurimuse kohaselt on 3-6.a. lapse individuaalne rahaline kulu keskmiselt kuus 1189,02 krooni ning 11-13.a. lapse kulu 1301,46 krooni kuus. Poolte laste keskmine individuaalne kulu kolme peale kokku oleks 3791,94 krooni. Uurimus on teostatud 2004.a. Tarbijahinnaindeks on võrreldes 2004.a. tõusnud 7,4%, seega oleks kulu 2009.a kolme lapse peale 4072,54 krooni. Kostja maksab üksinda lastele 3000 krooni kuus.
13. Lapsed viibivad ka kostja juures ning kostja muretseb lastele ka iseseisvalt vajamineva, lisaks annab kostja lastele sularaha erinevate kulutuste kandmiseks. Lapsed on viibinud ning viibivad ka edaspidi kostja ja kostja vanemate juures, kus on saanud täis ülalpidamise, kuid kostja ei ole hageja vastu mingisuguseid nõudeid esitanud. Kostja võtab kulu iseenesestmõistetavalt. Elatise nõude esitamise korral peab kohus elatise summa arvutamisel võtma arvesse konkreetse juhtumi tegelikke asjaolusid. Otsustavaks peaks olema nii laste mõistlikud vajadused elatise järele kui ka kohustatud vanema võime neid maksta. Arvestada tuleb kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Elatist ei saa mõista välja summas, mis oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-07). Lastele elatise mõõtmisel tuleb lähtuda laste põhjendatud, mõistlikest vajadustest mitte hageja isiklikust antipaatiast tekitatud ebamõistlikest, põhjendamatutest nõuetest. Käesoleval ajal on kostja niigi tasunud elatist 2/3 oma sissetulekust, mis on arvestades ka teisi vältimatuid väljaminekuid (söök, sidekulud, transport) juba iseenesest enam kui kostja maksta suudaks. Kostja on maksnud oma lastele elatist vabatahtlikult alates lahkukolimisest 2008.a veebruaris, esimesel kuul 2000 krooni, järgnevatel kuudel 3000 krooni kuus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11-09 märkinud, et kui vanem maksab enne hagi esitamist vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks miinimumsuuruses elatist ja kui lapse vajadusi ning vanemate varalist seisundit arvestades tuleb vanemalt mõista välja vabatahtlikult makstust suurem elatis, saab kohus

§ 70

lg 2 alusel mõista vanemalt tagasiulatuvalt välja elatise 4 ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem. Seega ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet tagasiulatuvalt summas 3000 krooni kuus lapse kohta, vaid maha tuleb arvestada kostja poolt vabatahtlikult makstud elatis. Maakohtu otsus ja selle põhjendused 18. Pärnu Maakohus rahuldas 16.07.2009 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.03.2008 tütre A. K. ülalpidamiseks 2175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o 16.08.2015, tütre K. K. ülalpidamiseks 2175 krooni kuus kuni täisealiseks saamiseni s.o 22.12.2016 ja tütre L. K. ülalpidamiseks 2175 krooni kuus kuni täiealiseks saamiseni s.o 07.04.2022, kuid mitte alla elatise minimaalmäära. Otsuse täitmisel tuleb maksmisele kuuluvast summast ajavahemikus 01.03.2008-01.06.2009 maha arvata kostja poolt tasutud elatis 3000 krooni kuus. Menetluskulud jäid kostja kanda. 19.

§ 60

lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2008 on see 2175 krooni).

1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja laste bioloogilise isana on kohustatud võtma osa lapse ülalpidamisest.
2. Kostja on 2008.a maksnud elatist 3000 krooni kuus kolmele lapsele kokku. Kuna kostja on maksnud elatist alla seaduses ettenähtud elatise miinimumi, on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud.
3. Hageja on esitanud elatise nõude tagasiulatuvalt, alates 01.10.
4. Samas on hageja tunnistanud, et kooselu kostjaga ühe leibkonnana kestis kuni 21.02.2008, kui koliti lahku. Seetõttu ei pea kohus varasemat elatise nõuet põhjendatuks ja leidis, et elatis kostjalt on võimalik välja mõista alates 01.03..
5. Kohus võttis arvesse asjaolu, et kostja on maksnud elatist 2008.a veebruaris 2000 krooni, märtsist alates 3000 krooni.
6. Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks. Esitatud arvestuse kohaselt on hageja kulutused kuus keskmiselt 18 248,87 krooni kolmele lapsele, s.o.6082 krooni kuus lapse kohta, mida kohus, arvestades laste iga, ei pidanud põhjendatuks. Samas ei saa nõustuda ka kostja seisukohaga, et lastele tehtavate kulutuste aluseks peaks võtma 2004.a tehtud uurimise laste ülalpidamiseks vajalike kulutuste kohta. Kohus nõustus siinjuures kostja vastuväitega, et ühekordsed kulutused ei peaks kajastuma igakuuliste kulutuste hulgas kui regulaarsed. Samas kui aasta jooksul tehtud kulutused mingile kulugrupile jagatakse aasta peale, on see tegelikult põhjendatud. Mis puutub eluasemekuludesse, siis on enamus nendest jagatud majas elavate elanike arvu (6 inimest) kohta ja seetõttu põhjendatud.
7. Kulutusi transpordile on kindlasti vaja arvestada niivõrd kui need puudutavad otseselt lapsi. Kuna elatakse maal ja lapsed õpivad XXXXXXXXXXX, samuti toimub enamus huvitegevusi linnas, siis on kulutused transpordile kahtlemata suured, kuid see ei tohiks olla üle 1000 krooni kuus lapse kohta, mis kohtu hinnangul on ülemäära suur. Ka ei peaks laste kulutuste hulka arvama kulusid sõiduks XXXXX kohtumajja, pooltevahelise vaidluse läbivaatamiseks korraldatud istungile jm muude kulutuste all paigutatud kulusid.
8. Õigustatud on kostja märkus kulu kohta toidulisanditele kogusummas 2058 krooni kuus. Lastele on vajalik täisväärtuslik, mitmekülgne ja tervislik toitumine mitte igakuised toidulisandid, mis on kallid ja ei asenda igakülgset ja tervislikku toitu.
9. Eeltoodust tulenevalt tunnistas kohus põhjendatuks kulutused suuruses 4900 krooni lapse kohta 5 kuus, millest poole ehk 2450 krooni peaks maksma kostja. Siinjuures tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja 19 lg 1 on ülalpidamist saav vanem kohustatud maksma sellelt tulumaksu, mistõttu igakuuliselt makstav elatis võiks olla selle võrra suurem.
10. Elatise suuruse määramisel tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Sellest tulenevalt ei võtnud kohus arvesse ka kostja vastuväidet, et periooditi (koolivaheaegadel) elavad lapsed ka kostja juures ja tema kannab laste ülalpidamiskulusid.
11. Hageja igakuine sissetulek on 8500 krooni + 1800 krooni peretoetust. Kostja sissetulek on palk 9000 krooni kuu, millele lisandub töölähetuse hüvitis (palgaseaduse § 27 lg 1 ja 2). Viimast tasu peab kostja ajutiseks, kuna selle saamine sõltub hooajast ja töökohustuste täitmise asukohast, seega on tema püsiv sissetulek 9000 krooni kuus. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on tema viimase kuue kuu keskmine sissetulek kujunenud mõnevõrra väiksemaks (keskmine 7000 krooni).
12. Põhimõtteliselt on mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed. See tähendab, et poole lapse ülalpidamiseks vajaminevast summast peaks maksma kostja, antud juhul on see 2450 krooni. Kohus asus seisukohal, et kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatist 3000 krooni lapse kohta kuus, kokku 9000 krooni ja seetõttu rahuldas hagi osaliselt. Samas ei saa kohus mõista elatist välja alla elatise minimaalmäära. Alammääras makstav elatis võimaldab optimaalselt rahuldada lapse igapäevavajadusi. Vanem peab ise aktiivselt käituma selleks, et tagada oma ülalpidamiskohustuse täitmist. Elatise suuruse määramisel võttis kohus arvesse asjaolu, et kostja on viimase aasta jooksul maksnud elatist 1000 krooni kuus lapse kohta. Ka arvestab kohus asjaolu, et kostja sissetulek on viimastel kuudel vähenenud, mistõttu elatise maksmine üle seaduses ettenähtud minimaalmäära võib kujuneda tema jaoks ülemäära koormavaks. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutudes on elatist saama õigustatud vanemal õigus taotleda elatise suurendamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused
13. Kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu 16.07.2009 otsuse ja teha uus otsus, millega arvestades kostja varalist seisundit ja sissetulekuid, vähendada elatise summat alla seaduskohase miinimumi, mõistes kolmele lapsele kokku välja 4500 krooni kuus. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
14. Vaidlusalune uurimus on koostatud küll 2004.a, kuid see ei tähenda, et selles toodud ja käsitletud laste vajadused oleksid 2009.a erinevad. Erinev saaks olla vajaduste rahuldamiseks tehtav kulutuste kogusumma, kuid kostja on sellega arvestanud ning võtnud arvesse tarbijahinnaindeksi muutust aastate jooksul ning selle võrra uurimuse alusel esitatud kuluarvestust suurendanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kõnealust uurimust tõendina mitte arvesse võtta vaid sel alusel, et see on koostatud 2004.a ja mitte 2009.a. Uurimus on asjakohane ning arvestatav tõend, mida ei saa kõrvale jätta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-05) ning, mida tuleks vähemalt alusmaterjalina arvesse võtta arvestamaks, millised on laste individuaalvajadused, millistest koosneb elatis. Eriti arvestades asjaolu, et hageja on esitanud laste individuaalvajadustena hagis ka kulusid, mis on pere üldkulud ja ei kuulu elatise arvestamisel arvesse võtmisele. Hageja on enamus kulusid jaganud kuue inimese vahel, kuid osade kulutuste osas ei ole ta seda teinud. Kostja on sellele ka kohtu tähelepanu juhtinud, kuid kohus ei ole seda arvesse võtnud. Kohus ei ole esitanud arvamust ka asjaolu kohta, et hageja on laste individuaalkulude hulka arvestanud ka nt autoremondi, maamaksu jmt otseselt laste igapäevaseid vajadusi mitte puudutavad kulud.
15. Kohus leidis, et elatise suuruse määramisel tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Sellest tulenevat ei võtnud kohus arvesse ka kostja vastuväidet, et periooditi (koolivaheaegadel) elavad lapsed ka kostja juures ja tema kannab laste 6 ülalpidamiskulusid. Kohus on eksinud. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-66-08 tuleks elatise suuruse mõistmisel arvestada ka laste viibimist kostja juures. Kostja võib ka kohtu poolt mainitud ettenägematuid kulutusi kanda. Ka kostja on muretsenud ning muretseb vajadusel ka edaspidi lastele vajamineva, annab lastele ja on ka andnud hagejale laste kulutuste jaoks sularaha jmt, mida hageja ebaõigelt maha salgab. Kohus ei ole oma seisukohta kuidagi põhjendanud. Millistel alustel kohus leidis, et kui kostja sissetulek kuus on keskmiselt 7000 krooni, on temalt võimalik välja mõista elatis 6525 krooni kuus.
16. Kostja ei taotle elatise maksmisest vabastamist, vaid elatise vähendamist mõistliku suuruseni. Elatise määramiseks alla miinimummäära on käesolevas asjas mõjuvaks põhjuseks, kuna kostja ei suuda end elatise maksmise kõrvalt enam üleval pidada. Jäävad rahuldamata kostja põhjendatud elulised vajadused. Kui kostjale jääb peale elatise maksmist enda tarbeks 475 krooni, ei ole tal võimalik enda põhjendatud elulisi vajadusi enam rahuldada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-07). Kostjal ei ole enda varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta, kuna tema sissetulek ei võimalda TMS § 132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet

§ 61lg-s 4 sätestatud ulatuses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-14-08).

Elatise välja mõistmisel tuleks siiski lähtuda reaalsetest võimalustest, arvestada tegelikku sissetulekut ja varalist olukorda ning seda ka elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et

§ 70

lg 2 kohaldamisel tuleks vältida kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-14-08).

1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-08 leidnud, et kõigepealt tuleb kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused. Seejärel peab kindlaks määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Seejärel, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, peab otsustama, missuguses ulatuses on vanem kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). Antud juhul ei ole ei üht ega teist tegelikult kindlaks tehtud. Samas on kostja valmis oma lapsi igati toetama, kuid oma reaalset majanduslikku seisu arvestades oma reaalsete rahaliste vahendite piires.
2. Kostja ei ole mitte kunagi keeldunud oma lastele elatise maksmisest, ja on vajadusel pidanud ülal ka töötut laste ema (nt 12.01.1999 kuni 03.09.2002 puudus hagejal igasugune tööalane sissetulek, tema sissetulekud moodustusid lastetoetustest, toimetulekutoetustest, töötu abirahadest).
3. Kostja on tasunud elatist alates hageja poolt nende ühise elu mahajätmisest ning ära kolimisest 21.02.2008 vabast tahtest, tehes seda summas, mis on tema jaoks olnud jõukohane. Juhul, kui on muutunud kostja varaline seisund, on kostjal olnud võimalik tasuda suuremat elatist ja võimaldada lastele rohkem - kostja on seda teinud sularaha juurdemaksetena nii lastele otse kui ka hagejale, kuigi hageja seda ebaõigelt, pahatahtlikult eitab. Hageja pahatahtlikkuse tõttu on kostja asunud hagejale ja lastele tehtud makseid dokumenteerima. Kui kostja rahalised vahendid suurenevad, on kostja valmis vastavalt sellele ka reguleerima vabatahtlikult elatisena makstavat summat. Antud juhul tuleb lähtuda reaalsetest sissetulekutest, reaalsetest kulutustest. Käesoleval ajal on kostjal võimalik tasuda lastele kokku elatist maksimaalselt 4500 krooni kuus. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks.
6. Sarnaselt esimese astme kohtu menetluses väljendatule on kostja ka apellatsioonimenetluses endiselt seisukohal, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal lastele hageja poolt nõutud ulatuses elatist maksta. Maakohus on hageja nõude osas piisava selgusega seisukoha võtnud ja selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks hagi kuulub vaatamata kostja vastuväidetele otsuses märgitud ulatuses rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega 7 täies ulatuses, ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
7. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et

§ 60

lg 1 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Õige on maakohtu järeldus, et ülalpidamise kohustust on rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole laste vajadusi arvestades piisav. Kohtu poolt elatise väljamõistmise alused sätestab

§ 61

lg 1, mis näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtub kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest. 41. Maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks igakuiselt välja mõistetud elatis vastab maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud elatise

§ 61

lg 4 järgsele miinimumsuurusele, millest väiksem võib vanemalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (

§ 61lg 6).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja sissetuleku praegune piiratus ei ole asjaoluks, mis annaks põhjust kostjalt väljamõistetavat elatist seaduses ettenähtud alamääraga võrreldes vähendada. Maakohus on elatise väljamõistmisel seaduse poolt ettenähtud eeldustega arvestanud ja teinud põhjendatud kohtulahendi. Kolleegiumil ei ole alust anda nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt maakohtuga võrreldes erinevat seisukohta. 42. Kostja pahameel selle üle, et kohus ei ole arvestanud kostja tegeliku sissetuleku suuruse ja varalise seisundiga, ei ole põhjendatud. Kostjal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et laste huvid peavad olema elatise suuruse üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

§ 50

lg-tes 1 - 4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus laste eest hoolitseda ja neid kasvatada, samuti kohustus kaitsta laste õigusi ja huve ning keeld teostada vanema õigusi vastuolus laste huvidega. Need õigused ja kohustused on laste mõlemal vanemal ka siis, kui laste elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Vanema ülesanne laste eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et vanemal lasub kohustus vajadusel teha lisapingutusi sissetulekute hankimiseks. Kostja on tööealine ja terve meesterahvas, kelle sissetulu praegune suurus ei anna alust arvata, et tal puuduks väljavaade leida võimalusi enda sissetulekute suurendamiseks, et tagada oma kolmele lapsele seaduses ettenähtud miinimumsuuruses ülalpidamist. Asjaolusid, millest nähtuks, et kostja on teinud suurema sissetuleku leidmiseks pingutusi, kohtule esitatud ei ole. Kostja võimalik erialane ettevalmistus või ametialane eelistus ei anna laste huve silmas pidades põhjust elukutsele mittevastavaid töö leidmise võimalusi kõrvale heita või välistada ümberõpet. 43. Kostja väited, et ta on toetanud laste ülapidamist suuremas ulatuses, kui hageja seda on tunnistanud, on jäänud paljasõnalisteks. 44. Eeltoodu põhjal tuleb jätta maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Iko Nõmm Gaida Kivinurm Mare Merimaa 8