Obsah (5)

§ 113§ 145§ 8§ 76§ 101

2-08-54067 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-54067 Tsi

§ 113

lg 1 sätestatud ulatuses alates 06.08.2008 kuni põhinõude (68 782,76 krooni) täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses HOÜ-u kasuks.

1. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses 100% välja V M’ilt HOÜ-u kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult 1 2-08-54067 teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
2. 16.05.2005 sõlmisid hageja ja E OÜ-d esindav kostja käenduslepingu, mille kohaselt kohustus käendaja juhul kui E OÜ ei täida müüja ja ostja vahelistest müügitehingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, sh ei tasu tähtaegselt müüja esitatud arveid ning müüja esitab ostja vastu rahalise nõude, käendama ostja rahalisi kohustusi müüja ees 150 000 krooni ulatuses (tl 4).
3. 2008 jaanuaris müüs hageja E OÜ-le ehituskaupu, mille kohta esitas E OÜ-le arveid kokku summas 68 782,76 krooni (tl 5-19). Hageja nõuded ja põhjendused
4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 68 782,76 krooni, viivise 23 938 krooni ja viivise alates 06.08.2008 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses ning menetluskulud.
5. E OÜ ei ole tänaseni esitatud arvete eest tasunud. Samuti ei suutnud kohtuväliselt võlgnevust kätte saada KOÜ-l. Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi andmetel on 09.06.2008 esitatud kandeavalduse alusel E OÜ registrikaart Pärnu Maakohtu registriosakonnas suletus seoses registriandmete ülekandmisega Harju Maakohtu registriosakonna tööpiirkonda. 13.06.2008 on registrikoodi 11103163 all avatud registrikaart OÜ VRkohta, millel on uued juhatuse liikmed. Seega leiab hageja, et nõue tasumata arvete osas tuleb suunata kostja kui käendaja vastu.
6. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja käesoleva aja mitteseotus E OÜ-ga ei vabasta kostjat käenduslepinguga võetud kohustuste täitmisest. E OÜ võlgnevus tekkis 2008 jaanuaris, kui kostja oli ainus E OÜ juhatuse liige ja osanik. Samuti on väärad kostja väited, et kostjat ei ole võlgnevusest teavitatud. KOÜ on 08.05.2008 edastanud kostja e-posti aadressile ja elukoha aadressile maksenõude. Seega on alusetu ka kostja vastuväide viivisenõudele. Kostja vastuväited
7. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
8. Kostja tunnistab, et on sõlminud käenduslepingu E OÜ kohustuste tagamiseks, kuid kostja ei ole enam E OÜ-ga seotud ega ei olnud teadlik kohustuste rikkumisest. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud kostjat võlgnevusest teavitama ja andma võimaluse täita nõue vabatahtlikult. Kostja leiab, et kostja vastu suunatud nõue on vabatahtlik, kuna hageja ei ole proovinud lahendada asja kohtuväliselt.
9. Kostjale leiab, et viivise nõue on alusetu, kuna viivisenõude tekkimist oleks saanud vältida, kui hageja oleks kostjat võlgnevusest teavitanud.
10. Kohtuistungil kostja väitis, et ta ei ole hagimaterjale kätte saanud. 2 2-08-54067 Kohtuotsuse põhjendus
11. Hageja esindaja on esitanud taotluse asja arutamiseks kirjalikus menetluses. Kohus kuulanud ära kostja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
12. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
13. Võlaõigusseaduse (

) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

§ 8

lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, hageja ja E OÜ-d esindav kostja sõlmisid 16.05.2005 käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja käendajana juhul kui E OÜ ei täida müüja ja ostja vahelistest müügitehingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, sh ei tasu tähtaegselt müüja esitatud arveid ning müüja esitab ostja vastu rahalise nõude, käendama ostja rahalisi kohustusi müüja ees 150 000 krooni ulatuses (tl 4). Kostja võtab õigeks, et on sõlminud eeltoodud lepingu. 2008. jaanuaris müüs hageja E OÜ-le ehituskaupu, mille kohta esitas E OÜ-le arveid kokku summas 68 782,76 krooni (tl 5-19). E OÜ oma kohustusi täitnud ei ole, mistõttu on põhjendatud hageja nõue kostja kui käendaja vastu. Kostja väited, et kostja ei ole käesoleval ajal enam E OÜ juhatuse liige ega ole teadlik kohustuse rikkumisest on alusetud ja tõendamata ning ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Võlgnevus tekkis jaanuaris 2008, see on ajal kui kostja oli E OÜ juhatuse liige (tl 22) ja ainuosanik, seega kostja pidi olema teadlik, et hagejalt on kaup tellitud, kaup saadud ja selle eest on hagejale tasumata. Tellimused on vormistatud kostja kliendi kaardiga ja arve-saatelehtedel on kostja märgitud saajaks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kauba oleks saanud kolmandad isikud mitte E OÜ, kelle omanik ja juhatuse liige kostja oli kauba saamisel. Kostja kohtuistungil kinnitas, et on kauba kätte saanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et saadud kauba eest oleks hagejale tasutud. Pooled ei ole käenduslepingus kokku leppinud, et hagejal on kohustus esitada esmalt võlanõue E OÜ-le ja seejärel alles kostjale. Kostjale kui E OÜ esindajale on saadetud 08.05.2008 maksenõue kostja ja äriühingu registri aadressile XXXKuressaare (tl 20-21). Maksenõue saadeti üle kuu varem äriühingu asukoha kande muutmist. Tulenevast sellest saab järeldada, et kostja pidi maksenõude mais 2008 kätte saama. Eeltoodu veendumust kinnitab teadmine, et samal aadressil elasid kostja vanemad. Samuti saadeti 24.07.2008 kostja meilile maksenõue (tl 68). Meili aadress on sama millele kohus väljastas kostjale teateid ja millelt kostja kohtule vastas (tl 60, 61, 68). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja oli teadlik võlanõudest, seega väide, et enne hagi esitamist puudus tal teave võla olemasolust on ainetu. Kohus leiab, et kostja väide kohtuistungil, et ta ei saanud kätte hagimaterjale on mittetõsiselt võetav, kuna kostja on saanud 06.12.2008 materjalid kätte aadressil XXXTallinnas, s.o aadressil kus elab kostja ka istungi toimumise ajal koos elukaaslase ja lapsega. Perekonnaliikme poolt vastuvõetud kohtudokumendid loetakse kätteantuks. Kostja on vastanud hagile kirjalikult vastavalt menetlusse võtmise määruses märgitud tähtaja jooksul. Kostja on märkinud vastuses käesoleva tsiviilasja numbri ning vastuse sisu on vastavuses käesolevas tsiviilasjas hagi sisuga. Vastus on allkirjastatud pärast meili aadressile allkirjaga vastuse saatmise nõude esitamist (tl 61, 62). 3 2-08-54067 Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 68 782,76 krooni. 12.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist 23 938 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 06.08.2008 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ning kostjal on kohustus vastavalt lepingu p-le 13 tasuda viivist. 13. Kohus selgitab, et kui kolmandad isikud on rikkunud kostja õigusi, siis on oma õiguste kaitseks võimalus pöörduda hagiga kohtusse. Menetluskulud 14. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4