Obsah (6)
§ 162§ 407§ 444§ 173§ 144§ 174KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht 15 juuni 2010. a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-
§ 162lg1, § 187 lg6, § 407 lg1, § 415, § 422, § 468 lg1 p.2 1.
Hagi rahuldada.
- Välja mõista S. A`lt põhivõlg summas 4 800 kr ( neli tuhat kaheksasada ) krooni OÜ Dominus Inkasso kasuks.
- Välja mõista S. A`lt OÜ Dominus Inkasso kasuks viivis 0,139 % päevas summas 4 783 kr ja 82 s ( neli tuhat seitsesada kaheksakümmend kolm krooni ja 82 s) ja edasi alates 16.03.2010 viivis samas määras kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni.
- Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
- Jätta menetluskulud täies ulatuses S. A. kanda.
- Välja mõista S. A`lt OÜ Dominus Inkasso ) kasuks menetluskuluna riigilõiv summas
(1000)üks tuhat krooni ja õigusabi kulud summas
(1500)üks tuhat viissada krooni. 1 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis OÜ SMS Kiirlaen kostjaga 07.02.2008.a laenulepingu, mille alusel kostja sai laenu 4 000 krooni, kohustudes kasutatud laenu koos lepingu sõlmimise tasuga 800 kr tagastama hiljemalt 28.03.2008.a. SMS Kiirlaen teavitas laenutähtajast ning selle ületamisest kostjat mobiiltelefoni sõnumite ja e-kirjadega.Põhjusel, et kostja vabatahtlikult oma võlgnevust SMS Kiirlaen OÜ ees ei tasunud loovutas viimane nõude inkassofirmale ning teavitas sellest võlgnikku. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu leping öeldi üles. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks tasumisele kuuluva summa 4 800 kr, 07.02.2008 sõlmitud laenulepingu punkti 11.1. alusel tasumisele kuuluva mõistliku viivitusintressi 0,139 % päevas summas 4 783 kr ja 82 s.Samuti jätkata laenuandja poolt 07.02.2008 väljastatud arve nr 15373 alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitatud päevade eest viivise arvestamisega alates 16.03.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 1250 kr ja õigusabi kulu 1500 kr. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud politsei kaasabil isiklikult allkirja vastu 31.05.2010.a. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus
§ 407lg.
1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas
§ 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega.
Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt lepingujärgset viivist. 2 Menetluskulud Vastavalt
§ 162lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o.
kostja S. A. kanda.
§ 173
, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, arvesse võttes asja keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatute kohtukuludena hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt 1000 kr ja õigusabikulud summas 1 500 krooni, mis jääb tsiviilasja hinda arvestades mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalsete piirmäärade. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 kr ei kuulu hüvitamisele;
§ 144
p 7 alusel kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrus on KIS-i andmetel tehtud 10.11.2009, jõustunud 18.11.2009, hagi on kohtule esitatud 29.03.2010.a seega ei kuulu maksekäsu menetluses tasutud riigilõiv menetluskulude hulka. Tulenevalt
§ 174
.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist
§ 174sätestatud korras enam nõuda, v.a.
juhul, kui asja menetlus taastatakse. Ingrid Hallas Kohtunik 3