Obsah (9)

§ 24§ 92§ 47§ 11§ 10§ 83§ 93§ 25§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 14.07.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1129 Haldusasi OÜ Glasmir kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 07.04.2

§ 24lg 1 p 4).

2. Mõista Jõelähtme Vallavalitsuselt OÜ Glasmir kasuks välja õigusabikulud 9000 krooni (üheksa tuhat krooni) -(

§ 92lg 5).

1. Kaebaja esindajal tuleb esitada vastustajale andmed õigusabikulu ülekande tegemiseks.
2. Tagastada OÜ-le Glasmir reg.kood: 10088591 kontole nr 221006140073 Swedbank AS Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu riigilõiv 450 krooni.
3. Saata käesoleva määruse ärakiri - kaebuse esitaja esindajale: vandeadvokaat S. Schneider - vastustajale: Jõelähtme Vallavalitsus ja esindajale vandeadvokaat K. Ehasoo Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 47¹ lg 1, 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Glasmir esitas 30.04.2010 kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 07.04.2010 ettekirjutuse 04/2010 ja hoiatuse ning ettekirjutuse nr 05/2010 ja hoiatuse tühistamiseks ja EÕK taotluse peatada ettekirjutuste täitmine sunniraha osas. Ettekirjutuste kohaselt tuleb need täita 01.07.2010a. ja seejärel kohaldatakse sunniraha, mistõttu kaebaja palub sunniraha kohaldamise ja kohtutäiturile täitekorralduse andmise peatada. 1
2. 24.05.2010 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus selgitas, et kaebused tuleb vormistada eraldiseisvalt ja selgitada kohtu poolt viidatud asjaolusid. Samuti tasuda riigilõiv kahe kaebuse ja EÕK eest.
3. 04.06.2010 esitas kaebaja eraldiseisvana kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse ehitusosakonna juhataja Kari Jaago poolt 07.04.2010.a. tehtud ettekirjutuse nr 04/2010 ja hoiatuse tühistamise nõudes ja taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks.
4. 07.06.2010 võttis kohus kaebuse menetlusse ja rahuldas kaebaja EÕK. Kohus kohustas vastustajat esitama kohtule kirjalik seisukoht kaebuse suhtes ning kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamisel aluseks olnud dokumendid hiljemalt 1 kuu jooksul.
5. 09.06.2010 saabus kohtusse Jõelähtme Vallavalitsuse taotlus (esindaja vandeadvokaat K. Ehasoo) kaebuse tagastamiseks või läbivaatamata jätmiseks lähtudes

§ 11lg 31 p 5 või § 23 lg 3.

Vastustaja leiab, et kuna vastustaja on ettekirjutused ise kehtetuks tunnistanud, siis kohus ettekirjutuste tühistamistaotlust kaebuses enam rahuldada ei saaks, mistõttu muutuks kaebuse menetlusse võtmine ja edasine menetlemine sisutuks (

§ 11lg 31 p-i 5).

Ühtlasi ei saaks kehtetuks tunnistatud ettekirjutused enam rikkuda kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi (

§ 10lg 2 p-i 4).

Vastustaja palub tagastada või jätta läbi vaatamata Osaühing Glasmir kaebus põhjusel, et Osaühingul Glasimir ei saa enam olla halduskohtusse pöördumise õigust ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 6. 15.06.2010 saabus kohtusse kaebuse esitaja seisukoht menetluse lõpetamise kohta ja menetluskulude nimekiri. Jõelähtme Vallavalitsus on 03.06.2010 nr 268 korraldusega ettekirjutuse nr 04/2010 tunnistanud kehtetuks.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse kui kaevatav haldusakt on tunnistatud kehtetuks. OÜ-l Glasmir ei ole vastuväiteid asja menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda ja välja mõista vastustajalt kaebuse esitajale 7950 krooni, sh riigilõiv 450 krooni. Taotluse kohaselt õigusabikulud kantud summas 15 000 krooni kahe kaebuse eest. 7. 01.07.2010 esitas vastustaja seisukohad kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmise taotluse kohta haldusasjades. -

§ 92

lg 5 kohaselt vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse põhjusel, et vastustaja on kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistanud (

§ 24lg 1 p 4).

Nimetatud normist tuleneb, et kohus mõistaks normis märgitud juhul vastustajalt välja üksnes kohtukulud (nt riigilõiv, vt

§ 83

lg 2), mitte kohtuvälised kulud, mille üheks alaliigiks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 83lg 4 p 1).

Seega saaks asuda seisukohale, et menetluse lõpetamisel põhjusel, et vastustaja on kaevatud haldusakti ise kehtetuks tunnistanud, vastustajalt menetluskuludena esindaja kulusid kaebuse esitaja kasuks seadusest tulenevalt välja ei mõisteta. Nimetatud seisukohta kinnitaks ka

§ 92lg 4, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kannab menetluskulud kaebuse esitaja.

-

§ 93lg 5 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebuse esitaja on menetluskulude tõendamiseks esitanud kaks arvet koos maksekorraldustega summas 9600 krooni (arve nr 49) ja 5400 (arve nr 70) krooni ning riigilõivu 450 krooni tasumist tõendava dokumendi. Arves nr 49 sisalduvad õigusabitoimingutena dokumentidega tutvumine, nõupidamine kliendiga, vestlused OÜ kaebuse esitaja töötajatega, kaebuse koostamine halduskohtusse vastustaja ettekirjutuste nr 04/2010 ja nr 05/2010 ja hoiatuste tühistamiseks. Arves nr 70 sisalduvad õigusabitoimingutena vastustaja vastusega tutvumine, kahe iseseisva kaebuse esitamine halduskohtusse vastustaja ettekirjutuste nr 04/2010 ja nr 05/2010 ja hoiatuste tühistamiseks ning vastustaja poolt kaebusele esitatud vastusele vastamine. Ei arvetes ega 2 menetluskulude nimekirjas ei sisaldu detailselt näidatud kulude kooseisu (TsMS § 174 lg 3) ja seetõttu jääb ebaselgeks mis hinnaga ja mis ajakuluga on mingi konkreetne õigusabitoiming asjas tehtud. Arvetest ja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millise konkreetse õigusabitoimingu peale palju aega on kulunud. Nii nt on võimatu tuvastada palju aega on kulunud kaebuse koostamiseks ning palju aega muudeks toiminguteks. Eeltoodust tulenevalt on raskendatud kantud esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine iga konkreetse õigusabitoimingu lõikes ja selles osas põhjendatud kohtulahendi tegemine. (

§ 25lg 2, Ts

MS § 436 lg 1 ja § 463 lg 2). -

§ 92

lg 10 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud norm kohtukulude väljamõistmisel oleks otse või analoogiana kohaldatav ka käesolevas asjas. Vastustaja on tunnitanud kehtetuks kaevatud haldusaktid vastu tulles kaebuse esitajale vaid põhjusel, et kaebuse esitajal ei õnnestu ilmselgelt täita haldusaktides ettenähtud ettekirjutusi ettenähtud tähtajaks ja ettekirjutuste tähtajaks täitmata jätmisel rakendataks kaebuse esitaja suhtes sunniraha. Vastustaja märkis ettekirjutuste kehtetuks tunnistamisel, et ei tunnista ettekirjutusi kehtetuks põhjusel, et ettekirjutused ise on õigusvastased. Sellises olukorras oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, et kaebuse esitaja kulud esindajale jääksid täielikult vastustaja kanda ning vastustaja palub seetõttu kaebuse esitaja esindajakulud jätta tema enda kanda. Vastustaja palub jätta rahuldamata Osaühing Glasimir menetluskulude hüvitamise taotlus Jõelähtme Vallavolikogult õigusabikulu väljamõistmiseks. 8. 02.07.2010 palus kohus kohtunõudega kaebajal täpsustada tehtud tööde sisu ja mahtu. 9. 07.07.2010 saabus kohtusse kaebuse esitaja vastus kohtunõudele ja taotlus riigilõivu tagastamiseks haldusasjades 3-10-1466 ja 3-10-1129. Kaebuse esitaja täpsustab tööde sisu ja mahtu.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja põhjendatud menetluskulud.

OÜ Glasmir menetluskulud on põhjendatud. OÜ Glasmir oli sunnitud palkama advokaadi haldusaktide tühistamiskaebuse esitamiseks ja vastustaja tühistaski kaebused peale seda, kui OÜ Glasmir oli need vaidlustanud. Puuduvad tõendid, et vastustaja oleks kaebused tühistanud ka sel juhul, kui neid ei oleks vaidlustatud. Kaebaja esitas taotluse kahe tühistamiskaebuse esitamisel ja kahe esialgse õiguskaitse taotlemisel tasutud riigilõivu kokku summas 900 krooni

§ 84lg 4 p 4 alusel tagastamist.

Kaebuse esitaja palub haldusasja 3-10-1129 menetluse lõpetamisel tagastada käesolevas haldusasjas riigilõiv 450 krooni OÜ-le Glasmir, reg.kood: 10088591, kontole nr 221006140073 Swedbank AS. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Menetluse lõpetamine 10.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna Jõelähtme Vallavalitsus on 03.06.2010 nr 268 korraldusega ettekirjutuse nr 04/2010 tunnistanud kehtetuks ja kaebuse esitajal ei ole põhjendatud huvi asja menetluse jätkamiseks ning kaebaja nõustub menetluse lõpetamisega

§ 24lg 1 p 4 alusel, siis lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse.

11. Vastavalt

§ 24

lg-le 2 ei saa menetlusosaline menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtuse samas asjas. Kuna kaebuse esitajat on käesolevas haldusasjas esindanud vandeadvokaat S. Schneider, siis peavad

§ 24lg-s 2 sätestatud tagajärjed kaebuse esitajale teada olema.

Kohus lõpetab haldusasja nr 3-10-1129 menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

3 Menetluskulude jaotus 12. Menetlusosalised vaidlevad õigusabikulude suuruse üle. Kaebuse esitaja palub mõista vastustajalt välja kaebuse esitaja õigusabikulud 7500 krooni (ilma käibemaksuta). Vastustaja on seisukohal, et tegemist ei ole kohtukuludega ja samuti, et need ei ole põhjendatud.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab kohtukulud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel.

Vastavalt

§ 83lg 4 p-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Riigikohtu halduskolleegiumi 09.04.2007 kohtumääruses nr 3-3-1-92-06 leidis, et mõiste „kohtukulud“ sisu ja maht tuleb samastada

§ 83lg-s 1 defineeritava mõiste „menetluskulud“ omadega.

Kohus nõustub, et väljamõistmisele ei kuulu kulud, mis on kantud asja kohtumenetlusele eelnevas menetluses, kuid antud juhul nähtub, et kaebaja ei ole esitanud taotlust kulude suhtes, mis ei olek seotud kohtumenetluse ja selle ettevalmistamisega seotud kuludega. Vastustaja esindaja viitab ka sellele, et ta ei ole ettekirjutust tühistanud mitte põhjusel, et see oleks õigusvastane, vaid põhjusest, et täitmiseks antud tähtajal oleks jäänud ettekirjutus tõenäoliselt täitmata. Kohus leiab, et ettekirjutuse andmisel tuli vastustajal läbi mõelda, kas ettekirjutus on etteantud tähtajal täidetav, kui tähtaeg osutus liialt lühikeseks, siis on see ühtlasi ka välja antud haldusakti õiguspärasuse küsimus, samas ei saa vastustaja väita, et kaebus oleks esitatud pahatahtlikult, kuivõrd kaebajal tekkisid kahtlused ettekirjutuse asjaoludes ja ka kohtule nähtus, et selle asjaolud ei ole selgelt esitletud ning taotletav eesmärk jäi ebaselgeks, ettekirjutuse andmed ja selgitused olid puudulikud, neid tuli korduvalt üle küsida. Kuna vastustaja tunnistas ettekirjutuse ise kehtetuks, siis saab halduskohus välja mõista kohtukulud kaebaja kasuks ka siis, kui vastustaja tühistab vaidlustatud haldusakti kohtumenetluse ajal. Kohus leiab, et kaebaja on kohtuasjas kandnud kulusid ning kaebus ei ole siiski pahatahtlik, seega tuleb lahendada küsimus, missuguses ulatuses on esitatud kulunõue tõendatud ja põhjendatud. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista kaebuse esitaja menetluskulud summas 7 500 krooni ilma käibemaksuta. Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 131-134). 13.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud AB Siiri Schneider OÜ arve nr 49 summas 11520 krooni ja nr 70 summas 6480 krooni. 1) Arve 49 sisaldab osutatud õigusabi 8 tunni eest summas 9600 krooni, millele lisandub käibemaks. Õigusabiteenus sisaldab dokumentidega tutvumist, kliendiga nõupidamist, OÜ Glasmir töötajatega vestlemist (2 tundi) ja kaebuse koostamist halduskohtuse (6 tundi). Kummagi kaebuse peale arvestas kaebuse esitaja 4 tundi. Kaebaja leiab, et on mõistlik arvestada kummagi ettekirjutuse eraldi menetlemisel õigusabile kulunud aega viisil, et ühe ettekirjutusega tutvumiseks, informatsiooni kogumiseks ja kaebuse koostamiseks kulus 4 tundi, s.o. 4800 krooni ja teise ettekirjutusega tutvumiseks, informatsiooni kogumiseks ja kaebuse koostamiseks kulus 4 tundi, s.o. 4800 krooni. 4 2) Arve 70 sisaldab osutatud õigusabi 4, 5 tunni eest summas 5400 krooni, millele lisandub käibemaks. Õigusabiteenus sisaldab vastustaja vastusega ja dokumentidega tutvumist (2 tundi), kahe iseseisva kaebuse esitamist haldusohtusse (2, 5 h). Kaebaja on kummagi kaebuse kohta arvestanud 2 tundi 15.min s.o. 2700 krooni (kaebaja esindajal ekslikult arvutatud 2800 kr). AB Siiri Schneider OÜ arve nr 49 summas 11520 krooni ja nr 70 summas 6480 krooni on tasutud OÜ Glasmir poolt (tlk 131, 133). Kohus leiab, et õigusabi väljamõistmine on võimalik, kuna õigusabi eest tasumise dokumendid kogumis koos lisadega kinnitavad, et õigusabi osutati kaebuse esitajale ja õigusabi eest on tasutud. Menetluskulud on kantud ja nõuetekohaselt tõendatud. 14. Vastavalt

§ 93lg-le 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus arvestama kaebuse eesmärki ja kaebuse esitaja tegevust selle eesmärgi saavutamisel. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). Kaebused olid seotud tee-ehitusega ja veetrassi küsimusega. Esialgu oli esitatud 2 nõudega üks kaebus, seejärel vormistaiste kaebused eraldiseisvalt vastavalt

nõuetele. Kohus märgib, et kaebuse esitaja on esitanud menetluskulude nõude õigusabi eest kokku 15 000 (ilma käibemaksuta), millele lisandub käibemaks, st kokku tasuti 18 000 kr. Ühe kaebuse õigusabikuludeks moodustub 9000 krooni. Kaebaja on tehtud tööga seotult esitanud kohtule täpsustuse 06.07.10 esitanud taotluse kulude väljamõistmiseks ühelt kaebuselt summas 7500 krooni, so summa on välja toodud ilma käibemaksuta. 15. Vastustaja leiab, et menetluskulud ei olnud vajalikud ja põhjendatud. Samuti oleks vastustajalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jääb juba esitatud seisukohale, et tegemist on kohtule kaebuse koostamiseks vajalike menetluskulude nõudega. Lisaks märgib kohus, et siinkohal ei kuulu kohaldamisele

§ 92

lg 10, kuna see käib olukorra kohta, kus vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohaldamisele kuulub

§ 93lg 5.

Seega peab kohus hindama menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust Riigikohtu

1. juuni 2007.a otsuse kohaselt haldusasjas nr 3-3-1-36-07 „Õigusabiteenuse maksumus ei sõltu mitte riigilõivu suurusest, vaid kohtuasja keerukusest, töömahust, asja ettevalmistamiseks kulunud ajast jms”. Käesolevas haldusasjas oli ettekirjutus tehtud tee aluse rajamise küsimuses. Toimikusse oli kaebaja esitanud koos kaebusega ja EÕK taotlusega registriosa väljavõtted, riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Vastustaja vastas kohtunõudele 11.05.10 ja 19.05.10, millele lisas DP materjali 33 lehel; sündmuskoha vaatlusprotokolli; kaebaja majandustegevuse andmed; tõend/õiendi. Kohus jättis määrusega kaebuse käiguta ja kaebaja vastas sellele 04.06.
2. Kohus ei nõustu kaebaja esindajaga, et tutvumist vajanud DP materjal on mahukas, kohus leiab vastupidiselt, et kogu kohtule esitatud materjal, sj DP materjal ei ole mahukas. Kohus leiab, et arve nr 49 30.04.2010 kohaselt tasuti selles asjas kaebaja selgitusel 4 tunni tehtud töö eest, milles on vajalikuks ja põhjendatud tööks nõupidamine kliendiga kaebuse koostamiseks. Kohus leiab, et 5 ettekirjutusele kaebuse koostamine võtab aega, kuna selleks ajaks tuleb välja selgitada faktiline olustik ning teha kindlaks tõendite olemasolu, sj pidada nõu kliendiga või tema töötajatega. Kaebuse esitamisel peab kaebaja olema valmis, et kohus määrab asja kuulamisele. Kuivõrd asjas tuli anda vastustajale võimalus esitada oma seisukoht EÕK taotluses ja kaebuse suhtes, siis nii 11.05.10 kui ka 19.05.2010 vastusele vastamiseks on põhjendatud ka arve nr 70 alusel tehtud töö, so nõupidamine kliendiga, vastamine vastustaja seisukohale ja DP-ga tutvumine. Seega on põhjendatud käesolevas kaebuses nii arve nt 49 kui ka 70 alusel tehtud töö 4 tundi ja 2 tundi 15 minutit, kokku 6 tundi ja 15 minutit. Asjaolu, et kaebuse esitajal tuli ka põhistada teinegi ettekirjutus, ei muuda selles asjas tehtud töö mahtu suuremaks, seda enam, et kahe kaebuse ja EÕK taotluse väited, motivatsioon ja õiguslik argumentatsioon on praktiliselt samad. Tööd ei muutnud keerukamaks ega mahukamaks vajadus koostada kaebus ka teise ettekirjutuse suhtes. Kohus leiab, et vastustajalt menetluskulude väljamõistmine õigusabikulude osas on põhjendatud, so vajalikuks loeb kohus tehtud töö summas 7500 krooni (ilma käibemaksuga), mis tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks kantud menetluskuluna. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-58-07 15.11.07 tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Kuna kaebaja esindaja ei ole arvutanud juurde käibemaksu, siis koos käibemaksuga kuulub hüvitamisele käesolevas kaebuses 9000 krooni.
3. Kaebaja esindajal tuleb esitada vastustajale mõistliku aja jooksul õigusabikulude ülekandmiseks vajalikud andmed, mille täpses esitamise ajas saavad menetlusosalised ise kokku leppida. Riigilõivu tagastamine 16.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. OÜ Glasmir, reg.kood: 10088591 poolt 29.04.2010 tasutud kontolt 332085870004 Sampo pank 450 krooni Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 Swedbank selgitusega riigilõiv OÜ Glasmir kaebus ja õiguskaitsetaotlus (tlk 108). Kaebaja palub haldusasja 3-10-1129 menetluse lõpetamisel tagastada riigilõiv 450 krooni OÜ-le Glasmir, reg.kood: 10088591, kontole nr 221006140073 Swedbank AS. OÜ Glasmir kaebuselt on tasutud riigilõivu 450 krooni (tlk 108).

§ 84

lg 4 p 4 alusel kuulub OÜ Glasmir kaebuselt tagastamisele riigilõiv summas 450 krooni. Karin Kalmiste Kohtunik 6