Obsah (9)

§ 24§ 92§ 47§ 11§ 10§ 83§ 93§ 25§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 14.07.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1466 Haldusasi OÜ Glasmir kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 07.04.2

§ 24lg 1 p 4).

2. Mõista Jõelähtme Vallavalitsuselt OÜ Glasmir kasuks välja õigusabikulud 5760 krooni (

§ 92lg 5).

1. Kaebaja esindajal tuleb esitada vastustajale andmed õigusabikulu ülekande tegemiseks.
2. Tagastada OÜ-le Glasmir reg.kood: 10088591 kontole nr 221006140073 Swedbank AS Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu riigilõiv 450 krooni.
3. Saata käesoleva määruse ärakiri - kaebuse esitaja esindajale: vandeadvokaat S. Schneider - vastustajale: Jõelähtme Vallavalitsus ja esindajale vandeadvokaat K. Ehasoo Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 47¹ lg 1, 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Glasmir esitas 30.04.2010 kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 07.04.2010 ettekirjutuse 04/2010 ja hoiatuse ning ettekirjutuse nr 05/2010 ja hoiatuse tühistamiseks ja EÕK taotluse peatada ettekirjutuste täitmine sunniraha osas. Ettekirjutuste kohaselt tuleb need täita 01.07.2010a. ja seejärel kohaldatakse sunniraha, mistõttu kaebaja palub sunniraha kohaldamise ja kohtutäiturile täitekorralduse andmise peatada. 1
2. 24.05.2010 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus selgitas, et kaebused tuleb vormistada eraldiseisvalt ja selgitada kohtu poolt viidatud asjaolusid. Samuti tasuda riigilõiv kahe kaebuse ja EÕK eest.
3. 04.06.2010 esitas kaebaja eraldiseisvana kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse ehitusosakonna juhataja Kari Jaago poolt 07.04.2010.a. tehtud ettekirjutuse nr 05/2010 ja hoiatuse tühistamise nõudes ja taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks.
4. 09.06.2010 saabus kohtusse Jõelähtme Vallavalitsuse taotlus (esindaja vandeadvokaat K. Ehasoo) kaebuse tagastamiseks või läbivaatamata jätmiseks lähtudes

§ 11lg 31 p 5 või § 23 lg 3.

Vastustaja leiab, et kuna vastustaja on ettekirjutused ise kehtetuks tunnistanud, siis kohus ettekirjutuste tühistamistaotlust kaebuses enam rahuldada ei saaks, mistõttu muutuks kaebuse menetlusse võtmine ja edasine menetlemine sisutuks (

§ 11lg 31 p-i 5).

Ühtlasi ei saaks kehtetuks tunnistatud ettekirjutused enam rikkuda kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi (

§ 10lg 2 p-i 4).

Vastustaja palub tagastada või jätta läbi vaatamata Osaühing Glasmir kaebus põhjusel, et Osaühingul Glasimir ei saa enam olla halduskohtusse pöördumise õigust ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 5. 09.06.2010 võttis kohus kaebuse menetlusse ja jättis EÕK rahuldamata. Kohus kohustas kaebuse esitajat kohtule teatama 10 päeva jooksul määruse saamisest, kas menetlus tuleb lõpetada

§ 24lg 1 p 4 alusel ja millised on menetluskulude nõuded.

6. 15.06.2010 saabus kohtusse kaebuse esitaja seisukoht menetluse lõpetamise kohta ja menetluskulude nimekiri. Jõelähtme Vallavalitsus on 03.06.2010 nr 268 korraldusega ettekirjutuse nr 05/2010 tunnistanud kehtetuks.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse kui kaevatav haldusakt on tunnistatud kehtetuks. OÜ-l Glasmir ei ole vastuväiteid asja menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda ja välja mõista vastustajalt kaebuse esitajale 7950 krooni, sh riigilõiv 450 krooni. Taotluse kohaselt õigusabikulud kantud summas 15 000 krooni kahe kaebuse eest. 7. 01.07.2010 esitas vastustaja seisukohad kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmise taotluse kohta haldusasjades. -

§ 92

lg 5 kohaselt vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse põhjusel, et vastustaja on kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistanud (

§ 24lg 1 p 4).

Nimetatud normist tuleneb, et kohus mõistaks normis märgitud juhul vastustajalt välja üksnes kohtukulud (nt riigilõiv, vt

§ 83

lg 2), mitte kohtuvälised kulud, mille üheks alaliigiks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 83lg 4 p 1).

Seega saaks asuda seisukohale, et menetluse lõpetamisel põhjusel, et vastustaja on kaevatud haldusakti ise kehtetuks tunnistanud, vastustajalt menetluskuludena esindaja kulusid kaebuse esitaja kasuks seadusest tulenevalt välja ei mõisteta. Nimetatud seisukohta kinnitaks ka

§ 92lg 4, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kannab menetluskulud kaebuse esitaja.

-

§ 93lg 5 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebuse esitaja on menetluskulude tõendamiseks esitanud kaks arvet koos maksekorraldustega summas 9600 krooni (arve nr 49) ja 5400 (arve nr 70) krooni ning riigilõivu 450 krooni tasumist tõendava dokumendi. Arves nr 49 sisalduvad õigusabitoimingutena dokumentidega tutvumine, nõupidamine kliendiga, vestlused OÜ kaebuse esitaja töötajatega, kaebuse koostamine halduskohtusse vastustaja ettekirjutuste nr 04/2010 ja nr 05/2010 ja hoiatuste tühistamiseks. Arves nr 70 sisalduvad õigusabitoimingutena vastustaja vastusega tutvumine, kahe iseseisva kaebuse esitamine halduskohtusse vastustaja ettekirjutuste nr 04/2010 ja nr 05/2010 ja hoiatuste tühistamiseks ning vastustaja poolt kaebusele esitatud vastusele vastamine. Ei arvetes ega 2 menetluskulude nimekirjas ei sisaldu detailselt näidatud kulude kooseisu (TsMS § 174 lg 3) ja seetõttu jääb ebaselgeks, mis hinnaga ja mis ajakuluga on mingi konkreetne õigusabitoiming asjas tehtud. Arvetest ja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millise konkreetse õigusabitoimingu peale palju aega on kulunud. Nii nt on võimatu tuvastada palju aega on kulunud kaebuse koostamiseks ning palju aega muudeks toiminguteks. Eeltoodust tulenevalt on raskendatud kantud esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine iga konkreetse õigusabitoimingu lõikes ja selles osas põhjendatud kohtulahendi tegemine. (

§ 25lg 2, Ts

MS § 436 lg 1 ja § 463 lg 2). -

§ 92

lg 10 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud norm kohtukulude väljamõistmisel oleks otse või analoogiana kohaldatav ka käesolevas asjas. Vastustaja on tunnitanud kehtetuks kaevatud haldusaktid vastu tulles kaebuse esitajale vaid põhjusel, et kaebuse esitajal ei õnnestu ilmselgelt täita haldusaktides ettenähtud ettekirjutusi ettenähtud tähtajaks ja ettekirjutuste tähtajaks täitmata jätmisel rakendataks kaebuse esitaja suhtes sunniraha. Vastustaja märkis ettekirjutuste kehtetuks tunnistamisel, et ei tunnista ettekirjutusi kehtetuks põhjusel, et ettekirjutused ise on õigusvastased. Sellises olukorras oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, et kaebuse esitaja kulud esindajale jääksid täielikult vastustaja kanda ning vastustaja palub seetõttu kaebuse esitaja esindajakulud jätta tema enda kanda. Vastustaja palub jätta rahuldamata Osaühing Glasimir menetluskulude hüvitamise taotlus Jõelähtme Vallavolikogult õigusabikulu väljamõistmiseks. 8. 02.07.2010 palus kohus kohtunõudega kaebaja esindajal täpsustada tehtud tööde sisu ja mahtu. 9. 07.07.2010 saabus kohtusse kaebuse esitaja vastus kohtunõudele ja taotlus riigilõivu tagastamiseks haldusasjades 3-10-1466 ja 3-10-1129. Kaebuse esitaja täpsustab tööde sisu ja mahtu järgmiselt.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja põhjendatud menetluskulud.

OÜ Glasmir menetluskulud on põhjendatud. OÜ Glasmir oli sunnitud palkama advokaadi haldusaktide tühistamiskaebuse esitamiseks ja vastustaja tühistaski kaebused peale seda, kui OÜ Glasmir oli need vaidlustanud. Puuduvad tõendid, et vastustaja oleks kaebused tühistanud ka sel juhul, kui neid ei oleks vaidlustatud. Kaebaja esitas taotluse kahe tühistamiskaebuse esitamisel ja kahe esialgse õiguskaitse taotlemisel tasutud kokku riigilõivu 900 krooni

§ 84lg 4 p 4 alusel.

Kaebuse esitaja palub haldusasja 3-10-1129 menetluse lõpetamisel tagastada käesolevas kaebuses tasutud riigilõiv 450 krooni OÜ-le Glasmir, reg.kood: 10088591, kontole nr 221006140073 Swedbank AS. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Menetluse lõpetamine 10.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja on kinnitanud menetluse jätkamiseks põhjendatud huvi puudumise. Kuna Jõelähtme Vallavalitsus on 03.06.2010 nr 268 korraldusega ettekirjutuse nr 05/2010 tunnistanud kehtetuks ja kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi asja menetluse jätkamiseks ning kaebaja nõustub menetluse lõpetamisega

§ 24lg 1 p 4 alusel, siis lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse.

11. Vastavalt

§ 24

lg-le 2 ei saa menetlusosaline menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtuse samas asjas. Kuna kaebuse esitajat on käesolevas haldusasjas esindanud 3 vandeadvokaat S. Schneider, siis peavad

§ 24lg-s 2 sätestatud tagajärjed kaebuse esitajale teada olema.

Kohus lõpetab haldusasja nr 3-10-1466 menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Menetluskulude jaotus 12. Menetlusosalised vaidlevad õigusabikulude suuruse üle. Kaebuse esitaja palub mõista vastustajalt välja kaebuse esitaja õigusabikulud 7500 krooni (ilma käibemaksuta). Vastustaja on seisukohal, et tegemist ei ole kohtukuludega ja samuti need ei ole põhjendatud.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab kohtukulud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel.

Vastavalt

§ 83lg 4 p-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Riigikohtu halduskolleegiumi 09.04.2007 kohtumääruses nr 3-3-1-92-06 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et mõiste „kohtukulud“ sisu ja maht tuleb samastada

§ 83lg-s 1 defineeritava mõiste „menetluskulud“ omadega.

Kohus nõustub, et väljamõistmisele ei kuulu kulud, mis on kantud asja kohtumenetlusele eelnevas menetluses, kuid antud juhul nähtub, et kaebaja ei ole esitanud taotlust kulude suhtes, mis ei oleks seotud kohtumenetluse ja selle ettevalmistamisega seotud kuludega. Vastustaja esindaja viitab ka sellele, et ta ei ole ettekirjutust tühistanud mitte põhjusel, et see oleks õigusvastane, vaid põhjusest, et täitmiseks antud tähtajal oleks jäänud ettekirjutus tõenäoliselt täitmata. Kohus leiab, et kaebus ei ole siiski esitatud pahatahtlikult ning ettekirjutuse täitmise tähtaeg tuli selle väljaandmisel hoolikalt läbi mõelda, et mitte tekitada olukord, mil ettekirjutuse asjaolusid tuleb hakata eraldi välja selgitama, kuna selle motivatsioon on napp ning täitmise tähtaeg lühike. Kuna vastustaja tunnistas ettekirjutuse kehtetuks, siis saab halduskohus välja mõista menetluskulud kaebaja kasuks ka siis, kui vastustaja tühistab vaidlustatud haldusakti kohtumenetluse ajal. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista kaebuse esitaja menetluskulud summas 7 500 krooni ilma käibemaksuta. Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tlk 26-29). 13.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud AB Siiri Schneider OÜ arve nr 49 summas 11520 krooni ja nr 70 summas 6480 krooni. 1) Arve 49 sisaldab osutatud õigusabi 8 tunni eest summas 9600 krooni, millele lisandub käibemaks. Õigusabiteenus sisaldab dokumentidega tutvumist, kliendiga nõupidamist, OÜ Glasmir töötajatega vestlemist (2 tundi) ja kaebuse koostamist halduskohtusse (6 tundi). Kummagi kaebuse peale arvestas kaebuse esitaja 4 tundi. Kaebaja leiab, et on mõistlik arvestada kummagi ettekirjutuse eraldi menetlemisel õigusabile kulunud aega viisil, et ühe ettekirjutusega tutvumiseks, informatsiooni kogumiseks ja kaebuse koostamiseks kulus 4 tundi, s.o. 4800 krooni ja teise ettekirjutusega tutvumiseks, informatsiooni kogumiseks ja kaebuse koostamiseks kulus 4 tundi, s.o. 4800 krooni. 2) Arve 70 sisaldab osutatud õigusabi 4, 5 tunni eest summas 5400 krooni, millele lisandub käibemaks. Õigusabiteenus sisaldab vastustaja vastusega ja dokumentidega tutvumist (2 tundi), kahe iseseisva kaebuse esitamist haldusohtusse (2, 5 h). Kaebaja on kummagi kaebuse kohta arvestatud 2 tundi 15.min, s.o. 2700 krooni. AB Siiri Schneider OÜ arve nr 49 summas 11520 krooni ja nr 70 summas 6480 krooni on tasutud OÜ Glasmir poolt (tlk 26, 28). 4 Kohus leiab, et õigusabi väljamõistmine on võimalik, kuna õigusabi eest tasumise dokumendid kogumis koos lisadega kinnitavad, et õigusabi osutati kaebuse esitajale ja õigusabi eest on tasutud. Menetluskulud on kantud ja nõuetekohaselt tõendatud. 14. Vastavalt

§ 93lg-le 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus arvestama kaebuse eesmärki ja kaebuse esitaja tegevust selle eesmärgi saavutamisel. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). Kaebused olid soetud tee-ehitusega ja veetrassi küsimusega. Esialgu oli esitatud 2 nõudega üks kaebus, seejärel vormistati kohtu nõudmisel kaebused eraldiseisvalt, kohus nõudis ka riigilõivu tasumist. Kohus märgib, et kaebuse esitaja on esitanud menetluskulude nõude õigusabi eest kokku 15 000. Kaebaja on tehtud tööde täpsustamisel 15.06.10 esitanud taotluse kulude väljamõistmiseks summas 7500 krooni, so summa ilma käibemaksuta. Vastustaja leiab, et menetluskulud ei olnud vajalikud ja põhjendatud. Samuti oleks vastustajalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus märgib lisaks eelnevale, et siinkohal ei kuulu kohaldamisele

§ 92

lg 10, kuna see kehtib olukorra kohta, kus vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohaldamisele kuulub

§ 93lg 5.

Seega peab kohus hindama menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust Riigikohtu

1. juuni 2007.a otsuse kohaselt haldusasjas nr 3-3-1-36-07 „Õigusabiteenuse maksumus ei sõltu mitte riigilõivu suurusest, vaid kohtuasja keerukusest, töömahust, asja ettevalmistamiseks kulunud ajast jms”. Kohus leidis haldusasjas nr 3-10-1129, et arve nr 49 ja 70 kohaselt on õigustatud välja mõista vastustajalt menetluskulud õigusabikulude osas summas 7500 krooni (ilma käibemaksuta), kuna kohus leidis, et 6 tundi ja 15 minutit tehtud tööle oli põhjendatud. Kohus analüüsis käesoleva kaebuse huvides tehtud töö vajalikkust ja sellele kulunud aega. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebuse koostamisel tuli uurida kõiki asjaolusid, et koostada kaebus ning olla valmis asja arutamiseks. Kaebaja on arve nr 49 alusel teostanud tööd, mis on seotud kaebuse vormistamisega kohtusse, vajalik on ka sellisel juhul kliendiga nõupidamine ja selle asja kohta esitatud materjalidega tutvumine. Kohus leiab, et 4 tundi selleks kulutatud aeg ei ole ebamõistlikult suur. Seega tuli kaebajal tasuda 4800 kr, kuna kaebaja esindaja on näidanud tunnihindeks ilma käibemaksuta 1200 kr. Kohus ei nõustu aga arvel nr 70 märgitud õigusabile kulutatud töötundide ja sellele arvestatud kulunõudega. Kohus leiab, et kuivõrd vastustaja esitas kahele ettekirjutusele ühesugused selgitused ja ka lisamaterjali, siis vastustaja 11.05.10 ja 19.05.10 vastamisele ja eriti DP-ga tutvumiseks kulunud aeg ei ole põhjendatud kulutus. Kohus ei nõustu, et haldusasjas on esitatud mahukas materjal, seda ei muuda mahukaks DP materjal 33 lehel, kuid samas nähtub, et kaebaja esindaja tutvus DP-ga juba teise ettekirjutuse raames. Nn automaatne töötundide jaotus kahe kaebuse vahel ei ole õigustatud, DP materjal ei ole mahukas ning eraldi sellega tutvumiseks ei olnud vaja tulla kohtusse, kuna selle tegevuse sai ühitada kahe kaebuse raames ja tutvumisel on kaebaja esindaja vastanud kohtule täiendavalt üksnes tee-ehitamise küsimuses, seda ei tehtud aga veetrassi osas, milles kaebaja esindaja palub kohtul alles välja nõuda dokumendid. Asjaolu, et tegemist oli kahe ettekirjutusega ja kahe kaebusega, ei muutnud õigusteenuse osutaja töömahtu suuremaks ega asja lahendamist keerukamaks, seda enam, et kaebaja käesolevalt ei täpsustanud asjaolusid, vaid ilmselt kavatses neid täpsustada, kuna ta esitas taotluse dokumentide väljanõudes. Kaebused ja EÕK taotlus 5 on praktiliselt identsed, ka väited ja õiguslik argumentatsioon sama. Kohus leiab, et nii kaebaja seletused kui kaebuse koostamine 4 tunni ulatuses pidid andma kaebuse koostamiseks piisava informatsiooni ja siinkohal ei ole õigustatud veel täiendav vestlus OÜ Glasmir töötajatega, sj ei olegi eristuv, kas see võttis eraldi aja, kuna nähtub, et kaebaja toetub tlk 68 olevale dokumendile. Kaebuse koostamise aeg hõlmab kohtu arvates piisavalt vajaliku nõupidamise kliendiga ning kuna kaebaja ei koostanud enam ka eraldi vastust kohtule, siis eeldab kohus, et kaebaja pidi olema valmis kaebuse koostamisel esitama kõik oma väited ja tõendid kohtule, et taotleda EÕK ja esitada kaebus ning seda kaitsta kohtus. Asjaolu, et kaebaja vormistas dokumendid kahe ettekirjutuse osas ühise dokumendina ja siis tuli see ümber vormistada, ei ole suurendanud tööde mahtu, kuna ühtegi uut asjaolu kaebus ei sisaldanud ning ka täiendav vastamine 1 dokumendi alusel ei saanud tuua kaasa töömahu suurenemist. Pigem viitab asjaoludega väidetav hilisem tutvumine, et kaebuste esitamisel oli jäänud asjaolud kaalumata, tõendid esitamata ning neid oleks alles tulnud hakata koguma, sj kaebaja neid ise koguma ei hakanud vaid palus kohtu abi. Kohus leiab, et kahtlust ei ole küsimuses, et advokaat andis selles asjas õigusabi, põhjendatud ja vajalikuks lobe kohus selle kaebuse osas 4 tunni ulatuses tehtud töö ja seega kuulub hüvitamisele 4x 1200 kr, so 4800 kr ilma käibemaksuta. Kahe ettekirjutuse alusel hüvitamisele kuuluv summa on kohtupraktikas sama liiki asjades mõistlik hüvitamisele kuuluv kulu ja ka käesolevas kaebuses tehtud kulutus oleks suuremas ulatuses hüvitamisel ebamõistlikult suur ja ei ole mõjuvaid põhjusi, et tehtud töö hulka suurendada nn kahe kaebuse vahel summa automaatse pooleks jagamisega, kui ei nähtu täpsemini, mis oli vajalik teha selle kaebuse koostamiseks. Riigikohtu HK lahendist nr 3-3-1-58-07 15.11.07 tulenevalt tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Kuna kaebaja esindaja ei ole arvutanud juurde käibemaksu, siis koos käibemaksuga kuulub hüvitamisele käesolevas kaebuses 5760 kr.
2. Kaebaja esindajal tuleb esitada vastustajale mõistliku aja jooksul õigusabikulude ülekandmiseks vajalikud andmed, mille täpses esitamise ajas saavad menetlusosalised ise kokku leppida. Riigilõivu tagastamine 16.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. Siiri Schneider Advokaadibüroo, reg.kood: 10359334 poolt 30.04.2010 tasutud kontolt 10022038238003 SEB Pank 250 krooni Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 Swedbank selgitusega täiendav riigilõiv OÜ Glasmir kaebus (tlk 11). OÜ Glasmir, reg.kood: 10088591 poolt 31.05.2010 tasutud kontolt 221006140073 Swedbank 200 krooni Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 Swedbank selgitusega täiendav riigilõiv OÜ Glasmir kaebus (tlk 10). Kaebaja palub haldusasja 3-10-1129 menetluse lõpetamisel tagastada riigilõiv 450 krooni OÜ-le Glasmir, reg.kood: 10088591, kontole nr 221006140073 Swedbank AS. OÜ Glasmir kaebuselt on tasutud riigilõivu 450 krooni (tlk 11 ja 10).

§ 84

lg 4 p 4 alusel kuulub OÜ Glasmir kaebuselt tagastamisele riigilõiv summas 450 krooni. Karin Kalmiste Kohtunik 6