← Eesti

2-07-53122/16

Obsah (8)§ 655§ 116§ 101§ 135§ 646§ 635§ 637§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-53122 Tsivii

§ 655kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Nimetatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.

  1. Hageja leiab, et kostja on teinud hinnapakkumises märgitud 5 esimest tööd ja kasutanud 5 esimest materjali (I kd, t lk 135). Kostja leiab, et töid on tehtud rohkem ja materjale samuti rohkem kasutatud, täiendavalt on tehtud lisatöid (I kd, t lk 113-114). Hageja leiab, et tööde teostamise käigus on vähem kasutatud materjale summas 54 100 krooni. Hageja toetub OÜ Ehitusekspert 01.08.2007 eksperthinnangule (t lk 12-27). Seda tõendit arvestas kohus TsMS § 293 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina. Tõendi kohaselt on kostja teinud töid 123 675 krooni väärtuses. Kostja leiab, et see tõend on ebausaldusväärne. Kohus nõustus kostjaga ning sellele tõendile ei tuginenud. Nimetatud dokumentaalne tõend lähtub hageja selgitusest asja tundvale isikule ning nendel eeldustel põhineb ka antud arvamus. Asjatundjal ei olnud võimalik ise veenduda, kes millised töid on teinud, samuti ei ole arvestatud juhendite muutmisest tingitud lisatööde ja täiendavate materjalide väärtusega. Seetõttu tuleb materjalide kasutamist tõendada dokumentaalsete tõenditega.
  2. Dokumentaalsete tõendite hulgast jättis kohus välja poolte endi poolt koostatud arvestused (I kd, t lk 28, 52, 53, 113-114; II kd, t lk 5-9), kuivõrd poole seletus, kui see ei ole vande all antud, ei ole TsMS § 229 lg 2 järgi tõend. Nimetatut saab kohus arvesse võtta kui poolte väiteid. Samuti ei ole usaldusväärsed hageja poolt tehtud fotod, kuna ka selle tõendi allikaks on pool, kelle suhtes kehtib viidatud säte. Lisaks ei ole selge, millal fotod on tehtud, samuti ei võimalda fotod tuvastada kostja käitumist, kuna remonditöid tegid hageja korteris mitmed isikud.
  3. Materjalide kasutamise kohta on mõlemad pooled esitanud hulgaliselt arveid (I kd, t lk 54-87, 140-170; II kd, t lk 10-102, 119-124). Hageja heidab kostjale ette materjalide mittekasutamist ulatuses, mille eest kostja hagejalt raha võttis. Kohus leidis, et kostja on materjalide ostmist ostutšekkidega tõendanud, ning puudub alus väiteks, et neid materjale ei ole ehitamisel kasutatud. Asjaolu, et hageja on ostnud täiendavalt materjali ei tee olematuks kostja ostutšekke. Kui töid tehakse ümber, kulub ka materjale mitmekordselt. Hageja väited materjalide mittekasutamise kohta baseeruvad asjatundja arvamusel. Viimane on aga oletuslik ning nagu kohus varem on märkinud, ei arvesta võimalikke lisatöid. Kuivõrd kohus pidas asjatundja arvamust ebausaldusväärseks ning sellele ei tuginenud, on ka hageja nõue materjalide osas tõendamata. Kostja on esitanud materjalide ostmise kohta tõendid, mida hageja tõendid ei välista. Kohus jättis nõude kasutamata materjalide eest 54 100 krooni saamiseks rahuldamata.
  4. Hageja leiab, et kahju 37 191 krooni tuleneb remonditööde lõpetamisest. Remonditööde kokkulepitud kulutused olid 275 275 krooni, tegelikult kandis kostja kulutusi 312 466 krooni ning nende kahe summa vahe ongi kahju suurus. Kohus leidis, et tegemist ei ole kahjuga. Tellijal on igal ajal õigus leping üles öelda. Seda hageja ka tegi. Lepingu ülesütlemisel jäävadki tööd tegemata. Nende tööde tegemine uue lepingu alusel teiste isikute poolt ei ole käsitlev kahjuna. Kohus ei tuvastanud kostja kohustuse rikkumist, mis on kahju hüvitamise eelduseks

§ 116lg 1 järgi.

Hageja on esile toonud kostja poolt tööde tähtaegse tegemata jätmise, kuid sellele andis kohus oma hinnangu varem. Teisi etteheiteid hageja esile toonud ei ole. Kahju hüvitamise nõue 37 191 krooni saamiseks jättis kohus rahuldamata. 16. Kohus leidis, et paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et korteri tähtaegsel remontimisel oleks hageja saanud üüritulu 12 000 krooni. Samuti puudub antud juhul kostja õigusvastane käitumine, kuna lepingus märgitud tähtajale tugineda ei saa ning seetõttu ei ole tegemist kohustuse rikkumisega. Kohus jättis ka selle nõude rahuldamata. 4

(7)
  1. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi tervikuna rahuldamata. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Apellatsioonkaebuse põhjendused
  2. Hageja palus tühistada Harju Maakohtu 03.04.2009 otsuse vaidlustatud osades ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Juhul, kui kostja jätab esitamata elektritööde tegemist lubava litsentsi, nõuda temalt hageja kasuks välja 6 750 krooni.
  3. Kohus on tuginenud otsuse tegemisel vaid kostja väidetele ning pidanud usaldusväärseteks vaid tema seletusi ja tõendeid. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta hageja väited, vääralt hinnanud ja jätnud osaliselt ka hindamata 21.12.2007, 02.04.2008, 11.06.2008 ja 04.11.2008 kohtule esitatud tõendid, mis lükkavad ümber kostja väited ja tõendid. Kohus on rikkunud ka materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Kohus on jätnud hageja 02.04.2008 (I kd tlk 126-129) vastuväited kostja vastusele tähelepanuta. Nõuetekohaselt analüüsimata ja hindamata on jäänud ka hageja poolt 04.11.2008 kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid (I kd tlk 116-118) ja hageja e-kirjad kostjale (I kd tlk 119-124), kust tuleneb, et kostja on täiesti põhjendamata jätnud täitmata 21.01.2007 töövõtulepingust ja 11.11.2006 hinnapakkumisest tulenevad kohustused ning aluseta ületanud ettenähtud kulutused, mida ilma kirjaliku kokkuleppeta ei tohtinud teha. Täiesti alusetult on kohus pidanud mitteusaldusväärseks ka OÜ Ehitusekspert 01.08.2008 eksperthinnangu kostja poolt hageja korteris läbi viidud remonditööde ulatuse ja tehtud tööde maksumuse kohta (I kd tlk 12-27).
  4. Kostja ei ole lükanud ümber ega vaidlustanud mitte ühtegi hageja väidet, mis on toodud tema 02.04.2008 ja 04.11.2008 kirjades ning dokumentaaltõendeid (hageja 24.07.2007 kaebus (I kd tlk 11), OÜ Ehitusekspert 01.08.2007 eksperthinnang (I kd tlk 12-27), kostja defektid ja puudused (I kd tlk 137)). Kohus on paljasõnaliselt väitnud, et need ei ole usaldusväärsed.
  5. Mõistmatuks on jäänud asjaolu, et kohus on jätnud dokumentaalsete tõendite hulgast välja hageja poolt koostatud arvestused, kuivõrd poole seletus, kui see ei ole vande all antud, ei ole TsMS § 229 lg 2 järgi tõend (hageja taotles seletuste andmist vande all, kuid kostja sellega ei nõustunud). Arusaamatuks on jäänud ka kohtu järeldus, et hageja poolt tehtud fotod ei ole usaldusväärsed (fotode teisel poolel on selgelt näha, et need on tehtud 24.07.2007, II kd tlk 125). Remonditöödega alustasid teised isikud peale hageja ja kostja õigussuhete lõppemist 24.07.
  6. Poolte töösuhete lõppemist sellel kuupäeval kohtul ei olnudki vaja tuvastada, sest vaidlust selle üle pooltel ei olnud (kostja vastus I kd tlk 104 ja hageja kaebus I kd tlk 11).
  7. Kohus leidis, et kostja on materjalide ostmist ostutšekkidega tõendanud ning kohtul puudub alus väita, et neid materjale ei ole kasutatud. Hageja ei nõustu selle kohtu järeldusega, sest kostja poolt kohtule 13.06.2008 esitatud kuluarvetest materjalide ostmiseks (II kd tlk 4-9) üle 60 on arved-saatelehed, milledel puuduvad märked nende tasumise kohta. Hageja tõenditest (I kd tlk 119-123) tuleneb selgelt, et kostja tõendid (arved) ei ole usaldusväärsed. Kohus ei ole sellele asjaolule tähelepanu pööranud (04.11.2008, II kd tlk 116-118).
  8. Kohus on jätnud tähelepanuta ka hageja viited nende materjalide mahule, mida kostja olevat kasutanud korteri remontimiseks (II kd tlk 117). Arusaamatuks on jäänud kohtu poolt tehtud järeldus, et kui töid tehakse ümber, kulub ka materjale mitmekordselt. Hageja palvel kostja nihutas vannitoa seina 37 cm paremale (ainuke kostja poolt teostatud lisatöö, millega hageja nõustub). Sein (umbes 7 m2) oli tehtud gyproc-plaatidest ja selle nihutamiseks puudus vajadus plaate kahjustada. 50 m2 seinte katmiseks kasutas kostja tema andmete järgi peaaegu 200 m2 plaate ning 33,5 m2 lagede katmiseks 146 m2 gyproc-plaate.
  9. Peale seda, kui õigussuhted kostjaga lõppesid, pöördus hageja oma 27.07.2007 e-maili kirjaga OÜ Ehitusekspert ekspertiisi- ja projekteerimisbüroo poole palvega teha eksperthinnang kostja poolt läbi viidud remonditööde ulatuse ja tehtud tööde maksumuse kohta. Kaks litsentseeritud spetsialisti käisid hageja korteris, hindasid seal teostatud töömahu ulatuse ning andsid oma arvamuse nii remonditööde ulatuse kui ka tööde maksumuse kohta. Nende arvamuse kohaselt on kostja teinud remonditöid arvestusliku maksumusega kokkuleppe-hindades 123 675 krooni 5
(7)ulatuses. Kostja on paljasõnaliselt leidnud, et asjatundjate arvamus ei ole asjakohane. Temaga on nõustunud ka kohus. Kohus on leidnud, et kõik hageja väited, seletused, tema poolt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid (01.08.2007 eksperthinnang, 24.07.2007 kaebus, M. G. seletus (I kd tlk 32), I. J. seletus (tlk 42), kostja poolt teostatud tööde defektid ja puudused (tlk 137,138), 04.11.2008 lisad: nr 1 (II kd tlk 119-122), nr 2 (II kd tlk 123), nr 3 (II kd tlk 125, fotod), nr 4 (II kd tlk 125-139, e-mailid kostjale, millest viimane nendest väärib erilist tähelepanu, sest kostja tunnistab oma süüd tööde venitamise eest) ei ole usaldusväärsed ning otsuse tegemisel tuleb jätta need tähelepanuta. Samas on kohus leidnud, et paljasõnalised kostja väited ja tema mittenõuetekohaselt vormistatud tõendid on usaldusväärsed ning nende alusel tulebki teha otsus.
  1. 04.11.2008 (II kd, tlk 118) pöördus hageja kohtu poole taotlusega kohustada kostjat esitama kohtule elektritööde tegemist lubavat litsentsi, ilma milleta elektritöid töövõtja teha ei tohi (elektritööde maksumus kostja poolt oli hinnatud 9000 krooni ulatuses, eksperthinnangus on teostatud elektritööde maksumus 6750 krooni). Kohus jättis selle taotluse tähelepanuta. Hageja on seisukohal, et ilma litsentsita tehtud elektritööde eest ta kostjale maksma ei pea ning 6750 krooni tuleb tema poolt tehtud tööde maksumusest maha arvestada.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlustatud kohtuotsus õiglane, sest kostja ei ole toiminud kooskõlas hea usu põhimõttega ja on raske hooletuse tõttu jätnud täitmata 21.01.2007 töövõtulepingust nr 2007002 ja 11.11.2006 hinnapakkumisest tulenevad kohustused ning tekitanud hagejale varalise kahju.
  3. 21.01.2007 töölepinguga oli kokku lepitud töö eelarve, mis oli kostja jaoks siduv ning ei kuulunud korrigeerimisele. Lisatöid võis teha vaid kirjalikul kokkuleppel. See pooltevaheline kokkulepe puudub. Tulenevalt OÜ Ehitusekspert eksperthinnangust oli hageja korteris tehtud remonditöid 58 858 krooni ulatuses ning kasutatud materjalide hind moodustas 64 817 krooni. Seega oli hageja korteris osaliselt tehtud tööde maksumus 123 675 krooni. Hageja maksis kostjale 177 775 krooni. Seoses sellega peab kostja hagejale tagastama (177 775 -123 675) 54 100 krooni. Sellele summale tuleb juurde lisada 6750 krooni, sest elektritöid tegemist lubav litsents jäi kostja poolt esitamata.
  4. Hageja e-mailidest (II kd tlk 125, 126, 134, 137, 138) ja kostja vastustest neile (tlk 135, 139) nähtub, et kostja on oluliselt rikkunud töövõtulepingut, sest käitus vastuolus hea usu põhimõttega ja ei tulnud toime enda peale töövõtulepinguga võetud kohustuste täitmisega.
  5. Tulenevalt

§ 655

lg-st 2 võib hageja igal ajal töövõtulepingu üles öelda, kui töövõtja rikub lepingut. Õiguskaitsevahendiks kohustuste rikkumise korral on kahju hüvitamise nõude (

§ 101

lg l p 3).

§ 135

lg 2 järgi kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta kahju hüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist.

§ 646

lg 4 järgi kannab töövõtja tööpuuduste kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi-ja materjalkulud. Kostja poolt tehtud remonditöö puudused on toodud hageja poolt kohtule esitatud dokumendis (I kd tlk 137)

  1. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja oma kulude hüvitamist, mis ületavad töövõtulepinguga kokku lepitud kulusid. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on oma korteri remontimise eest maksnud 312 466 krooni ehk 37 191 krooni rohkem, kui oli töövõtulepinguga ette nähtud (275 275 krooni). Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, 6

(7)puudub alus hageja poolt kostjale tasutud summade tagasinõudmiseks ja viivise välja mõistmiseks. 33.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda.

§ 637

lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel.

  1. Maakohus on hagi põhjendatuse üle otsustamisel õigesti lähtunud poolte käitumisest vaidlusaluses võlasuhtes. Kohus on õigustatult leidnud, et kuivõrd tööde üksikute etappide jaoks ei olnud pooled leppinud kokku eraldi tähtaegu ning tööde lõplik valmimine viibis tänu hageja poolsetele juhiste muutmisele ja materjalide hankimisega hilinemisele, ei saa kostjale lepingurikkumist ette heita. Vaidlust ei ole selle üle, et tööde tegemise käigus muutis hageja osaliselt oma soove ehitusliku lahenduse osas ning kostja tegi kõiki töid hageja juhiseid vastavalt arvestades. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks teinud töid, mida hageja nägemusele vastavaks remondi valmimiseks vaja ei olnud või mida hageja ei soovinud. Nende tööde hageja soovidele vastavust, mida kostja jõudis enne lepingu lõppemist ära teha, ei ole hageja vaidlustanud. Õige on maakohtu seisukoht, et lepingu kohaselt olid pooled leppinud kokku üksnes tööde lõpptähtajas ning seetõttu ei ole hageja etteheited tööde üksikute liikide tähtaegade rikkumise osas põhjendatud.
  2. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema väited. Hageja pahameel selle üle, et kohus ei ole pidanud hageja poolt esitatud tõendeid asjakohasteks, ei ole põhjendatud. Kohus on otsuses ühe tõendi teisest kaalukamaks lugemist põhjendanud ning selgitanud nõutava üksikasjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud asjatundja arvamusega, hageja koostatud arvestustega ja esitatud fotodega otsuse langetamisel arvestada. Maakohus on tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks olevatest asjaoludest ja leidnud põhjendatult, et tõendid, mis tuginevad hageja enda väidetele, ei saa hageja väiteid kinnitada. Kolleegium nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning ei pea TsMS 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohutu seisukohti pikemalt korrata. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Hageja mittenõustumine kohtu hinnanguga ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
  3. Kuivõrd kostja ei ole teinud hagejale ühtegi tööd, mida hageja ei ole soovinud, hageja on tööd kostja poolt tehtud ulatuses vastu võtnud, on kostja sõlmitud tööettevõtulepingu võimalikus ulatuses täitnud (

§ 76

). Kostja ei vaidlusta, et tööd jäid osaliselt lõpuni teostamata, kuna hageja keeldus tööde eest tasumast, see aga ei anna alust tehtud tööde eest tasutud summade tagasinõudmiseks või hageja poolt silmas peetud alusel kahju hüvitamiseks.

  1. Kaebuse viide asjaolule, et maakohtus on jätnud tähelepanuta hageja taotluse nõuda kostjalt elektritööde tegemise litsentsi (II kd tl 118), ei anna samuti alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja seisukoht, et kostja poolt litsentsi võimalik mitteomamine annab hagejale õigustuse jätta tehtud tööde eest tasumata, ei ole õige. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et elektritöödes oleks puudusi või et kostjal litsentsi väidetav puudumine oleks toonud kaasa takistusi ehitatud elektrisüsteemi kasutusele võtmisel.
  2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.