← Eesti

2-10-35102/2

Obsah (5)§ 187§ 3§ 372§ 173§ 168

2-10-35102 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-35102 Määruse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Määruse teinud ametnik Konsultant Jekaterina I

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD M O esitas 21. juulil 2010.a Viru Maakohtule hagi D S vastu alaealisele lapsele elatise nõudes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või 1

(2)2-10-35102 eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS, jõustus 01.07.2010) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. 01.07.2010.a jõustunud PKS järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, mitte aga tema vanem. Seega on hagi esitamise õigus lapsel (menetluses hageja), mitte lapse vanemal ning hooldusõiguslik vanem on lapse (menetluses hageja) seaduslik esindaja (PKS § 120). Kohus mõistab elatise välja õigustatud isiku (lapse) kasuks, mitte vanema kasuks.

§ 3

lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Lapse vanemal puudub seadusega kaitstud õigus, mida kohtus kaitsta. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast. Vastavalt

§ 372

lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

§ 372

lg 4 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus peab vajalikuks selgitada, et 01.07.2010.a jõustunud PKS järgi tuleb elatise väljamõistmise hagis märkida hagejana õigustatud isikut, s.t alaealist last, mitte aga lapse vanemat. Lapse seadusliku esindajana tuleb aga hagiavalduses märkida lapse vanemat. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist uue hagiavaldusega, mis on koostatud lapse nimelt. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Aarne Lõhmus Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.