) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.
lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 3 teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Arvestades kostja esitatud aegumise vaiet, leidis hageja kohtuistungil, et hageja nõudeks jääb 647,37 krooni, milline ei ole käesolevaks ajaks aegunud seoses aegumise katkemisega. Kohus lähtub sellest seisukohast. See summa tuleneb arvest nr 850 (t lk 33). Hageja on märkinud, et 16.02.2007 on kostja tasunud sellest arvest 1 611,15 krooni. Kostja ei ole sellele väitele selgesõnaliselt vastu vaielnud ning TsMS § 231 lg 4 alusel loeb kohus selle faktilise asjaolu tuvastatuks.
See nõue ei ole aegunud. Kohus rahuldab hagi nimetatud ulatuses. Ülejäänud arvete osas on hagi aegunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või 2 seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja 647,37 krooni. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Arvestades hagi rahuldamise ulatust peab kohus õigeks jätta menetluskulud poolte kanda. Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.