2-10-14303/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Piret Mõistlik Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht: Nõmme-K tn 12b, 11617 Tallinn; e-post: olga.vassina@tallinnlv.

1. ee)30. aprillil 2010 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis 2-10-14303 Tallinna linna avaldus RE eestkostja määramiseks Puudutatud isik I: RE(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isiku I esindaja määratud korras: vandeadvokaat Eva-Tibar Šuvalov (e-post: eva.tibar@tibar.
2. ee)Puudutatud isik II: EE(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik III: AS(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik IV: AK(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Resolutsioon Määruse kehtivus ja viivitamatu täitmine Edasikaebamise kord ja tähtaeg 1. Rahuldada Tallinna linna avaldus RE eestkostja määramiseks. 2. Määrata RE täisealiseks saamiseni eestkostjaks AK. 3. Jätta läbi vaatamata avaldus esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Määrus hakkab kehtima ja kuulub viivitamata täitmisele sõltumata jõustumisest alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on Tallinna linna avaldus alaealisele RE eestkostja määramiseks. RE sündis XXX. Vastavalt sünnitunnistusele nr XXX on RE ema EE ja isa AS. Alates 09.07.2009 elab RE vanaema AK juures aadressil XXX, Tallinn ning on tema kasvatusel ning ülalpidamisel. Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajad on EE tegelenud alates 2005. a maist. 23.08.2007.a. pöördus Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja poole AK, kes teatas, et EE pikaajalise joomise käigus oli R järelevalve ja hoolitsuseta jäänud. Laps viibis vanaema juures alates 19.08.2007-28.08.2007.a. 30.08.2007 suunati perekond E Tallinna Perekeskuse peretöö teenusele. Novembris teatas Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja, et 21.11.2007 kodukülastuse ajal oli EE tugevas alkoholijoobes olnud. EE oli sotsisaaltöötajale öelnud, et on haiguslehel, tööl ei käi, tarvitab alkoholi juba mitmendat päeva ja laps lasteaias käinud ei ole. Lasteaia juhataja sõnul käis laps kohal harva, riided olid suitsulõhn d. Detsembris 2008.a. asus E. E väidetavalt tööle. 19.05.2008.a. toimunud kodukülastuse ajal oli EE tugevas alkoholijoobes, koordinatsioon ja kõne olid tugevalt häiritud. E hüsteeritses, nuttis, oli agressiivne, suitsetas ning hoidis last süles kinni. E lõi lastekaitsetöötajat jalaga, viimane kutsus politsei. Politsei abiga toimetati RE turvakodusse. 20.05.2008 lastekaitsetöötaja vastuvõtul lubas E minna alkoholiravile, R lubati koju. Juuni-august 2008.a. ei reageerinud E. E lastekaitsetöötajate kutsetele ega helistamistele kuni teatas 25.08.2008 Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötajale elektronkirja teel, et ta keeldub koostööst. 18.09.2008 teatas E E , et tal on uus töökoht eralasteaias kokana. Tunnistas alkoholiprobleemi ja lubas pöörduda anonüümsete alkohoolikute rühma, samas jätkata peretööd. Rühma siiski ei läinud. Muus osas käitumine paranes. Olukord oli enam-vähem rahulik kuni juulini 2009, mil AK teatas, et EE viibib koos pojaga E kasuisa juures ning tarvitab juba mitmendat päeva alkoholi. E õde EKsõnul oli R kurtnud, et tal on kõht tühi. Kodukülastus antud aadressile kinnitas info õigsust. Lastekaitsetöötajad võtsid RE kaasa ja andsid üle lapse vanaemale AK. 10.07.2009 Nõmme Linnaosa Valitsuse linnaosavanema korraldusega nr 181 eraldati alaealine RE ema EE juurest. R anti vanaema hooldusele. A. K juures on lapsel normaalsed ja head kasvutingimused. 23.07.2009 esitas AK Nõmme Linnaosa Valitsusele avalduse sooviga saada RE ajutiseks eestkostjaks. R isa ASon andnud kirjaliku nõusoleku A. K eestkostjaks määramise kohta oma pojale. 12.08.2009 suunati EEtaas kord Tallinna Perekeskuse peretöö teenusele. Harju Maakohtu 05.10.2009 määrusega määrati AK tütrepoja RE ajutiseks eestkostjaks. Eestkoste seadmise alusteks olid peamiselt EE alkoholiprobleemid, mille tagajärjel ei suutnud ta piisavalt lapse eest hoolitseda. Kohtumäärusest teada saades oli EE ärritunud ja pahane nii oma ema kui ka lastekaitsetöötajate peale ning sattus taas alkoholi tarvitamise tsüklisse. AK käis R , kes oli ehmunud, ema juurest ära toomas. EE ei olnud taas huvitatud koostööst Perekeskusega, suhtlemine toimus sotsiaaltöötaja initsiatiivil. E saatis sotsiaaltöötajale ähvardava sisuga sõnumeid ning novembris lõpetas suhtlemise Perekeskusega. 01.12.2009 pidas EE Raplas kinni politsei, kasuisa käis tal järel. AK keeldus ajutiselt last emale andmast. 30.12.2009 pöördus EE Nõmme LOV lastekaitsetöötajate poole avaldusega, et AK keelab lapsega suhtlemast. Vastuvõtul 21.01.2010 teatas E E , et ei suhtle oma emaga alates novembrist ning ei soovi seda teha isegi R kohtumise teemal. E. E keeldus psühholoogi poole pöördumast, politseiga seonduva kohta selgitusi ei andnud, sotsiaaltöötajaga suhelda ei soovi. Lastekaitsetöötaja pakkus võimalust suhelda R lastekaitse vahendusel. R kohtus emaga 25.01.2010, 02.02.2010 ja 9.02.2010. 11.02.2010 saatis EE emale sõnumi, milles teatas, et ei suuda enam elada. Lastekaitsetöötaja palus tal pöörduda psühhiaatri poole, selle peale EE vihastas. 15.03.2010 esitas AK avalduse Nõmme LOV-le, milles avaldas soovi saada R eestkostjaks. Tallinna Männiku Lasteaia iseloomustusest nähtub, et laps on hästi arenenud, nutikas. AK teeb lasteaiaga pidevalt koostööd, arved on regulaarselt tasutud. AK töötab I AS-is. Avaldaja leiab, et A. K on sobiv isik RE eestkostjaks. Avaldaja palub perekonnaseaduse § 92 lg 1 ja 3 alusel seada eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, kuivõrd EE ei ole suuteline täitma vanemakohuseid alkoholisõltuvuse ja sellest tulenevate probleemide tõttu. 12.04.2010 ja 21.04.2010 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde, puudutatud isikud ja lapsele määratud esindaja nõustusid avaldusega. Lapsele määratud esindaja vandeadvokaat Eva-Tibar Šuvalov leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. R on jäänud vanemliku hoolitsuseta ema alkoholisõltuvuse ja sellest tulenevate probleemide tõttu. R isa A. S elab pikemat aega Soomes ning kontakt lapsega on muutunud olematuks, rahaline toetus ei nda vanemlikku hoolitsust. Eestkoste seadmiseks on olemas õiguslikud alused ning eluline vajadus. A. K on osalenud lapse eest hoolitsemises ja kasvatamises sisuliselt alates lapse sünnist, periooditi on R ka var malt elanud vanaema juures. Alates juulist 2009.a. on R elanud vanaema juures alaliselt. A. K on suhtunud lapsesse hoolitsuse ning vastutustundega, Rle on loodud arengut soodustav ja turvaline kasvukeskkond, suhted perekonnas on toetavad ja usalduslikud. Lapsega tegelevad ja tema eest hoolitsevad ka R onu ja tädi oma peredega. Isikuomaduste poolest on AK sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid, materiaalselt on A. K hästi toimetulev. Eestkoste seadmine RE suhtes on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Vastavalt PKS §-le 97 on eestkostja lapse seaduslik esindaja ja antud juhul ei ole vajalik eestkostja ülesannete ringi piirata seaduses sätestatud lapse seadusliku esindaja ülesannete osas. AKsoovib enda määramist REeestkostjaks. Ta on olnud alates 05.10.2009. a R ajutine eestkostja. Laps elab tema juures. Lapse ema EEnõustub eestkoste määramisega, kuna see on lapse huvides. Lapse isa ASon esitanud kirjaliku nõusoleku AKRE eestkostjaks määramiseks (toimiku lk-d 44, 75). Kohtumääruse põhjendused Kohtule esitatud avalduse, puudutatud isikute seletuste, lapsele määratud esindaja arvamuse ja kirjalike tõenditega on tõendatud, et laps on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, mistõttu on lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks põhjendatud lapse üle perekonn aduse (edaspidi PKS) § 92 alusel eestkoste seadmine. AK puhul ei esine PKS §-s 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. Tema eestkostjaks määramisel jääks lapse senine elukorraldus samaks. Isikuomaduste poolest on ta sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid ja vastab PKS §-s 95 sätestatud nõuetele. Eestkoste seadmine REsuhtes on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Vastavalt PKS §-le 97 on eestkostja lapse seaduslik esindaja ja antud juhul ei ole vajalik eestkostja ülesannete ringi piirata seaduses sätestatud lapse seadusliku esindaja ülesannete osas. Arvestades asjas kogutud tõendeid ning puudutatud isikute avaldusega nõusolekut asub kohus seisukohale, et avaldus on esitatud lapse huvides, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt PKS § 104 lg-st 5 ja TsMS § 557 lg-st 21 tuleb määrata lapsele eestkostja kuni täisealiseks saamiseni. Kuna avaldaja võttis tagasi taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset ja määrata RE ajutine eestkostja, siis jätab kohus selle TsMS 477 lg 6 alusel läbi vaatamata. Kohtunik