Obsah (7)

§ 402§ 76§ 101§ 397§ 88§ 113§ 94

2-10-7736 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2010. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja

§ 402

järgi annab või kohustub andma oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja tarbijakrediidilepinguga tarbijale krediiti või laenu. Tarbijal lasub raha tagastamise kohustus.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt laenulepingule, pidi kostja laenu summas 5 000 krooni tagastama hiljemalt 27.02.

1. a. Kostja laenu ei tagastanud. Kostja sõlmis 05.06.
2. a hagejaga maksegraafiku, milles tunnistas võlgnevust summas 6 383 krooni. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma 11 kuulise perioodi jooksul intressiga 15,66% kuus. Kostja tasus hagejale 6 000 krooni, millest hageja arvestas 3 000 krooni põhivõlgnevuse katteks ja ülejäänud summa intresside katteks. Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal intressinõue ja kogu tasutud summa oleks hageja pidanud arvestama laenu põhiosa tagastamise katteks. Kohus kostjaga ei nõustu. Laenuleping on tasuline leping, seega on laenusaaja põhikohustuseks ka laenu kasutamise eest laenuandjale tasu maksmise kohustus.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja laenuandjale tasuma intressi 15,66% kuus. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Samuti puudub maksekorraldustel märge selle kohta, et kostja oleks teinud maksed üksnes põhiosa katteks.

§ 88

kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, 2 millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Maksegraafiku p 5 kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada 0.5% viivise arvestamist päevas. Kostja on viivitanud laenu tagastamisega 207 päeva, seega moodustab viivis 3 501.40 krooni. Kostjalt kuulub välja mõistmisele viivis 3 501.40 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 3 383 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 3 501.40 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3