← Eesti

3-10-1304/3

Obsah (5)§ 11§ 7§ 121§ 6§ 5

3-10-1304 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1304 Haldusasi R. K.e (K.) ja AS Saku Tehno kaebus AS E

§ 11lõike 4 alusel.

  1. Jätta R. K.e esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
  2. Jätta AS Saku Tehno kaebus käiguta

§ 11lg 2 alusel.

4. Anda puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva arvates käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest. Kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, on halduskohtul õigus tagastada kaebus määrusega selle esitajale (

§ 11lg 3).

  1. Sekretäril saata kohtumäärus kaebuse esitajatele. Edasikaebamise kord Määruse punktidele 1 ja 2 on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates määruse teinud halduskohtu kaudu. Muus osas määrus edasikaevatav ei ole.
  2. R. K. ja AS Saku Tehno esitasid 24.05.2010 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse AS Eesti Väärtpaberikeskus (edaspidi EVK) 17.05.2010 keeldumisele registreerida AS Saku Tehno 31.03.2010 aktsionäride aktsiate kaotuse taotlus. Kaebuse kohaselt toimus 07.11.2009 AS Saku Tehno aktsionäride erakorraline üldkoosolek, kus otsustati R. A., A. A., S. R. ning V. A. vabastada aktsiate tasumise kohustusest ja tühistada nende nimele registreeritud aktsiad. AS Saku Tehno juhatuse liige A. Mankin esitas 08.12.2009 AS-le EVK taotluse aktsiate kaotamise tõttu aktsiate registrikande tühistamiseks. AS EVK jättis 18.02.2010 AS Saku Tehno 08.12.2009 taotluse rahuldamata. AS EVK põhjendas keeldumist asjaoluga, et esitatud 1 taotluse, sellele lisatud üldkoosoleku otsuse ja hiljem lisatud erijuhiste vahel esineb vastuolu; erijuhistel puudub juhatuse liikme allkiri ning erijuhistes soovitud kannete tegemine on seadusega vastuolus, kuivõrd sellega rikutaks seltsi aktsiaraamatusse aktsionäridena kantud isikute (R. A., A. A., S. R. ja V. A.) omandiõigust AS Saku Tehno aktsiatele. 31.03.2010 esitas R. K. AS Saku Tehno juhatuse liikme A. Mankini 12.11.2009 volikirja alusel AS-le EVK aktsiate kaotuse registreerimiseks täpsustatud taotluse koos täpsustatud erijuhisega. AS EVK jättis 17.05.2010 AS Saku Tehno 31.03.2010 taotluse rahuldamata, kuivõrd sisult samasuguse taotluse (sama ese ja samad alused) suhtes on juba välja antud õiguspärane haldusakt (AS EVK 18.02.2010 otsus kannete tegemisest keelduda) ning seda kinnitav jõustunud kohtulahend. 1.
  3. Kaebuse esitajate hinnangul on AS EVK vääralt leidnud, et soovitud kannete tegemine on vastuolus seadusega, kuivõrd sellega rikutakse seltsi aktsiaraamatusse aktsionäridena kantud isikute omandiõigust. Aktsia on väärtpaber, mis annab aktsionärile Äriseadustiku (edaspidi ÄS) §-s 226 sätestatud õigused. Üldkoosolek vabastas 07.11.2009 otsusega R. A., A. A.i, S. R.i ning V. A. kaotatud aktsiate eest tasumise kohustusest. Seega oli üldkoosolek pädev kinnitama ka nendepoolse aktsiate kaotusega komplektis kohustustest vabastamist ja kohustama juhatust esitama vastav taotlus AS-le EVK. Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidamise korra (edaspidi EVKK) § 7 lg 4 sätestab kannete tegemisest keeldumiseks kolm võimalikku asjaolu – kui taotlus ei vasta registripidaja kehtestatud või õigusaktides sätestatud nõuetele või kui taotluses nõutud kannete tegemine oleks vastuolus seadusega. Ükski neist asjaoludest ei anna AS-le EVK õigust keelduda kande tegemisest põhjusel, et sellega rikutaks omandiõigust. Samuti puudub AS-l EVK õigus hinnata või otsustada kohtu asemel taotletud kannete aluseks olevate äriühingu kõrgeima juhtorgani – üldkoosoleku otsuste õiguspärasuse üle ja selle põhjal motiveerida kande tegemise keeldumist seaduse vastuoluga. 1.
  4. Aktsiaraamatus aktsiate kaotuse registreerimata jätmisega rikutakse R. K.e (kaebuse esitaja I) kui aktsionäri õigusi, kuivõrd kaebuse esitaja I jääb AS EVK poolt toimingu tegemata jätmisega ilma ÄS §-s 226 sätestatud 62,2642% (28,8410 + 23,1806 + 9,7035 + 0,5391) õigustest. ÄS § 228 lg 2 nimelistest aktsiatest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse, sh ka neile, kes ei ole aktsiate eest tasunud. AS Saku Tehno (kaebuse esitaja II) õigusi on rikutud ja vabadusi piiratud sellega, et AS EVK oli 18.02.2010 ja 17.05.2010 keeldunud taotletud kannete tegemisest. Seni kuni AS-s EVK peetavas aktsiaraamatus ei tehta aktsiad kaotanud isikute osas vastavaid kandeid, on ka välistatud aktsionäride omavahelistes suhetes kui ka suhetes juhtorganitega ÄS §-s 272 sätestatud kohustuslik nõue aktsionäride võrdseks kohtlemiseks võrdsetel asjaoludel. Isikuid, kes ei ole aktsiate eest tasunud, ei saa kohelda võrdselt nendega, kes on aktsiate eest tasunud. 1.
  5. Kaebuse esitajad taotlevad AS-lt EVK (lõplikult) sooritamata toimingu – ÄS § 275 lg 3 sätestatud aktsiate kaotuse registreerimise toimingu tegemist Eesti Väärtpaberite Keskregistri seaduse (edaspidi EVKS) § 21 lg 1 punkti 1 alusel EVKS § 12 lg 1 kohaselt vastavalt 31.03.2010 esitatud emitendi (AS Saku Tehno) täpsustatud taotlusele ja erijuhisele.
  6. Käesoleval juhul on vaidlustatud AS EVK 17.05.2010 toimingut, millega keelduti AS Saku Tehno 462 aktsiate tühistamiseks väärtpaberite registrisse kande tegemisest. Tulenevalt

§ 7

lõikest 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse esitaja I on oma subjektiivsete õiguste rikkumisena välja toonud, et AS EVK keeldumisega jääb ta ilma ÄS § 226 sätestatud 62,2642% (28,8410 + 23,1806 + 9,7035 + 0,5391) õigustest, kuivõrd ÄS § 228 lg 2 nimelistest aktsiatest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse, sh ka neile, kes ei ole aktsiate eest tasunud. Vastavalt ÄS §-le 226 annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga 2 ettenähtud õigused. Tulenevalt ÄS § 228 lõikest 2 kuuluvad nimelisest aktsiast tulenevad õigused isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. Kaebusele lisatud aktsiaraamatu väljavõttest (seisuga 18.05.2010) nähtub, et nii kaebuse esitaja I kui ka isikud, kelle nimele registreeritud aktsiate tühistamiseks AS-le EVK taotlus esitati, on kantud aktsiaraamatusse. Seega soovib kaebuse esitaja I kaitsta halduskohtumenetluses talle nimelistest aktsiatest tulenevaid õigusi osalemisel AS Saku Tehno tegevuses. Kuivõrd aktsiaseltsi tegevus ning aktsionäride õigused on reguleeritud Äriseadustikus, siis on aktsionäri ja aktsiaseltsi, sh teiste aktsionäride vahelised suhted eraõiguslikud, millest tõusetunud vaidlused halduskohtu pädevusse ei kuulu. Eeltoodust lähtuvalt näib kaebuse esitaja I tegelikuks eesmärgiks olevat lahendada vaidlus AS Saku Tehno aktsionäride R. A., A. A.i, S. R.i ning V. A. nimele registreeritud aktsiate omandiõiguse küsimuses. Sellist eesmärki halduskohtumenetluses saavutada ei ole võimalik, vaid kaebuse esitajal I on õigus pöörduda tsiviilõiguslike vaidluste lahendamiseks maakohtusse Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras. 3.

§ 11

lõike 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Vastavalt TsMS §-le 1 vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte teise lause kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 9 lõike 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Vastavalt TsMS § 368 lõikele 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kuigi AS EVK 18.02.2010 keeldumises on märgitud, et R. K.e selgituste kohaselt on aktsionärid

  1. a detsembris pöördunud tuvastushagiga isikute R. A., A. A., S. R. ja V. A. vastu aktsiate omandamise tühisuse tuvastamiseks, puudub otsuses viide tsiviilasja numbrile ning samuti ei nähtu sellesisulist tsiviilasja kohtuinfosüsteemist. Eeltoodust lähtuvalt on kaebuse esitajal I õigus pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks maakohtusse.
  2. Kohus lisab, et isegi juhul, kui kaebuse esitaja I sooviks on vaidlustada AS EVK 17.05.2010 keeldumist, kuuluks kaebus kaebuse esitajale I tagastamisele. Vastavalt

§ 11

lg 31 punktile 5 tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Tulenevalt EVKS § 1 lõikest 1 on Eesti väärtpaberite keskregister register aktsiate, võlakohustuste ja muude EVKS §-s 2 nimetatud õiguste (edaspidi väärtpaberid) ja nende õigustega tehtavate toimingute registreerimiseks. Kannete tegemine registrisse, registripidamine ja registriandmete säilitamine toimub vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud registripidamise korrale, kui seadusega ei sätestata teisiti. Nimetatud korraks on rahandusministri 28.12.2000 määrusega nr 116 vastu võetud „Eesti väärtpaberite keskregistri pidamise kord“ (edaspidi EVKK). Viidatud õigusaktidest tulenevalt ei kuulu AS EVK pädevusse aktsionäride vaheliste eraõiguslike vaidluste seoses nimelistest aktsiatest tulenevate õiguste omandamise ja teostamisega, lahendamine. AS EVK pädevuses on vastavate kannete tegemine Eesti Väärtpaberite keskregistrisse. 5. Kaebusele on lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, mille päises on kaebuse esitajatena märgitud nii kaebuse esitaja I kui ka kaebuse esitaja II. Samuti on esialgse õiguskaitse taotluses kasutatud „meie“ vormi. Samas on esialgse õiguskaitse taotluse allkirjastanud ainuüksi kaebuse esitaja I, st AS Saku Tehno aktsionär ning kaebusele lisatud riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse andmetel on riigilõivu tasunud R. K., sh on riigilõiv tasutud ainult ühe esialgse õiguskaitse taotluse eest. Eeltoodust võib järeldada, et esialgse õiguskaitse taotlejaks on kaebuse esitaja I. 3 6.

§ 121

lõikest 2 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Kuivõrd kaebuse esitaja I kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, siis tuleb ka esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. 7. Halduskohus, juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg-st 1 kontrollib kaebuse saabudes, kas kaebus vastab

§-s 10 sätestatud nõuetele. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et kui halduskohus leiab, et kaebuses või protestis on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saadab määruse viivitamata täitmiseks kaebuse või protesti esitajale. Muuhulgas kontrollib kohus

§ 11

lg 1 punkti 3 kohaselt, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused ning teeb vajaduse korral kaebuse esitajale ettepaneku kaebust muuta. Kuivõrd kaebuses esineb kõrvaldatavaid puudusi, tuleb kaebus jätta käiguta. 8. Kaebuses on toodud põhjendused AS EVK 18.02.2010 keeldumise õigusvastasuse osas. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 11

lg 31 punktist 2 tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist (edaspidi KIS) on AS Saku Tehno esitanud 01.036.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS EVK 18.02.2010 otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks (haldusasi nr 3-10-507). Tallinna Halduskohtu 18.03.2010 määrusega lõpetati haldusasja nr 3-10-507 menetlus. Kohtumäärus on käesolevaks ajaks jõustunud. Kuivõrd ka praegusel juhul on üks kaebuse esitajatest AS Saku Tehno ning vastuväited on esitatud sama kaebuse objekti suhtes (AS EVK 18.02.2010 keeldumine) kui haldusasjas nr 3-10-507, siis kaebuse põhjendused AS EVK 18.02.2010 keeldumise õigusvastasuse osas on asjasse puutumatud. Käesoleva kaebuse esemeks on AS EVK 17.05.2010 keeldumine ning selle õigusvastasuse tuvastamine, mitte aga AS EVK 18.02.2010 keeldumine. 9. Kaebuses on taotletud vastavalt

§ 6

lg 2 punktile 2 AS EVK kohustamist registreerida ÄS § 275 lg 3 sätestatud aktsiate kaotus EVKS § 12 lõike 1 ning 21 lg 1 punkti 1 alusel. Vastavalt ÄS § 275 lõikele 3 kui aktsionär ei tasu puudu olevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma aktsia ja aktsiaseltsil on õigus võõrandada see teistele aktsionäridele või kolmandatele isikutele. EVKS § 12 lõike 1 kohaselt võib kande aluseks olla emitendi taotlus, kontohalduri korraldus, kogumispensionide seaduses sätestatud juhul kindlustusandja avaldus, kohtulahend või registripidamise korra või muu õigusaktiga ettenähtud alus. Vastavalt EVKS § 21 lg 2 punktile 1 on emitent kohustatud teavitama registripidajat viivitamata kõigist muudatustest registris registreeritud väärtpaberite omanike õigustes ja kohustustes, sealhulgas kõigist muudatustest võlakohustuste intressimääras või tingimustes ning nende aktsiatega kaasnevates õigustes, mille vastu vahetusvõlakirjad on vahetatavad. Kaebuses viidatud ÄS § 275 lõige 3 sätestab aktsiaseltsi õiguse võõrandada aktsia juhul, kui aktsionär ei tasu puudu olevat summat selleks sätestatud tähtaja jooksul. Säte aga ei reguleeri aktsiaseltsi õigust taotleda registripidajalt Eesti väärtpaberi keskregistrisse aktsionäri kustutamise kande tegemist ega AS EVK kohustust vastav toiming sooritada. Samuti ei puuduta EVKS § 21 lg 2 punkt 1 aktsiaraamatus tehtavate kannete muutmist, sh aktsiate omanike muutmist, vaid aktsionärile pandud kohustuste või õiguste muutumisest teavitamist. Tulenevalt ÄS § 298 lg 1 punktist 2 on üldkoosoleku pädevuses aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine. EVKS § 14 lõike 1 kohaselt kui emitendi aktsiad või osad on registris registreeritud, peab emitent aktsia- või osakapitali vähendamisel aktsiate või osade 4 tühistamise või aktsiate või osade nimiväärtuse vähendamise registris registreerima. Aktsiate tühistamisel vähendatakse aktsionäri väärtpaberikontol olevate aktsiate, sealhulgas koormatud aktsiate arvu proportsionaalselt (EVKS § 14 lg 3). Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebuse esitajal II täpsustada kaebusega taotletavat eesmärki ning selgitada, millise normi alusel taotleb ta aktsiate kaotuse kohta kannete tegemist Eesti Väärtpaberite keskregistrisse. 10. Kaebusele on lisatud volikiri, millega AS Saku Tehno juhatuse liige A. Mankin volitab aktsionär R. K.t koos edasivolitamise õigusega esindama AS Saku Tehno aktsionäride erakorraliste üldkoosolekute otsustest tulenevate registrikannete tegemiseks taotlusi ja avaldusi ning nendega seotud õiguslike vaidluste korral esindama nii kohtus kui ka kohtuväliselt.

§ 5koostoimes Ts

MS § 218 lg 1 punktiga 6 võib kohtus olla lepinguliseks esindajaks muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Vastavalt TsMS § 217 lõikele 4 kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui TsMS-st ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lõike 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Samuti sätestab ÄS § 306 lõige 1, et juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt (ÄS § 307 lg 1). Käesoleval juhul on A. Mankin kantud AS Saku Tehno juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2010 kohtumääruse nr 2-10-17077 kirjeldavast osast nähtub, et 23.03.2010 esitas AS Saku Tehno kandeavalduse nõukogu otsuse alusel juhatuse liikme A. Mankini tagasikutsumiseks. Kandeavalduse menetlus on Harju Maakohtu kohtunikuabi 29.03.2010 määrusega peatatud kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses tsiviilasjas nr 209-

  1. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 01.06.2005 määruse nr 3-2-1-54-05 punktis 17 märkinud järgmist: „Seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne). Äriregistri kanne juhatuse liikme kohta kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes ÄS § 34 lg-te 2 ja 3 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Samas ei tekita ega lõpeta äriregistri kanne juhatuse liikme volitusi (vt selle kohta Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, RT III 2005, 15, 155). Juhul, kui kohtule saab teatavaks aktsiaseltsi juhatuse liikme volituste lõppemine, sh tema tagasikutsumise tõttu aktsiaseltsi nõukogu poolt, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab ta arvestama nõukogu otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega.“ Eeltoodust lähtuvalt tuleb AS Saku Tehno nõukogul teatada kohtule AS Saku Tehno esindaja halduskohtumenetluses, esitades vastavad kontaktandmed ning esindust tõendava dokumendi. Lea Kuuse Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.