2-05-10390 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Kohtunik Katre Poljakova Otsuse tegemise aeg ja koht 12.veebruaril 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-10390 Tsi

järgi nii leppetrahv ja viivis on üks ja sama kohustise täitmise tagamise vahend ning ei ole põhjendatud nõuda mõlemat. Pealegi, kuna ei ole tõendatud võlad hagejale, siis ei ole alust üldse viivist küsida. Hageja väidab, et on saatnud 04.03.1999.a. teate lepingu lõpetamisest, 26.01.1999.a. lõpparve. Lõpparve oli dokumentide järgi saadetud isegi enne kui leping lõpetati. Saadetud dokumente kätte ei ole saanud ja hageja peab tõendama, et tema või tema õiguseellane on need saatnud. 09.03.2007 vastuses hagile selgitab kostja täiendavalt, et arve 06.10.1998.a. summas 495 krooni, mis oli samal päeval ka makstud, sisaldas liitumistasu 295 krooni. Kohtule esitatud arves on jällegi märgitud liitumine 250 krooni ja kahte korda liitumistasu ei ole nõus maksma. Selle arve järgi sai kätte telefoni Motorola D160, mille maksumuseks oli 0.-krooni. Arusaadav ei ole, millist telefonimakset nüüd tahetakse. Tarbitud kõneteenuse summa kohta ei ole hageja endiselt tõendeid esitanud, muutus ka kõnede summa - alguses oli 728.40 krooni ja täienduses 712.59 krooni. Neid summasid ei tunnista, kuna kaotas telefoni üsna varsti pärast kättesaamist ning ei mäleta, palju oli selleks ajaks rääkinud. Telefoni kaotamisest teatas firmale telefoni teel, kuid sellest ei tule teha järeldust, et lõpetas hagejaga lepingu ennetähtaegselt ja et hageja saaks kohaldada lepingu p 8.5. Hageja lõpetas ise lepingu ennetähtaegselt, kuna olid tasumata arved. 3

(6)2-05-6965 Arves nr 368732 on märgitud leppetrahv 1000 krooni. Lepingust ei tulene hageja väide, et telefoni hüvitamise makse on samasugune makse nagu kuumakse või kõneteenus. Seega ei ole nõus leppetrahvi summaga ei sanktsioonina ega telefoni maksumuse hüvitamise summana. 3. Kohtu seisukoht ja põhjendused. 3.1 Kohus, kirjalikult ära kuulanud hageja esindaja ja kostja seisukohad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Vastavalt TsMS § 230 lg- le 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 3.2 Kohus leiab, et poolte vahel tekkinud õigussuhtele tuleb kohaldada Tsiviilkoodeksi (

) sätteid. Poolte vahel on 06.10.1998 sõlmitud Q GSM leping nr xxx. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRakS) § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne

juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. 3.3

§ 163sätestatu kohaselt tekivad kohustised muuhulga ka lepingutest.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on 06.10.1998 sõlmitud Q GSM leping nr xxx (tl 11).

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, nende puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele.

§ 174sätestab, et kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud.

4. Pooled vaidlevad mobiiltelefoni makse -, kostja poolt tarbitud kõneteenuste maksumuse -, viivise ja leppetrahvi-, liitumistasu üle. Kohus analüüsib poolte väiteid nimetatud vaidlusküsimustes. 4.1 Mobiiltelefoni maksumuse hüvitamise nõue. Hageja on seisukohal, et tulenevalt Üldtingimuste p 8.5 on kostja lepingu ennetähtaegselt lõpetamisel kohustatud maksma kuumakseid kuni lepingutähtaja lõpuni, samuti hüvitama teenuse osutajale mobiiltelefoni tegeliku maksumuse, juhul kui telefoni ei tagastata. Kostja väidab, et 06.10.1998 arve summas 495 krooni, mis on tasutud samal päeval, sisaldab endas mobiiltelefoni Motorola D160 maksumust 0 krooni ja pole arusaadav, millise mobiiltelefoni maksumust hageja nüüd nõuab. Üldtingimuste p 8.5 ei ole kohaldatav, kuna ta ei ise ei lõpetanud lepingut. Kohus on seisukohal, et lepingust ja Üldtingimustest ei tulene kostja kohustust tasuda mobiiltelefoni maksumus. Lepingus trükitud kinnituste osas p 4 on pooled kinnitanud - et tähtajalise Q GSM –i lepingu lõpetamisel enne 1 aasta möödumust kohustun tagastama subsideeritava mobiiltelefoni ja tasuma kuumkased lepinguperioodi lõpuni (tl 11). Pakkumises on Motorola D160 maksumuseks märgitud 0 krooni (tl. 12). Kohus nõustub kostja väitega, et Üldtingimuste p 8.5 ei ole siinkohal kohaldatav, kuna viidatud punkt käsitleb juhust, kus klient soovib lepingut lõpetada. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama oma väited, kuid hageja ei ole tõendanud, et mobiiltelefon Motorola D160 oleks müüdud subsideeritava hinnaga. Üldtingimuste p 4.1.11 on pooled küll kokku leppinud, et lepingu lõpetamisel enne 1 aasta möödumist tuleb teenuspaketis sisalduv mobiiltelefon tagastada või tasuda selle väärtus esitatava lõpparve alusel. Kostja on vastu väitnud, et lõpparvet mobiiltelefoni maksumuse kohta ta saanud ei ole ja hageja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid selle kohta, et ta oleks lõpparve kostjale saatnud.

§ 165lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui kokkulepe on saavutatud kõigis 4

(6)2-05-6965 olulistes punktides. Antud lepingu sõlmimisel ei ole pooled hüvitamisele kuuluva mobiiltelefoni maksumust kokku leppinud. Mobiiltelefoni hinda, selle tegelikku maksumust, ei nähtu poolte vahel sõlmitud lepingust, pakkumisest ega üldtingimustest. Telefonimakset summas 1999.99 krooni märgitakse esmakordselt saldo kinnituses (tl 13). Selline mobiiltelefoni maksumuse esitamine hageja poolt on kostja jaoks üllatav ja

(1994)§ 64 lg 3 kohaselt tuleb kahtluse korral tõlgendada tehingut kohustatud isiku kasuks. Kohus ei rahulda hageja nõuet kostjalt mobiiltelefoni Motorola D 160 maksumuse 1999.99 krooni väljamõistmiseks. 4.2 Tarbitud kõneteenuste maksumuse nõue. Hageja nõuab kostjalt 728.40 krooni kõneteenuste tarbimise eest. Üldtingimuste p-de 7.2, 7.3, 7.5 kohaselt on kostja võtnud endale kohustuse tasuda osutatud teenuste eest hagejale vastavalt hageja esitatud arvetele 15 kalendripäeva jooksul. Kostja leidis, et kaotas oma mobiiltelefoni varsti pärast selle saamist, teatas sellest telefoni teel firmale ning ei mäleta kui palju oli ta selleks ajaks rääkinud. Kohus leiab, et hageja tasu nõue tarbitud kõneteenuste eest summas 728.40 krooni kuulub rahuldamisele. Hageja poolt esitatud saldo kinnitusest (tl 13), võlateatisest (tl 18) kui ka arvest (tl 32) nähtub kõnede hind lauatelefonile, mis koos käibemaksuga on 728.40 krooni. Üldtingimuste p 4.1.3 kohaselt tuleb viivitamatult teatada kasutuses oleva mobiiltelefoni või SIM kaardi kadumisest, vargusest või vigastamisest- kuni teatamiseni kannab vastutust kõigi eelnimetatud asjaoludest tulenevate kahjude eest. Kostja väidete kohaselt ta mobiiltelefoni kaotusest teatas, kuid ei mäleta millal, samuti ei mäleta kui palju ta oli mobiiliga rääkinud. Seega kostja tunnistab mobiiliga rääkimist so. sideteenuse kasutamist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb tasu kõneteenuste eest summas 728.40 välja mõista. 4.3 Leppetrahvi nõue. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude summas 1000 krooni. Kostja on leppetrahvi nõudele vastu väitnud, et lepingu kehtivuse ajal kehtinud

järgi on leppetrahv ja viivis üks ja sama kohustise täitmise tagamise vahend ning ei ole põhjendatud nõuda mõlemat. Hageja vastuse kohaselt on kostja leppetrahvi mõistet valesti mõistnud, sest tegemist ei ole lepingulise sanktsiooniga vaid tegeliku telefoni maksumusega milline oleks kostjal tulnud tasuda telefoni soetamisel ilma subsideeriva lepinguta. Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue summas 1000 krooni, tuleb jätta rahuldamata.

§ 191

lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks muuhulgas lepinguga kindlaksmääratud rahasummat,

§ 192kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi kohta olema sõlmitud kirjalikult.

Hageja ei viita lepingu ega ka Üldtingimuste punktile, millest nähtuks leppetrahvi kokkulepe. Kuna leppetrahvi kokkulepet poolte vahel kirjalikult sõlmitud ei ole jätab kohus hageja nõude kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks rahuldamata. 4.4 Viivise nõue. Hageja on viivist arvestanud 2318 päeva eest, summas 9486.61 krooni, mida on vähendanud 3728.39 kroonini. Kostja on leidnud, et kuna ei ole tõendatud võlad hagejale, ei ole alust ka viivist küsida. Kohus leiab, et hagejal on õigus viivist nõuda ja kostjal kohustus viivist maksta. Kostja ei ole täitnud endale võetud kohustust- tasuda kõneteenuste eest 728.40 krooni.

§ 190

lg 1 kohaselt võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada viivisega. Sama seaduse § 191 lg 1 kohaselt loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

§ 231

lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest lepingus kindlaksmääratud protsendimäära. Vaatamata Üldtingimustes märgitule kohaldas hageja viivise määraks 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse ja viivise rahalist täitmist. Kohtu arvutuste kohaselt on viivise summaks 2526,62 krooni, mida kohus vähendab 728.40 kroonini so. võrdseks põhivõlgnevusega. 5

(6)2-05-6965 4.5 Liitumistasu. Vastuseks kostja väidetele korduva liitumistasu nõudmise kohta, selgitab kohus järgmist. Iseenesest on õige kostja väide, et pakkumises on ta juba liitumistasu summas 295.00 krooni, maksnud ja arvel on samuti liitumine 250 krooni. Kostja on jätnud tähelepanuta, et arve summast on ettemaks 495.00 maha arvestatud ja seega ei ole liitumistasu nõutud kahekordselt (tl 12; 32).

Kohus ei hinda hageja poolt esitatud arveid (tl 33-36) kuna need arved on esitatud kuumakse tasumise kohta, kuid hagiavalduses ei ole esitatud nõuet kuumaksete hüvitamiseks. Saldo kinnitusest (tl 13) ja võlateatisest (tl 18) nähtuvalt koosneb võlgnetav summa telefonimaksetest 1999, 99 krooni; kõneteenustest -728,40 krooni; leppetrahvist -1000 krooni. Kohus ei rahulda hageja nõuet telefonimakse ja leppetrahvi osas, kõneteenuste kasutamist tõendab arve , (tl 32).
Eeltoodu alusel rahuldab kohus OÜ Aktiva Finants hagi TF vastu osaliselt so. kõneteenuste kasutamise eest summas 728.40 krooni ja viiviste osas 728.40 krooni.
Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Menetluskuludeks on riigilõiv summas 560.00 krooni ja OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 405.06 krooni. Riigilõivu tasumist tõendab dokument nr 21373 (tl 21) ja õigusabikulude kandmist tõendab arve nr 533311 (tl 20). Kostja poolt menetluskulude nimekirja ega arvestust esitatud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt tuleb enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolevas tsiviilasjas alustati menetlust 2005 aastal ja seega tuleb kohaldada TsMS

(2005). TsMS

(2005)§ 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldati osaliselt tuleb poolte menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Kohtunik /allkiri/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-05-10390/9