Obsah (6)

§ 34§ 117§ 125§ 75§ 128§ 84

3-10-1304 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1304 Haldusasi AS Saku Tehno kaebus AS Eesti Väärtpab

) § 119 lg 2 kohaselt käesolevas asjas R. K.t.

1. 04.06.2010 esitas R. K. AS Saku Tehno nimel esialgse õiguskaitse taotluse keelata A. A.al, R. A. l, V. A. l ja S. R.il nende nimele AS Saku Tehno aktsiaraamatusse registreeritud aktsiatest tulenevate ÄS §-s 226 sätestatud õiguste teostamise ning arestida A. A.a, R. A. , V. A. ja S. R.i nimele registreeritud AS Saku Tehno aktsiad, sealhulgas teha registris aktsiate käsutamise, sh rentimise ja pantimise kohta keelumärge.
2. 07.06.2010 saabus kohtusse kaebuse täiendus, milles selgitatakse kaebuse eesmärki, milleks on saavutada, et aktsiate eest tasumise asjaolud oleksid kõikidele aktsionäridele võrdsed, et juhtorganid saaks neid kohelda vastavalt ÄS §-le 272 võrdselt.
3. 11.06.2010 esitasid AS Saku Tehno juhatuse liikmed A. A. ja R. T. kaebusest loobumise avalduse. AS Saku Tehno juhatus ja nõukogu ei ole kunagi arutanud aktsionäridelt aktsiate äravõtmist ega andnud volitusi juhatuse liikmele A. Mankinile kaebusega kohtusse pöördumiseks. R. K.ele volitused andnud A. Mankin ei osale AS Saku Tehno töös alates veebruarist 2009 ja tema poolt volituste andmist esindamiseks peale sisulises juhatuse töös mitteosalemist tuleb käsitleda kui pahatahtlikku käitumist äriühingu suhtes. A. Mankin on 10.03.2010 esitanud avalduse juhatuse liikmest vabastamiseks, mille AS Saku Tehno nõukogu on rahuldanud ja vastu võtnud 15.03.2010 otsusega, samuti teinud avalduse registrile A. Mankini juhatuse liikmest tagasi kutsumise kohta, mistõttu on lõppenud kõik A. Mankini poolt välja antud volitused. AS Saku Tehno leiab, et AS EVK aktsiaraamat on õige ja kajastab õigesti aktsionäre ja neile kuuluvate aktsiate arvu. AS-l Saku Tehno puuduvad igasugused nõuded AS EVK vastu. Endine juhatuse liige A. Mankin on oma juhatuse liikme õigusi kasutanud pahatahtlikult ja R. K. tegutseb volituseta, esindades väidetavalt AS-i Saku Tehno. AS Saku Tehno teatab, et R. K.el puuduvad volitused AS-i Saku Tehno esindamiseks halduskohtumenetluses. Ülaltoodust tulenevalt loobub AS Saku Tehno R. K.e poolt AS Saku Tehno nimel esitatud kaebusest ning palub haldusasjas nr 3-10-1304 lõpetada menetlus. II KOHTU PÕHJENDUSED
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 5 koostoimes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 222 lg 1 punktiga 3 annab õigus esindamiseks kohtus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas hagist loobumine. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebusest loobumise avalduse esitanud AS-i Saku Tehno nimel juhatuse liikmed, kes erinevad AS Saku Tehno nimel kaebuse esitanud ning teda volitanud isikust, siis kaebuse osas edasiste menetlustoimingute tegemiseks ning kaebusest loobumise avalduse osas seisukoha võtmiseks, tuleb kohtul esmalt lahendada AS-i Saku Tehno esindusõiguse küsimus.
5. TsMS § 218 lg 1 punkti 6 kohaselt võib kohtus lepinguline esindaja olla muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. TsMS § 217 lõike 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui TsMS-st ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 34

lõike 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui 2 seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine) (

§ 34lg 2).

Aktsiaseltsi esindamist reguleerib Äriseadustik, mis ei sätesta eeltoodust erinevalt aktsiaseltsi esindamist juhatuse liikme poolt. Erisusi esindamise osas ei ole kehtestatud ka AS Saku Tehno põhikirjaga, mistõttu AS Saku Tehnot võivad juhatuse liikmed esindada üksinda. 9. Vastavalt äriregistri andmetele (seisuga 24.05.2010) kuuluvad AS-i Saku Tehno juhatusse A. Mankin, R. T. ja A. A. . Seega on AS-i Saku Tehno seadusjärgsed esindajad eelloetletud juhatuse liikmed. Käesoleval juhul aga ei ole kaebust kohtule esitanud mitte AS-i Saku Tehno seadusjärgne esindaja, vaid juhatuse liikme A. Mankini 12.11.2009 antud volikirja alusel R. K. kui volitatud esindaja. Vastavalt

§ 117lõikele 2 võib esindusõiguse anda muuhulgas tehinguga (volitus).

Volitus lõpeb, kui esindatav võtab volituse tagasi (

§ 125lg 2 p 5).

Kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega (TsMS § 225 lg 1). Käesoleval juhul on kohtule 11.06.2010 esitatud A. Mankini 20.04.2010 avaldus, millega viimati nimetatu soovib loobuda volitamast R. K.t edaspidiselt AS-ga Saku Tehno seonduvatest toimingutest.

§ 75

lõike 2 kohaselt tuleb tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kohus on seisukohal, et A. Mankini 20.04.2010 tahteavaldus R. K.ele antud volituse tagasivõtmiseks on väljendatud selgesõnaliselt ja puudub alus seda tõlgendada kuidagi teisiti. Selle kasuks räägib ka asjaolu, et A. Mankin on 10.03.2010 AS Saku Tehno nõukogule esitanud avalduse juhatuse liikme staatusest vabastamiseks. Viidatud avalduse on AS Saku Tehno nõukogu 15.03.2010 otsusega rahuldanud, mistõttu on juriidilise isiku nõukogu, kes kutsub tagasi juhatuse liikme (ÄS § 309 lg 1), väljendanud oma tahet vabastada A. Mankin aktsiaseltsi juhatuse liikme õigustest ja kohustustest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 10.10.2007 määruse nr 3-2-1-89-07 punktis 13 märkinud järgmist: „Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega.“ Seega olenemata asjaolust, et äriregistrisse vastavat kannet tehtud ei ole, tuleb lähtuda nii aktsiaseltsi organi kui ka juhatuse liikme enda tegelikust tahtest juhatuse liikme volituste lõppemise küsimuses. 10.

§ 128

lõike 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine. Samas sätestab

§ 84lõige 4, et tehingu kinnitamise korral kehtib tehing kinnitamise ajast. Eeltooduga sarnaselt sätestab ka Ts

MS § 227 lõige 7, mille kohaselt menetlusosalise nimel tehtud menetlustoimingud kehtivad ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna või kui menetlusosaline kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt või vaikivalt heaks. 26.05.2010 määrusega palus kohus AS Saku Tehno nõukogul teatada kohtule AS-i Saku Tehnot esindaja käesolevas haldusasjas. 04.06.2010 teatas AS Saku Tehno nõukogu liige J-U. R. kohut, et AS-i Saku Tehno esindab käesolevas haldusasjas A. Mankin, kes on volitanud tagasivõtmatu 12.11.2009 volikirjaga esindama käesolevas asjas R. K.t. Vastavalt ÄS § 317 lõikele 8 otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. ÄS § 322 lõike 1 kohaselt on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Tuginedes eelviidatud Äriseadustiku sätetele ei ole kohtule esitatud AS Saku Tehno nõukogu otsust, millega oleks heakskiidetud käesolev kaebus ning R. K.e esindusõigus. Ainuüksi ühe nõukogu liikme seisukoht nimetatud küsimuses ei väljenda kogu aktsiaseltsi nõukogu ametlikku ning õiguslikult siduvat seisukohta, mistõttu puudub 3 kohtul võimalus esitatud arvamust käsitleda heakskiiduna. Seda enam, et AS Saku Tehno juhatuse liikmed A. A. ning R. T. on aktsiaseltsi nimel esitanud kohtule kaebusest loobumise avalduse. Kuivõrd kaebusest loobumise eelduseks on, et kaebus oleks eelnevalt menetlusse võetud, mida käesoleval juhul tehtud ei ole, siis tõlgendab kohus esitatud taotlust keeldumisena anda tagantjärgi R. K.ele heakskiit AS Saku Tehno nimel kaebuse esitamiseks. Kohtu tõlgendust toetab ka loobumise sisu, mille kohaselt AS-l Saku Tehno puuduvad igasugused nõuded AS EVK vastu. Eeltoodust lähtuvalt on juhatuse liikmed selgesõnaliselt väljendanud AS Saku Tehno tahet kaebust mitte menetleda. Seega isegi juhul, kui käsitleda R. K.t ebaselge esindusõigusega isikuna, ei ole R. K.e poolt AS Saku Tehno nimel esitatud kaebust ega tema esindusõigust tagantjärgi isiku poolt, kelle nimel vastav toiming on tehtud, heaks kiidetud.

1. HkMS § 11 lg 3 sätestab,et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Käesoleval juhul ei ole AS Saku Tehno kaebusele alla kirjutanud isik R. K. kohtu sätestatud tähtaja jooksul tõendanud oma esindusõiguse olemasolu ega ole tema sooritatud toimingut (kaebuse esitamine) õigustatud isik (AS Saku Tehno) tagantjärgi ka heaks kiitnud. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele.
2. Kaebuse esitaja on 04.06.2010 esitanud kohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse keelata A. A.al, R. A. l, V. A. l ja S. R.il nende nimele AS Saku Tehno aktsiaraamatusse registreeritud aktsiatest tulenevate ÄS §-s 226 sätestatud õiguste teostamise ning arestida A. A.a, R. A. , V. A. ja S. R.i nimele registreeritud AS Saku Tehno aktsiad, sealhulgas teha registris aktsiate käsutamise, sh rentimise ja pantimise kohta keelumärge.
3. Potentsiaalsed kolmandad isikud A. A., R. A. ja S. R. on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ja nende kui aktsionäride aktsionäri õiguste teostamise piiramine kohtu poolt oleks vastuolus Äriseadustiku ja Põhiseadusega.
4. HkMS § 121 lõikest 2 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Kuigi kohus on eelnevalt tuvastanud, et R. K.el esindusõigus puudub ning tema esindust ei ole ka hilisemalt õigustatud isiku poolt heakskiidetud, sh esialgse õiguskaitse taotluse esitamist, ei jäta kohus esialgse õiguskaitse taotlust tähelepanuta, vaid märgib järgmist. Kuivõrd kaebuse tagastamisel kohtuotsuse täitmise küsimust ei tõusetu, siis esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele ei kuulu.
5. Tulenevalt HkMS § 84 lg 4 punktist 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Viidatud sätte lõike 7 kohaselt tagastatakse riigilõiv isiku nõudel ja määruse alusel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lõike 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Viimatimärgitud sätte lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama RLS § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri 29.12.2006 määrus nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“. Lea Kuuse 4 Kohtunik 5