Obsah (5)
§ 208§ 100§ 76§ 78§ 1043KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2010.a., kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-0
§ 208
lg 1 järgi peab müügilepingu järgi müüja andma ostjale üle müüdava asja ning ostja on kohustatud tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna kostja 1 on tasunud vaid osa kokkulepitud asja müügihinnast ega ole tõendanud, et müügihind oleks täies ulatuses tasutud, siis on ta rikkunud
§ 100
ja
§ 208
lg 1 järgi müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust, mis ei ole lubatav
§ 76
lg 1 järgi, kuna lepingut tuleb vastavalt täita.
§ 100
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, täitmisega viivitamine. Rahalise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal e. hagejal õigus nõuda
101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud kostja 1 vastu ning seega tuleb
§ 76lg 1, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja 208 lg 1 alusel kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista tasumata müügihinna osa 10 000 krooni. 2
(4)- Hageja leidis, et sama 10 000 krooni, mille väljamõistmist ta palub äriühingult (kostja 1), tuleb välja mõista ka kostja juhatuse liikmetelt (kostja 2,3), kuna kostjal 1 ei ole piisavalt vara ning kostjad 2 ja 3 ei ole oma kohustusi täitnud, mida kinnitab asjaolu, et täitemenetluses nr 007/207761451 on täitmata otsus tsiviilasjas nr 2-07-
- TsÜS § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes oma kohustuse rikkumisega on tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt ning lg 2 alusel saab kahju hüvitamist nõuda juriidilisele isikule juhtorgani liikmetelt ka juriidilise isiku võlausaldaja. Sama põhimõte on sätestatud ka ÄS § 187 lg-tes 2 ja 4, kusjuures lg 4 kohaselt saab võlausaldaja nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist juriidilise isik kasuks siis, kui ta ei saa oma nõuet juriidilise isiku vara arvelt rahuldada. Käesolevas vaidluses on hageja esitanud nõude juriidilise isiku enda vastu lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, mille kohus vastavalt ülaltoodule rahuldas ja seega ei saa rääkida ÄS § 187 lg-te 2 ja 4 ja TsÜS § 37 lg-te 1 ja 2 alusel juhatuse liikmete e. kostjate 2, 3 vastutusest ning kahju hüvitamist äriühingu e. kostja 1 ees OÜ D, kuna märgitud 10 000 krooni, mis on välja mõistetud, osas ei ole täitemenetlust veel algatatud ning seega ei ole selge, kas tema vara arvelt on võimalik otsust täita või mitte ja märgitud hageja nõuet rahuldada või mitte. Nimetatud eeldused ei ole veel saabunud. Asjaolu, et teises tsiviilasjas 2-07-34967 ei ole täitemenetlus 007/2007/61451 õnnestunud, et kostja 1 suhtes oli pankrotimenetlus algatatud, ei anna alust eeldada, et hagiesemeks oleva ja väljamõistetud 10 000 krooni täitmine oleks kostja 1 vara arvelt otsuse jõustumisel ebatõenäoline. Seega ei oma vaidluses tähendust täituri teatis 08.04.2008 selle kohta, et võlgnikul ei ole vara teise täitedokumendi täitmiseks. Tähendust ei oma ka kostjate 2 ja 3 arvamus sellest, et kostja 1 tasus hagejale 20 158,96 krooni ning täitur ei ole olnud efektiivne, sest esitatud pangakonto väljavõtete kohaselt (t lk 7, 8) on märgitud rahasumma tasutud vaidluse objektiks oleva müügilepingu lepingu alusel enne täitemenetluse nr 007/2007/61541 algatamist 18.01.08 ning lisaks on osa müügihinnast (5 000 krooni) tasunud juhatuse liige A. D hagejale ise. Kolmanda isiku, st A. D i poolt võla tasumine võlausaldajale (hagejale) on
§ 78
lg 1 lubatav ega ole seostatav üldse võlgniku (kostja 1) enda maksevõimelisusega. Hageja poolt viidatud pankrotimenetlus kostja 1 suhtes on aga jäetud algatamata vastavalt kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-08-19889 põhjusel, et avalduse esitaja (hageja) ei tasunud kohtu määratud raha deposiiti kulude katteks ning mingeid tõendeid (kohtuinfosüsteemi andmetel) ei nähtu, et kostja 1 suhtes oleks pankrotimenetlus käimas, mis kinnitaks kostja 1 maksevõimetust. Viimane ei tähenda iseenesest veel seda, et nõue ei oleks rahuldatav pankrotimenetluses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas vaidluses ei ole saabunud asjaolud, mis lubaksid hagejal kui võlausaldajal esitada nõuet kahju hüvitamiseks A. D i ja A. T vastu ÄS § 187 lg-te 2 ja 4 ja TsÜS § 37 lg-te 1 ja 2 alusel. Teiseks ei ole hagejal võimalik nõuda ÄS § 187 lg-te 2 ja 4 ja TsÜS § 37 lg-te 1 ja 2 alusel märgitud kahju hüvitamist endale vaid äriühingule e. kostjale 1, mida hageja nõudnud ei ole.
§ 1043ja 1045 lg 1 p 7 alusel saavad äriühingu juhatuse liikmed e.
kostjad 2 ja 3 vastutada hageja ees siis, kui nad on rikkunud seadusest tulenevat kohustust, milleks võib olla pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine kooskõlas TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 51, mille tõttu on hagejal tekkinud võimaliku rahuldamata nõude näol kahju. Küll aga eeldab märgitud kahjunõude esitamine seda, et hagejal ei ole võimalik nõuet rahuldada kostja 1 arvelt, mida käesoleval juhul ei saa eeldada. Hageja väide, et kostja 1 majanduslik olukord ei võimalda tal tasuda müügilepingust tulenevat võlga summas 10 000 krooni, ei tähenda tegelikult seda, et nõue poleks reaalselt pärast kohtulahendi jõustumist täidetav, liiatigi seda, et nõue võidakse täita ka kolmandate isikute poolt kooskõlas
§ 78lg 1.
Eeltoodu tõttu ei saa eeldada, et hagejal on juba ette kahju tekkinud. Nimetatud põhjustel ei pea kohus andma hinnangut hageja poolt kohtule esitatud kostja 1 kohta tehtudmajandusaasta aruannetele ja hagi A. T ja A. D i vastu tuleb jätta rahuldamata. Nimetatu ei välista tulevikus hageja poolt kahju hüvitamise nõude esitamist juhatuse liikmete vastu kas äriühingule endale tekitatud kahju hüvitamiseks või hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks kui on tekkinud vastava nõude esitamise eeldused. 3
(4)Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind
- Kuna hagi OÜ D vastu kuulub rahuldamisele, siis jäävad TsMS § 163 lg 1-3 alusel hageja menetluskulud OÜ D kanda. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p-ga 3 määrab kohus lihtmenetluse asjas kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud hagi esitamisel lõivu 750 krooni ja õigusabikulusid 2 000 krooni (t lk 24-25). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 750 krooni. Arvestades asja keerukust ning arvestades hagihind on põhjendatud õigusabikuludeks, mis tuleb kostjalt 1 hagejale välja mõista, vastavalt 2 000 krooni.
- Hagi A. T ja A. D i vastu tuleb jätta rahuldamata ja kuna kohus ei ole kostjatele teinud ettepanekut menetluskulude tõendite esitamiseks, siis määrab kohus üksnes jaotuse ning kookoskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad A. T ja A. D i menetluskulud K OÜ kanda. A. T l ja A. D il on õigus esitada 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumist avaldust koos tõenditega maakohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
- Tsiviilasja hind on 10 000 krooni. Kohtunik 4
(4)