Obsah (4)

§ 5§ 230§ 231§ 162

2-09-806 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-806 Tsiviilasi

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. VÕS § 164 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asja materjalidele on lisatud 14.02.2007 teatis nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on EAS nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale (tl 12). Seega leiab kohus, et nõue on loovutatud ning hageja on asunud uue võlausaldajana AS E asemele. 2 2-09-806
2. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.
3. Hageja nõuab 06.06.1997 liitumislepingust nr 18179 tuleneva kohustuse täitmist. Hageja nõue põhineb 09.07.1997 arvel (tl 6) ja 06.08.1997 arvel (tl 8). Kostja tunnistab 09.07.1997 arves summat 134,99 krooni ja 06.08.1997 arves 154,99 krooni, seega kokku 289,98 krooni. Kostja on esitanud vastuväite, et hagidokumentidest on puudu detailsed kõneeristused. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et kostja oli ise lisateenusena tellinud kõnede eristuse arvel, seega oleks pidanud kostja saama kõnede eristuse koos arvetega. Kostjal oli aeg arvete vaidlustamiseks, kuid kostja seda ei teinud. Kohus on seisukohal, et kõneeristuste puudumine ei vabasta kostjat arvete tasumise kohustusest. Asja materjalidele on lisatud kõnede alajaotused, milliste alusel on näha võlgnevuse kujunemine (tl 7, 9). Seega leiab kohus, et kostja väiteid ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 1434,60 krooni.
4. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt lepingule arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud viimasele kuupäevale järgnevast kalendripäevast 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kuus ühe mobiiltelefoni numbri kohta. Hageja on arvestanud viivist perioodil 30.07.1997-21.12.2007, summas 27 145,64 krooni. Hageja on vähendanud viivisenõuet summani 1433,60 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud ja lubatud. Puuduvad asjaolud viivise vähendamiseks. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed.
5. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 1434,60 krooni ning viivis 1433,60 krooni. Menetluskulud
6. Kooskõlas

§ 162

lg-ga 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud 100%, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Juhindudes

§-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 3