Obsah (4)

§ 53§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-41447 Tsiviilasi SAS hagi L

§ 53

lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allakirjutamisest.

§ 53

lg 3 kohaselt, kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise paranduse taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukohta.

§ 53

lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et kostja protokolli parandamise taotluse p-des 1 ja 2 ning osaliselt p-s 4 märgitu tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 3 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et seega ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled istungil avaldavad. Nimetatud protokolli parandamise taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud kostja seisukohad, mida kirjalikes seisukohtades pole avaldatud. Rahuldada tuleb hageja protokolli parandamise taotlus ja asendada protokolli esimese lehekülje alt teise lõigu hageja esindaja seletuses viidatud kuupäev 07.12.2005.a. kuupäevaga 20.04.

1. Rahuldada kostja protokolli parandamise taotluse p. 3 ning parandada protokolli esimesel lehel alt esimeses lõigus kostja esindaja seletuses märgitud kuupäev 07.12.2005.a. kuupäevaga 20.04.2006.a. Rahuldada kostja protokolli parandamise taotluse p.4 osaliselt ja parandada protokolli teise lehe ülevalt kolmandas lõigus kostja esindaja seletuse kolmandat lauset järgnevalt: Kostjal ei olnud tahet käenduslepinguga tagada 20.04.2006.a. sõlmitud ostumüügilepingut. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtub, et 20.04.2006.a. sõlmisid hageja ja TOÜ ostu-müügilepingu (tlk 12-16), mille p.1.1 kohaselt kohustus hageja müüma ja TOÜ ostma alumiiniumprofiile lepingus sätestatud tingimustel, korras ja tähtaegadel. Müügilepingu p.2.
2. kohaselt fikseeritakse kaupade kogus, sortiment, kvaliteet, hind jm ostu-müügitehingu olulised tingimused ostja poolt esitatud tellimuses, mis on pooltele siduv ainult tingimusel, et see on müüja poolt kirjalikult aktsepteeritud. Müügilepingu p 3.
3. kohaselt kohustus müüja kauba tarnima tellimuses sätestatud tähtajal, korras ja tingimustel. Punkti 3.2 järgi tellimuse põhjal tehtud kauba tarned loetakse iseseisvateks müügitehinguteks. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et TOÜ esitas hagejale ostutellimusi summas 21 668 429,45 krooni, mille hageja ka aktsepteeris ning tarnis TOÜ-le kaupu summa eest kokku 14 094 863 krooni, esitades nende kohta arved (tlk 43-77). Asjas puudub vaidlus, et TOÜ jättis esitatud arved tasumata. Puudub vaidlus selles, et hagejal jäi vastavalt TOÜ poolt esitatud ostutellimusele üle andmata valmis kaupa summas 3 135 670,58 krooni. 18.06.2009.a. taganes hageja eelnimetatud müügitehingutest. Vastavalt hagejale esitatud ostupakkumisele (tlk 88) nõudis hageja TOÜ-lt kahju hüvitamist summas 2 117 250, 58 krooni. Käesolevas asjas puudub kahju hüvitamiseks esitatud nõude suuruse summas 2 117 250,58 krooni üle vaidlus. Samuti puudub vaidlus viivisenõude suuruse summas 1 425 194 krooni üle. Asja materjalidele lisatud käenduslepingu (tlk 17-20) järgi sõlmisid hageja ja OÜ L 20.04.2006.a. käenduslepingu, millega lepiti kokku, et juhul kui TOÜ ei täida TOÜ ja hageja vahel 07.12.2005.a. sõlmitud ostu-müügilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustub OÜ L tagama nimetatud kohustuste nõuetekohase ja tähtaegse täitmise hiljemalt seitsme päeva jooksul alates vastavasisulise hageja nõude saamisest. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, millisest ostu-müügilepingust tulenevaid kohustusi kohustus kostja (kuna OÜ L ühines kostjaga) tagama. Hageja on seisukohal, et käenduslepingusse märgiti ekslikult viide valele müügilepingule, kostja on seisukohal, et tema 4 käendas vaid käenduslepingus märgitud müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist, käenduslepingut tõlgendada võimalik ei ole. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et käenduslepingus märgitud hageja ja TOÜ vahel 07.12.2005.a. sõlmitud ostu-müügilepingut ei eksisteeri. Asja materjalidest nähtub, et hageja väidetel taolist müügilepingut sõlmitud ei ole, TOÜ pankrotihaldur kinnitas istungil, et taolise lepingu olemasolu tuvastatud ei ole. Ka asja materjalidele lisatud kirjavahetusest (tlk 262) nähtub, et enne 20.04.2006.a. hageja ja TOÜ vahel koostööleping puudus. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et poolte vahelist käenduslepingut ei ole võimalik tõlgendada on väär. Nagu nähtub poolte vahel sõlmitud käenduslepingust sisaldub selles vastuolu käenduslepingu eesmärgi ja käenduslepingus märgitud käendatava kohustuse vahel, kuivõrd käenduslepingus märgitud müügilepingut ei olnud olemas. Kohus osutab, et käendus on küll aktsessoorne ning kui käendusega tagatav kohustus ei ole tekkinud või ei eksisteeri on käendusleping sisuliselt esemetu ja võlausaldaja ei saa käendusele tuginedes käendaja vastu nõudeid esitada. Nimetatu ei muuda aga asjaolu, et kehtivat lepingut sh. käenduslepingut saab selle ebaselguse korral tõlgendada. Käenduslepingu sõlmimisel võtab käendaja kohustuse vastutada põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kuigi kostja on kinnitanud, et tema tahteks oli käenduslepinguga tagada TOÜ ja hageja vahel 07.12.2005.a. sõlmitud ostumüügilepingust tulenevaid TOÜ kohustusi, ei ole kostja esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, millist kohustust (olemasolevat, tingimuslikku, tulevikus tekkivat) ta käenduslepinguga tagas. Eelpooltoodust nähtub, et asjas on tõendatud, et käenduslepingus märgitud müügilepingut ei ole kunagi sõlmitud, seega ei saanud olla ega tekkida ka nimetatud lepingust tulenevat nõuet mida tagada. Seega leiab kohus, et käesolevas asjas on vajalik käenduslepingut tõlgendada, et välja selgitada millist kohustuse täitmist kostja käendas. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe, lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Arvestades eelpooltoodut ja asjaolu, et käenduslepingu sõlmimisega samal päeval sõlmiti ka hageja ja TOÜ vahel ostu-müügileping ja käenduslepingus märgitud kuupäeva ja numbriga müügileping oli tegelikult sõlmitud hageja ja kostja vahel, leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et käenduslepingusse märgiti ekslikult hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu kuupäev ja number, hageja ja TOÜ vahel 24.04.2006.a. sõlmitud müügilepingu asemel. Seega on tõendamist leidnud, et kostja tagas hageja ja TOÜ vahel 24.04.2006.a. sõlmitud müügilepingut . VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Eelpooltoodust nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus nõude suuruse üle, seega leiab kohus, et hagi tuleb täielikult rahuldada. 5 MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda..

§ 162

lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 6