← Eesti

2-04-1474/19

2-04-1474 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-04-1474 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi T M hagi Eesti Vabariigi ja KÜ Puškini 10 vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuni 2010 Hagihind 15 000 krooni Menetlusosalised ja esindajad Hageja: T M (IK XXX) Hageja esindaja: Vladimir Odinokov (volikirja alusel) Kostja I: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) Kostja I esindaja: Gunnar Vaikmaa (volikirja alusel) Kostja II: Korteriühistu (KÜ) Puškini 10 (RK 80038614) Kostja II esindaja: Andrei Blinov (juhatuse liige) RESOLUTSIOON
  3. Kohaldada vaheotsusega (lõppotsus) aegumist T M
  4. septembri 1999 enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele Eesti Vabariigi ja KÜ Puškini 10 vastu.
  5. Jätta hagi rahuldamata.
  6. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses T M kanda.
  7. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1

(6)2-04-1474 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus ja hageja väited Hagiavalduse kohaselt toimus
  1. septembril 1999 enampakkumine, mille käigus kohtutäitur müüs hagejale kuuluva kahetoalise korteri. Hageja leiab, et enampakkumine toimus seaduse sätteid eirates ja võlgniku õiguseid rikkudes - hagejale ei teatatud enampakkumise toimumise tegelikku aega. Hageja väitel sai ta
  2. septembril 1999 kohtutäiturilt teate, et enampakkumine toimub
  3. septembril 1999 kell 10.
  4. Nimetatud kuupäeval enampakkumist ei toimunud. Hageja sai kohtutäituri
  5. septembri 1999 teatest teada, et enampakkumine toimus
  6. septembril
  7. Hageja oli jäänud ilma õigusest osaleda enampakkumisel ning hagejal puudus võimalus esitada omapoolne seisukoht vara müügihinna osas. Hageja on seisukohal, et kostjad viisid teda enampakkumise toimumise kuupäeva suhtes eksitusse, et hageja ei saaks enampakkumisel osaleda. Ka müüdi korter turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Hageja väitel omandas kostja II korteri ebaseduslikult. Hageja palub tunnistada kehtetuks
  8. septembri 1999 enampakkumine, mille käigus müüdi korter asukohaga XXX, täitetoimik nr
  9. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: vara ümberhindamise akt (t.l.3), enampakkumise korraldamise akt (t.l.-4), täitevosakonna teade
  10. septembrist 1999 (t.l.-5), ajalehe väljalõige (t.l.-6), täitevosakonna teade
  11. septembrist 1999 (t.l.-7). Kostja vastus Kostja I hagi ei tunnista. Kostja I leiab, et hageja nõue on aegunud. Kostja I selgitab, et enampakkumise toimumise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) kohaselt oli enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude aegumise tähtaeg viis aastat arvates päevast, kui asi müüdi isikule, kel ei olnud õigust seda osta või kui rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumine toimus
  12. septembril 1999 ning viis aastat möödus
  13. septembril
  14. Hagiavaldus on esitatud kohtule
  15. oktoobril 2004, s.o peale aegumistähtaja möödumist. Lisaks märgib kostja I, et vastavalt
  16. märtsil 2003 kehtima hakanud TMS redaktsioonile oli enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude aegumise tähtaeg üks aastat, s.o seadusega lühendati aegumistähtaega ja kuna aegumistähtaeg ei olnud seaduse muutmise hetkeks veel möödunud, kuulub kohaldamise hilisema seadusega sätestatud lühem aegumistähtaeg, mille algust tuleb arvutada aegumistähtaega muutva seaduse kehtima hakkamisest. Kostja I väitel möödus hageja nõude aegumistähtaeg
  17. märtsil
  18. Kostja I palub arvestada aegumist ja teha tsiviilasjas vaheotsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja I on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: võlgniku allkiri (t.l.-18), ajalehe väljalõige (t.l.-19,74, tõlge t.l.-75), vara üleskirjutamise ja arestimise akt
  19. juulist 1999 2
(6)2-04-1474 (t.l.-20-21,86-87, tõlge t.l.-88-89), enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt
  1. augustist 1999 (t.l.-22-23), vara ümberhindamise akt (t.l.-24-25), täitevosakonna teade
  2. septembrist 1999 (t.l.26,76, tõlge t.l.-77), teade
  3. septembrist 1999 (t.l.-27,78, tõlge t.l.-79), ajalehe väljalõige (t.l.-2829,80,82, tõlge t.l.-81,83), täitevosakonna teade
  4. septembrist 1999 (t.l.-30,84, tõlge t.l.-85), enampakkumise korraldamise akt
  5. septembrist 1999 (t.l.-31-32), täitevosakonna otsus
  6. septembrist 1999 (t.l.-33-34). Kostja II kohtule vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on tunnistada kehtetuks
  7. septembri 1999 enampakkumine, mille käigus müüdi hagejale kuulunud korter asukohaga XXX, täitetoimik nr
  8. Kostja I hagi ei tunnista ja palub kohaldada aegumist. Kostja II oma seisukohta kohtule ei esitanud. Et kostja taotles hageja nõude osas aegumise kohaldamist, ei kontrolli kohus nõude põhjendatust, vaid ainult nõude aegumist. Kui kohus tuvastab, et hageja nõue on aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja korter asukohaga XXX müüdi enampakkumisel
  9. septembril
  10. Hageja on enampakkumise toimumist
  11. septembril 1999 märkinud hagiavalduses, kostja nõustub hageja väitega. Täitevosakonna teatest
  12. septembrist 1999 (t.l.-5,26,76, tõlge t.l.-77) selgub, et enampakkumine oli määratud
  13. septembrile 1999, (t.l.-6), täitevosakonna teatest
  14. septembrist 1999 (t.l.-7, 30,84, tõlge t.l.-85) selgub, et enampakkumine toimus
  15. septembril 1999, ajalehe väljalõike (t.l.-28-29,80,82, tõlge t.l.-81,83) kuulutusest selgub, et enampakkumise toimumise ajaks oli määratud
  16. september 1999, täitevosakonna otsusest
  17. septembrist 1999 (t.l.-33-34) selgub, et enampakkumine toimus
  18. septembril
  19. Kohus loeb tõendatuks, et korteri asukohaga XXX enampakkumine toimus
  20. septembril
  21. TMS rakendussätetes ei ole reguleeritud TMS muutmise mõju enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtajale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt, õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Kohaldamisele kuulub tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumist reguleerivad sätted. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
  22. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Lähtuvalt VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
  23. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
  24. juulit 2002 kehtinud seadust, 3
(6)2-04-1474 kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
  1. juulit
  2. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
  3. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  4. juulist
  5. Enne
  6. juulit 2002 kehtinud TsÜS 178 lg 3, kui enne
  7. aasta
  8. septembrit kehtinud seaduse kohaselt hagi aegumist ei kohaldatud, kuid tsiviilseadustiku üldosa seaduses on see ette nähtud, või on tsiviilseadustiku üldosa seaduses kehtestatud varasemast aegumistähtajast lühem aegumistähtaeg, kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaega, arvutades selle algust seaduse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et kui nõude enne uue seaduse jõustumist alanud aegumistähtaeg ei ole uue seaduse jõustumise ajaks möödunud ja uues seaduses sätestatud aegumistähtaeg on lühem kui vanas seaduses, tuleb kohaldada uues seaduses sätestatud aegumistähtaega, kusjuures aegumistähtaeg hakkab kulgema alates uue seaduse jõustumisest. Enne
  9. märtsi 2001, s.o enampakkumise ajal kehtinud TMS 647 kohaselt, kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks viie aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Alates
  10. märtsist 2001 kehtima hakanud TMS 647 kohaselt (nimetatud säte kehtis ka hagi esitamise ajal), kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kohus järeldab, et kuna alates
  11. märtsist 2001 kehtima hakanud TMS vähendas hagi aegumise tähtaega viielt aastalt ühele aastale ja
  12. septembri 1999 enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg ei olnud seaduse kehtima hakkamise hetkeks veel saabunud, tuleb aegumistähtaega hakata arvestama alates
  13. märtsist
  14. Enne
  15. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt, hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. TMS sätestatud aegumistähtaeg enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele on üks aasta, s.o lühem kui hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg. Seega tuleb hageja nõudele enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks kohaldada TMS-s sätestatud aegumistähtaega üks aasta. Kohus jõudis järeldusele, et hageja nõude aegumistähtaeg üks aasta hakkas kulgema
  16. märtsist 2001, hageja nõue aegus
  17. märtsil
  18. Hagi on kohtule esitatud
  19. oktoobril 2004, s.o peale aegumistähtaja lõppu. Kohus jõuab järeldusele, at hageja nõue
  20. septembri 1999 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3, kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt, õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib 4
(6)2-04-1474 kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS § 143, kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus kohaldab kostja I taotlusel hageja nõude osas aegumist ja teeb vaheotsuse lõppotsusena, millega jätab hagi rahuldamata ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja tõendid – vara ümberhindamise akt (t.l.-3), enampakkumise korraldamise akt (t.l.-4), ajalehe väljalõige (t.l.-6) – ei oma nõude aegumise osas tähendust ja seega jätab kohus nimetatud tõendid hindamata. Kostja tõendid - võlgniku allkiri (t.l.-18), ajalehe väljalõige (t.l.-19,74, tõlge t.l.-75), vara üleskirjutamise ja arestimise akt
  1. juulist 1999 (t.l.-20-21,86-87, tõlge t.l.-88-89), enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt
  2. augustist 1999 (t.l.-22-23), vara ümberhindamise akt (t.l.-24-25), teade
  3. septembrist 1999 (t.l.-27,78, tõlge t.l.-79), enampakkumise korraldamise akt
  4. septembrist 1999 (t.l.-31-32) – ei oma nõude aegumise osas tähendust ja seega jätab kohus nimetatud tõendid hindamata. Hagi hind Hageja nõudeks on tunnistada kehtetuks
  5. septembri 1999 enampakkumine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne
  6. aasta
  7. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja aseisuga. Hagi esitamise ajal oli tehingu kehtetuks tunnistamise hagi mittevaraline hagi. Mittevaralise hagi hinda hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS ei sätestanud. TsÜS § 4 kohaselt, õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Enne
  8. jaanuari 2006 esitatud mittevaralise hagi hinna määramisel tuleb kohaldada
  9. jaanuaril 2006 kehtima hakanud seadust kui reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet reguleeriv säte. Lähtuvalt
  10. jaanuaril 2006 kehtima hakanud TsMS § 132 lg 1 (
  11. jaanuari 2006 redaktsioonis), mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Hagihind on 15 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hagi on kohtule esitatud
  12. oktoobril
  13. 5
(6)2-04-1474 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne
  1. aasta
  2. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt enne
  3. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kostja I esitas menetluskulude osas kohtule taotluse jätta menetluskulud hageja kanda (t.l.-72), kostja II oma seisukohta menetluskulude osas kohtule ei esitanud. Menetlusosalised kohtule menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks ei esitanud. Kuna kostjad ei ole oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, tuleb kostjate võimalikud menetluskulud jätta hagejalt välja mõistmata, s.t kostjatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Aarne Lõhmus Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.