2-09-41767/3

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-41767 Otsuse kuupäev 21.mai 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi S Kja A D hagi KÜ vastu 1 475 krooni nõudes 1 475 krooni Hagi hind Hageja: S K(isikukood XXX, XXX); Menetlusosalised Hageja: A D (isikukood XXX, XXX); Kostja: KÜ (reg.kood XXX, XXX); Kostja seaduslik esindaja: Irina K (KÜ ); Kostja lepinguline esindaja: Riho V (XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 27.aprill 2010 Istungil osalenud isikud Hagejad S Kja A D ning kostja esindajas Irina K ja Riho V Resolutsioon Jätta S Kja A D hagi KÜ vastu 1 475 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta hagejate S Kja A D kanda võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue. 2009 augusti-septembrikuus tehti KÜ renoveerimistöid hoone seinast väljaulatuva akende ehk erkerite osas. Pärast tööde lõpetamist hakkas korteriühistu nõudma hagejatelt, kui korteri XXX omanikelt raha 1 000 krooni ülevoolu paigaldamise eest. Alguses hagejad keeldusid maksmisest, sest remont oli finantseeritud korteriühistu remondifondist. Hagejad kannavad igakuiselt makseid remondifondi, mistõttu leiavad, et kohustused korteriühistu ees on täidetud. Pärast maksmisest keeldumist kostja lisas korteriomanikele esitatud arvetele iga kuu 1 000 krooni ja viivised. Selleks, et lõpetada viiviste kogumist, maksid hagejad võla 01.detsembril 2008 ja nõudsid ühistu esimehelt seletust võla tekkimise kohta. Vastust hagejad ei saanud. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista 1 475 krooni alusetu võla arvestamise eest. Nimetatudsummast 1 146,55 krooni on remondi ja viivise eest ning 79 krooni postikulu. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejate nõue on alusetu. Tegemist oli hagejate poolt valesti ehitatud aknaga, mille tõttu korteriühistu oli sunnitud tema korteri erkeri (väljaulatuv osa korterist) renoveerimisel kandma täiendavaid kulutusi. Hagejad ei olnud tehtud konstruktsiooni aknal korteriühistuga kooskõlastanud. Ühistu oli hagejaid hoiatanud valesti ehitamise osas. Ehitustööde käigus läkski standardse ja hagejale kuuluva valesti ehitatud akna veepleki tööde hind 1 000 krooni kallimaks, mis hagejatelt kostja poolt sisse nõuti. Kostja saatis hagejatele nõudmise 19.06.2007 nõude akna frontaalraami endisse kohta tõstmiseks ja 09.7.2007 hoiatuse erkeri renoveerimisel projektist erinemise puhul täiendavate kulutuste eest. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejad on korteriomandi XXX omanikud. elamus on moodustatud korteriühistu. Vaidlus puudub selles, et korteriühistu liikmed, sh ka hagejad maksavad igakuiselt majandamiskulusid, mille hulka kuuluvad ka kulud elamu remondiks. Kostja sõlmis 22.05.2007 OÜ-ga ME erkerite katmise tööde teostamiseks töövõtulepingu. Tööd kallinesid 1 000 krooni võrra lisatööde korteri 58 aknapaneelide valmistamise ja paigaldamise teostamise tõttu. Kostja nõudis hagejatelt nende tegevuse tõttu kallinenud tööde eest 1 000 krooni. Hagejad tasusid nõutud summa 01.12.

1. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul väidavad hagejad, et neil puudub kohustus korteriühistule täiendavalt maksta 1 000 krooni ning paluvad nimetatud summa, millele lisandub viivis ja postikulu hagejatele tagastada. Kostja seletuse kohaselt oli lisatööde tegemine otseselt seotud kostja ebaseadusliku tegevusega. Korter 58 aknaplekk oli vaja valmistada eritellimisel, kuna standart aknaplekk ei sobinud, sest hagejad olid paigaldanud uued kitsamad aknad. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et hagejad on lasknud vahetada oma korteri aknad mittestandardsete akende vastu ning seetõttu tuli OÜ-l ME lisaks eelnevalt kokkulepitud töödele teostada lisatöid. Hinnapakkumine oli kostjale saadetud 14.05.
2. Hagejate seletuse järgi vahetati nende korteri aknad 21.mail
3. Ebastandardsete akende paigaldamiseks, mis ei olnud vastavuses maja projektiga ning mille tulemusel muutus maja välisilme, hagejatel kooskõlastus puudus. Korteriühistu on pööranud hagejate poole meeldetuletusega 19.06.2007, et frontaalraam tuleb ennistada selle varasemale kohale. 09.07.2007 teatas korteriühistu, et aknaraamid tuleb paigaldada 2 vastavalt projektile ja seda enne remonditööde lõpetamist ning kui hagejad seda ei tee, siis teostatakse lisatööd korteriomanike kulul. Hagejad projektijärgset olukorda ei taastanud, mistõttu tuleb lugeda kostja nõue lisatööde teostamise kulude jätmine hagejate kanda põhjendatuks. Lisakulud olid tingitud otseselt hagejate tegevusest. Hagejatel puudus korteriühistu nõusolek maja välisfassaadi muutmiseks. Seega asub kohus seisukohale, et hagejatel oli kohustus maksta korteriühistule lisatööde eest 1 000 krooni, kostjad on oma kohustuse 01.12.2008 täitnud ning puudub alus makstud summa tagasinõudmiseks. Samuti puudub alus nõuda kostjalt tagasi viivist summas 146,55 krooni. Viivisenõude esitamise tingis asjaolu, et hagejad jätsid oma kohustuse korteriühistu ees täitmata. Alusetu on ka kostjalt nõutav postikulu summas 79 krooni. Korteriühistu juhatus asub hagejatega ühes majas, mistõttu ei kirjade saatmine korteriühistu juhatusele posti teel ei ole põhjendatud. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta võrdsetes osades kaashagejate kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3