2-10-22952/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Tõlk Ly Ehin Otsuse kuulutamise aeg ja

1. august 2010 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-10-22952 Hagi ese Elatisraha suurendamise nõue Menetlusosalised Hageja: H B xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxxxx x-x Kostja: L E xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxx x-x Kohtuistungi toimumise aeg 4.
3. a RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-10-22952 kannab hageja. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. 2 Asjaolud ja hageja nõuded Poolte abielust on sündinud x.xx.xxxx.a. poeg D E. Abielu lahutati xx.xx.xxxx.a. ja poeg D jäi elama hageja juurde. Pärnu Maakohtu 1.12.2005.a. määrusega kinnitati poolte kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja maksma pojale elatist 2000 krooni kuus ja suvekuudel (so mai, juuni, juuli, august) 3000 krooni kuus. Hageja taotleb elatisraha suurendamist selliselt, et kostja tasuks elatist igas kalendrikuus 3000 krooni. Peale tulumaksu tasumist jääks lapsele sellisel juhul 2370 krooni. Hageja taotleb elatisraha suurendamist eelkõige seoses poja terviseprobleemidega. Hageja on sunnitud tegema suuri kulutusi seoses poja vaegnägemisega, tasudes pidevalt arsti juures käimise, ravimite ja prillide eest. Poeg vajab ortopeedilisi jalatseid, mis omakorda on suur lisakulu. Hageja on alates 7.04.2009.a. töötu ja tema ainsaks sissetulekuks on töötu abiraha 2400 krooni. Hagejale teadaolevalt on kostja töötasu 10 000 krooni kuus ning tema majanduslikule kindlustatusele viitab korteri ja auto ost. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu, kuna tal ei ole majanduslikult võimalik hageja poolt nõutud elatist tasuda. Kostja töötasu on võrreldes 2005.a. langenud. Tal on igakuine kohustus panga eest 4709 krooni, mida ta käesoleval ajal täita ei suuda. Kostja ei vaidle vastu, et lapse vajadused on seoses terviseprobleemidega suurenenud. Kostja on nõus lisaks kokkulepitud elatisele andma raha lapse prillide jaoks, kui ta näeb sellekohast arvet. 2010.a. maikuust alates on laps kolm nädalavahetust kuus isa juures. Juulikuu oli D tervikuna isa juures. Ajal, kui laps on tema juures, peab kostja teda ka ülal. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi ei ole piisavlt põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt 1.07.2010.a. kehtima hakanud perekonnaseaduse § 101 lg.1 ja varem kehtinud PS § 61 lg.4 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal teeb miinimumelatise suuruseks 2175 krooni. Pärnu Maakohtu 1.12.2005.a. määruse kohaselt on kostjal kohustus tasuda elatist 8 kuud aastas summas 2000 krooni ja 4 kuud aastas summas 3000 krooni, so 28 000 krooni aastas, mis ühes kalendrikuus teeb 2333 krooni. Seega ületab kostja elatise maksmise kohustus seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja nimetab elatise suurendamise põhjustena lapse terviseprobleeme ja tema enda rasket majanduslikku olukorda. D tervisega seonduvaid täiendavaid kulutusi hageja kohtule tõendanud ei ole ning tema enda seletuse kohaselt ei ole ta käesoleval aastal selliseid kulusid ka kandnud. Tulevikus tekkida võivad kulud, millest hageja räägib ja millest lähtuvalt elatise suurendamist nõuab, on oletuslikud - arstid soovitavat kontaktläätsi, mis maksvat kuuldavasti 300 krooni kuus, tuleb osta uued prillid, mis maksavad tõenäoliselt 4000 krooni, ortopeedilised jalatsid on kallid jne. D igakuiste kuludena oskab hageja nimetada, et toidule kulub 1000 krooni ja vitamiinidele ning ravimitele 250 krooni. Hagejal on uus perekond. Nii tema kui tema abikaasa on töötud. Peres kasvab lisaks D kahe aasta vanune laps. Kahtlemata on perekonna majanduslik olukord raske, kuid see ei anna alust kostjalt D ülalpidamiseks suuremat elatist nõuda. Kuna PS § 116 lg.1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes 3 võrdsed õigused ja kohustused, peab ka nende panus lapse kindlustamisel kõige vajalikuga olema võrdne. Arvestades asjaolu, et hageja sissetulek on käesoleval ajal 2400 krooni, rikuks kostja elatisekohustuse suurendamine eelnimetatud võrdsuse põhimõtet. Lisaks tema poolt makstavale elatisele on D kolm nädalavahetust kuus isa juures viimase ülalpidamisel. Seega annab kostja D ülalpidamist ka muul viisil kui hagejale tehtavate igakuiste makstega. Elatise suurendamist ei võimalda kohtu hinnangul ka kostja majanduslik olukord. Kostja 2010.a. I poolaasta keskmine brutopalk oli 10 460 krooni. Kostjal on samuti uus perekond ning sellega seonduvalt võetud suuri rahalisi kohustusi (4709 krooni kuus) panga ees, mida ta palgalanguse tingimustes käesoleval ajal täita ei suuda. Elatise maksmise kohustust on kostja aga täitnud, jagades seega enda käsutuses olevaid väheseid vahendeid lapsega. Kohtunik: Anne Randjärv