lg 1 p 51 alusel Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 260 585 krooni A. E. (isikukood xxxxxxxxxxx) nimel kinnistusraamatusse registreeritud kinnistule, registriosa nr 7850402, XXXXXX vald, XXXXX küla, XXX-XXXXXX XXX XX.
) § 1361 lg 1 alusel taotluse, milles palub anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks, summas 260 585 krooni, A. E. nimel registrisse kantud kinnisasjale, registriosa nr 7850402, XXXXXX vald, XXXXX küla, XXX-XXXXXX XXX XX, suurusega 1266m2, Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu). Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt. Maksuhalduri menetluses on ACB Group OÜ (registrikood 11104518) maksuvõlgade sissenõudmine. ACB Group OÜ maksuvõlg seisuga 12.08.2010 on 620 457 krooni. ACB Group OÜ püsiv maksuvõlg on tekkinud 16.11.2006 maksuotsuse nr 12-5/784 alusel täiendavalt tasumisele määratud maksukohustusest (410 228 krooni) ning 04.03.2010 intressinõude nr 13-3/5100 ja 09.03.2010 intressinõude nr 13-3/5788 alusel. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt oli ACB Group OÜ juhatuse liikmeks 14.02.2005 kuni 24.04.2006 B. E. (isikukood xxxxxxxxxxx), alates 24.04.2006 A. E.. 1 Maksuhaldur on 16.11.2006 maksuotsuses nr 12-5/784 tuvastanud, et ACB Group OÜ arvelduskontolt on tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ja ACB Group OÜ on deklareerinud perioodil 01.02.2005-31.12.2005 sisendkäibemaksu summades, mille kohta ei ole sisendkäibemaksu deklareerimise õigust andvaid raamatupidamise algdokumente esitatud. Nimetatud perioodil oli ACB Group OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks B. E.. Maksuotsusest nähtub, et B. E. ei ole osanud selgitada äriühingust tehtud väljamaksete, summas 787 093 krooni, seotust ettevõtlusega. Maksuotsusele esitatud vaides selgitatakse, et väljamaksed on tehtud A. E. ja B. E. kui ACB Group OÜ juhatuse liikme vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt. Maksuhaldur on tuvastanud, et nimetatud laenulepingul on B. E. allkiri võltsitud ja äriühingul puudusid vahendid laenu 1 000 000 krooni andmiseks. Nimetatud maksuotsuse peale esitatud ACB Group OÜ kaebuse jättis Tallinna Halduskohus rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse muutmata ja Riigikohus ei võtnud ACB Group OÜ kassatsioonkaebust menetlusse. Seega on maksuotsus jõustunud. Maksuhaldur koostas 11.08.2010 A. E.le ja B. E.le vastutusotsuse projekti, kohustades ka A. E.d tasuma ACB Group OÜ maksuvõlga põhimaksu tähtaegselt mittetasumise tõttu tekkinud intressi osas. Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastanud, et A. E. ei ole näidanud üles juhatuse liikmele nõutavat hoolsust juhtida äriühingut parimal võimalikul viisil, jättes täitmata juhatuse liikmele seadusega asetatud kohustused, mis väljendus A. E. tegevusetuses OÜ ACB Group juhtimisel ning viis olukorrani, kus osanike koosoleku kokkukutsumata jätmine ning äriseadustiku § 176 ja § 180 lg 51 ja TsÜS § 36 sätestatud kohustuste eiramine viis kausaalse sündmuste jadana selleni, et A. E. rikkus
lg 1 sätestatud juhatuse liikme kohustust tagada käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmine. A. E. viis pankrotiavalduse mitteesitamisega OÜ ACB Group olukorda, kus lisaks maksuotsusega määratud maksukohustusele tekkis äriühingul intressi tasumise kohustus, mille kohta maksuhaldur on väljastanud intressinõuded. A. E. sai ACB Group juhatuse liikmeks ajal, kui äriühing oli püsivalt maksejõuetu ning tal oli kohustus esitada viivitamatult pankrotiavaldus. A. E. on vastutav OÜ ACB Group maksuvõla eest tasumisele kuuluva 260 585 krooni suuruse intressi tasumise eest perioodi 25.04.2006-08.03.2010 eest, sest kui pankrotiavaldus oleks esitatud nõuetekohaselt, ei oleks nimetatud maksuvõlga tekkinud. Maksuhaldur on 14.02.2007 teinud ACB Group OÜ arvelduskontode arestimiseks summas 308 897 krooni korralduse nr 13-2.2/4400 AS-le Swedbank, SEB Pank AS-le, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile, AS-le Eesti Krediidipank, Parex Banka Eesti filaalile, Bank DnB Nord AS-le, Danske Bank AS-le, Pohjola Bank Plc Eesti filiaalile ja Tallinna Äripanga AS-le. Maksuhaldur on 14.02.2007 teinud AS-le Sampo Pank korralduse nr 13-2.2/4426 maksuhalduri arvelduskontole rahaliste vahendite ülekandmiseks, summas 308 897 krooni. 21.02.2007 teavitas AS Hansapank, et ACB Group OÜ arvelduskonto saldo on –15,72 krooni. AS Sampo Pank teavitas, et arvelduskonto saldo on 0,00 krooni. Nimetatud toimingute tulemusel rahalisi vahendeid laekunud ei ole ning äriühingu vara arvelt on maksuvõla sissenõudmine võimatu. Maksuhaldur on 04.03.2010 teinud ACB Group OÜ-le intressinõude nr 13-3/5100, kohustades äriühingut tasuma 04.03.2010 seisuga hilinemisega tasutud maksusummadelt intressi 34 109 krooni. 26.03.2010 on maksuhaldur korraldustega OÜ ACB Group arvelduskontode arestimiseks pöördunud 10 krediidiasutuse poole. Maksuhaldur on algatatud maksumenetluses tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele tuginedes seisukohal, et ACB Group OÜ maksuvõla tekkimise eest on vastutavad juhatuse liikmed B. E. ja A. E., kes süülise tegevusega on põhjustanud ACB Group OÜ maksuvõla, makseraskused ja pankrotisituatsiooni.
lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku 2 seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.
lg 5 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Maksuhaldur on tuvastanud, et ACB Group OÜ ei oma registervara. Taotleja kinnitab, et vastavalt Patendiameti elektroonilisele andmebaasile ei ole ACB Group OÜ nimel registreeritud kaubamärke, patente või leiutisi. ACB Group OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda, kuna äriühing ei oma rahalisi vahendeid ega registervara ning vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikmete vastu on põhjendatud. Taotleja on algatanud A. E. ja B. E. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
Arvestades A. E. varasemat käitumist, kus isik oma kohustuste mittetäitmisega on põhjustanud maksuvõlgade tekkimise ning maksumenetluses keeldunud seletuste andmisest, on taotlejal põhjendatud alus uskuda, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik sundtäitmise vältimiseks võõrandama isiklikku vara. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on A. E. omandis kinnistu: registriosa nr 7850402, XXXXXX vald, XXXXX küla, XXX-XXXXXX XXX XX, suurusega 1266m2. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad, kuid on seatud hüpoteegid, üldsummas 1 230 000 krooni. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Tulenevalt
E. on esitanud tagatise
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 260 585 krooni, valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetletule.
¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 29 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 29 lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes 3 sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse üksnes seaduses sätestatud juhtudel, sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti.
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.
lg 1 annab maksuhaldurile õiguse taotleda halduskohtult luba
lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg 1 p-des 1-51 sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohus leiab, et maksuhalduri taotlus kajastab
Taotluse kohaselt on ACB Group OÜ-l 12.08.2010 seisuga maksuvõlg 620 457 krooni. ACB Group OÜ ei ole maksuvõlga tasunud ja maksuhalduril ei ole õnnestunud võlga äriühingult
Äriühingu majandustegevus on seiskunud, pangakontodel raha ei ole ja puudub ka registrisse kantav vara. A. E. on alates 24.04.2006 nimetatud äriühingu juhatuse liige. Maksuhaldur on nimetatud isikule koostanud vastutusotsuse projekti, millega isikut kohustatakse tasuma ACB Group OÜ põhivõla tähtaegselt tasumata jätmise eest arvestatud intressi 260 585 krooni. Maksuhaldur on taotluses ja sellele lisatud vastutusotsuse projektis piisavalt selgitanud, miks A. E. vastutab juhatuse liikmena ACB Group OÜ maksuvõla eest ja kuidas intressisumma on arvestatud. Selle kohtumääruse tegemise aja seisuga ei ole OÜ-d ACB Group OÜ äriregistrist kustutatud, mistõttu tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2009 otsusest asjas nr 3-3-1-75-09 on vastutusotsuse koostamine A. E. suhtes põhimõtteliselt võimalik. Maksuhaldur on põhistanud kahtlust, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib A. E. asuda isiklikku vara võimaliku sundtäitmise vältimiseks võõrandama, ja näinud taotluses ette võimaluse täitetoimingu lõpetamiseks tagatise esitamisel. 4. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ja annab loa taotleda
lg 1 p 51 alusel Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 260 585 krooni A. E. (isikukood xxxxxxxxxxx) nimel kinnistusraamatusse registreeritud kinnistule, registriosa nr 7850402, XXXXXX vald, XXXXX küla, XXX-XXXXXX XXX XX. Monika Laatsit 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.