3-10-1659/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1659 Haldusasi G. S. avaldus. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus G. S.ile halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel.
2. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus pöörduda täitemenetluse peatamiseks maakohtu poole.
3. Saata käesolev kohtumäärus koos kaebuse materjaliga kaebajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kaebuse esitajal õigus 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD
4. Tallinna Halduskohtule saabus 28.06.2010 G. S. avaldus, mille kohaselt sai ta 18.06.2010 kohtutäiturilt kirja, milles teatatakse kohtuotsuse nr 2-09-45496 vabatahtliku täitmise tähtajana 10 päeva, summas 8517.00 krooni. G. S.i kuupalk vanglas ei võimalda tal kohtutäituri nõuet korraga täita. G. S. palub täitemenetluse peatamist, kuna tal puudub selleks reaalne võimalus.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on HKMS § 4 lõike 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. HKMS § 11 lõike 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.
6. G. S.i „avalduse“ kohaselt palub ta täitemenetluse peatamist, mille aluseks on kohtuotsus asjas nr 2-09-
7. Kohtule nähtub, et 08.02.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-45496, millega kinnitati poolte kompromiss, kohustati G. S. tasuma Osaühingule Aktiva Finants hagi aluseks oleva põhivõla katteks 3 690 krooni, viivisevõla katteks 1 900 krooni, hageja õigusabikulude katteks 800 krooni ning hageja tasutud riigilõivu katteks 675 krooni (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 7 065 (seitse tuhat kuuskümmend viis) krooni järgnevalt: alates 15.03.2010 igakuiselt
8. kuupäevaks 294,38 krooni kuni võla tasumiseni. Samuti nähtub otsuse resolutsiooni p 1.3, et maksega viivitamisel on Osaühingul Aktiva Finants õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja G. S. kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Kohus selgitab, et täitemenetluse peatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Täitemenetluse seadistiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 11 lg 1 kohaselt on käesoleva seadustiku kohaselt maakohtu pädevuses: 1) trahvi määramine; 2) isiku sundtoomise, kinnipidamise ja isikule aresti kohaldamise määruse tegemine; 3) läbiotsimisloa andmine; 4) kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine; 5) täitemenetlusega seotud hagide lahendamine; 6) sundvalitseja määramine ja vabastamine; 7) muude lahendite tegemine käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel.