) § 83 lg 4 kohaselt arvesse ei võeta. OÜ Puujuur ei ole heauskne ostja ning maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et OÜ Puujuur osales maksupettuses. Kaebuses palus OÜ Puujuur maksuotsuse tühistada. Maksuhaldur rikkus uurimispõhimõtet ja hindas tõendeid vääralt. Kaebaja ehitas viilhalli Raplas, Viljandi mnt 124a krundil. Märtsis 2007 tegi OÜ Tallfors Ehitus krundil pinnasetöid; tema poolt esitatud arved ei ole fiktiivsed ning kaebaja on arvetel märgitud kauba (killustik ja täiteliiv) ning tööd/teenused (kaevetööd, pinnase planeerimine ja tihendamine, olmeprügi koristamine, transport, laadimisteenus, hoone nihutamine) kätte saanud. OÜ Tallfors Ehitus kinnitab arvetel märgitud tehingute toimumist ning tööde tegemine on tõendatud ka ehitustööde päeviku kannetega. Tasumine toimus sularahas selliselt, et raha anti kassast välja OÜ Puujuur juhatajale I. V.le, kes samal päeval maksis raha OÜ-le Tallfors Ehitus; seda kinnitavad raha väljamineku- ja sissetulekuorderid; raha saamise kohta on kinnitus arvetel. OÜ Tallfors Ehitus juhatuse liikme R. J. isikusamasuse tuvastamist kinnitab tema ID-kaardi koopia, mis on kaebaja raamatupidamises olemas. Maksuhaldur omistab põhjendamatult suurt tähendust asjaoludele, et arvetel viidatud lepingut pole kaebajal esitada ja et eellepingu järgsed tööd erinevad arvetel märgitust. Pooled võivad lepingu sõlmida ka suuliselt. Maksuhaldur väidab meelevaldselt, et arvetel kajastatud tehingute majanduslik sisu ei vasta tegelikkusele. Asjaolu, et OÜ Tallfors Ehitus tegi ka vundamenti, teostas betoonvalu ja müüs kruusa kontrolliperioodist väljapoole jääval perioodil, ei puutu käesolevasse asjasse. Vaidlusalustel arvetel kajastatud töö hind ja kauba kogus on vastavuses tegelikult tehtud töö ja vajamineva täitepinnase kogusega. Hinna sisse on arvestatud ka transpordikulu ning põhjendatud pole maksuhalduri järeldus, et arvetel märgitud pinnasetäite hind ei vasta turul pakutavatele hindadele. Täitepinnasega täideti laoplatsi ning alusetu on maksuhalduri tuginemine sellele, et ehitustööde päeviku järgi toimus pinnase täitmine pärast vundamendi- ja karkassitöid. Kuna hoone alt pinnast ei täidetud, oli samaaegselt võimalik montaaži teostada. Pinnase täitmine pole ehitus EhS tähenduses ning kuigi tööd on päevikus kajastatud, ei oma need kanded maksustamise seisukohalt mingit tähendust. Sisendkäibemaks on maha arvatud nõuetekohaste arvete alusel ning väljamakse tegemise aluseks on olnud nõuetekohane algdokument. Maksuhalduri poolt OÜ-ga Tallfors Ehitus seotud asjaolude kontrollimisega väljus maksuhaldur kontrolli raamest ning järeldas põhjendamatult kaebaja ja OÜ Tallfors Ehitus vaheliste tehingute mittetoimumist asjaolude pinnalt, mille eest kaebaja ei vastuta ja mille üle tal puudub kontroll. OÜ Tallfors Ehitus tehingupartnerite kontrollimisel saadud andmed ning asjaolu, kas ja kuidas OÜ Tallfors Ehitus OÜ-le Puujuur teenuse osutamiseks materjali soetas ja tööjõudu kasutas, ei ole tõendiks käesolevas asjas ning neile ei saa tugineda kaebaja maksukohustuse kohta järelduse tegemisel. Krundi asendiplaani ja projektiga on tõendatav, et täitepinnase jaoks on materjali kulunud ja töid tehti arvetel märgitud ulatuses; pinda täideti üle 2 000 m2 ning pinnast täideti 0,5-0,6 m paksuselt; enne täitepinnase panekut on toimunud ka võsa raiumine ja krundil asuva prügi äravedamine, see kõik kajastub vaidlusalustes arvetes. Maksuhaldur pole esitanud ühtegi veenvat tõendit selle kohta, et arvetel märgitud liiva/killustikku ei oleks pandud; teostatud pole vaatlust maapinna sisu kohta ega tõendatud, et maapind tegelikult täidetud pole. Maksuhalduri poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide puudumisele tuginemine on põhjendamatu, sest seadus ei sätesta viidatud aktide kohustuslikkust. Maksuhaldur on teinud Riigikohtu ja Euroopa Kohtu lahenditest ebaõiged järeldused. OÜ Puujuur osalemine maksupettuses pole tõendatud. Kui ka ostu-müügiahelas võis keegi olla pettusega seotud, siis kaebaja seda ei teadnud ega pidanudki sellest teadma. Asjas ei ole tuvastatud kaebaja poolt kasu saamine, pole tõendatud, et poolte vahel oli seos, et tasutud raha on tagastatud kaebajale või sellega seotud isikule. 3
Asjas on tõendatud tehingute toimumine, sularaha tasumine ja saamine, arved on nõuetekohased ja selles märgitud materjal ja tööd on kaebaja ettevõtluses vajalikud, mistõttu on tulumaksu määramine alusetu ka sel juhul, kui käibemaksu määramine oleks õigustatud. Kulutuste seotus ettevõtlusega on tõendatud ning tulumaksu oleks saanud määrata ka hindamise teel (
LMTK palus jätta kaebuse rahuldamata ning jäi maksuotsuses toodud seisukohtade ja järelduste juurde, et tegemist on fiktiivsete arvetega ning maksuhalduril on põhjendatud kahtlus ostja osalemise kohta maksupettuses. Müüja on küll kinnitanud teenuse/kaupade müüki ja sularaha kätte saamist, kuid tegelikult ei saanud tehingud toimuda, sest müüja ei saanud edasi müüa kaupa/teenust, mida ta ise kolmandatelt isikutelt ei saanud, ja müüjal endal puuduvad nii kaup kui ka vahendid (tehnilised, personali alased), millega teenust pakkuda. Arvetel märgitud äriühingute juhatuse liikmetel I. V.l ja R. J.l on ärilised suhted ja kaebaja teadis, et tegemist on fiktiivsete arvetega. Kaebaja väited arvete aluseks olevatest suulistest kokkulepetest on umbmäärased ja kontrollimatud. Eellepingus märgitud tehingu (milles nimetatud tööd/teenused ei lange kokku kõnealustel arvetel märgituga) rahaline maht 2,5 milj kr eeldaks võimalike äririskide kindlustamist ja kirjalike dokumentide vormistamist. Ebatõenäoline on, et väidetavalt tundmatult tehingupartnerilt kauba ja teenuse soetamisel võtab ostja endale riski omandada kaupa, mille päritolu on teadmata, ja ehitusteenust, mille kvaliteet on teadmata. Vaidlusalused arved ei vasta KMS § 37 sätestatud nõuetele ning kaebaja vastupidine väide on väär. Kaebusele lisatud kassa väljamineku orderid sularaha kättesaamist OÜ Tallfors Ehitus poolt ei kinnita; maksuhaldurile neid ka ei esitatud, mis tekitab kahtluse nende hilisemast vormistamisest; pealegi on orderitel raha saajana märgitud kaebaja enda juhatuse liige (arvatavalt, võrreldes allkirju) ning puuduvad vastaspoolt esindava ja raha saaja füüsilise isiku andmed ja kinnitus raha saamise kohta. Pinnase ettevalmistus on hõlmatud ehitise püstitamisega ning arvetel märgitud tööde reaalse teostamise korral oleks pidanud järgima ehitusseaduses sätestatud nõudeid; seda ei tehtud, millega rikuti EhS § 31 lg 2 p 2. Viide topeltmaksustamisele on asjakohatu. Käibemaksu tasumise kohustuse ja tasutud sisendkäibemaksu maksustatavast käibest mahaarvamise õiguse tekkimise eelduseks on käibe tegelik toimumine. Fiktiivsel arvel näidatud käibemaksu deklareerimine ja/või tasumine arve väljastaja poolt ei välista maksupettuse toimepanemist. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja kaebaja kantud menetluskulu tema enda kanda. 4
OÜ Puujuur ei ole maksu- ega kohtumenetluses veenvalt näidanud, kuidas arvetel kirjeldatud äritegevuseks vahendeid mitteomav firma sai arvetel näidatud teenuseid osutada ja kaupu müüa. Tehingupartneri juhatuse liikme ID-kaardi koopia ja sama juhatuse liikme kinnitus ei ole piisavad tõendid arvetel märgitud tehingute toimumisest. Suutmata arvetel kajastatud tehingute toimumist tõendada, on kaebaja valinud alternatiivse tee, püüdes seada kahtluse alla maksuhalduri poolt kogutud andmeid.
§-s 11 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt on maksuhalduril õigus omal algatusel koguda asja õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid; maksuhaldur ise otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ja kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (
lg 1) ning kui tekib kontrollitava maksukohustuslase antud informatsiooni täiendava kontrollimise vajadus, siis on lubatud pöördumine kolmanda isiku poole. Antud asjas OÜ Puujuur selgitused teenuste, täiteliiva ja killustiktäite hankimise kohta OÜ-lt Tallfors Ehitus ei olnud põhjendatult usaldust äratavad, mistõttu oli õigustatud maksuhalduri pöördumine OÜ Tallfors Ehitus kassaraamatus kajastatud isikute poole. Vaidlusalune maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ning
OÜ Puujuur pole tõendanud, et talle on maks määratud valesti. Kaebaja väidab õigesti, et ostja kohustus kontrollida müüja maksuõigussuhtes käitumise õiguspärasust ei ole piiramatu. Piisab, kui ostja käitub heas usus. Ostja on käitunud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelikult kauba müüja, ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat ja tavapärast hoolsust. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. Vastavalt OÜ Puujuur ja OÜ Tallfors Ehitus vahel 01.01.2007 sõlmitud eellepingule kohustus OÜ Tallfors Ehitus 2,5 milj kr eest rajama viilhalli. Samas ei olnud OÜ Tallfors Ehitus majandustegevuse registri andmetel registreeritud ehitusteenuse osutajana. Kaebaja pole sellele mingit tähelepanu pööranud, millest saab järeldada, et OÜ Puujuur ei ole ehitaja (peatöövõtja) puhul üles näidanud äris vajalikku ja mõistlikku hoolsust. Kaebaja seisukoht, et enne lepingu sõlmimist pole üldse oluline teada, kas lepingupartner ka vastavat kvalifikatsiooni omab ja kas tal kavandatud äritegevuseks vahendeid on, pole äris tavaline. Maksuotsuses viidatakse õigesti EhS § 31 rikkumisele. Viidatud säte käsitleb ehitamise dokumenteerimist ja näeb ette, et ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik (lg 1), kusjuures üheks ehitamise tehniliseks dokumendiks on ehitustööde päevik (lg 2 p 2). Sellist päevikut objekti kohta ehitustööde tegemise ajal ei peetud, vaid see täideti hiljem ja lünklikult, mis samuti näitab maksukohustuslase ükskõiksusest tulenevat hoolsusnõude eiramist. Seejuures OÜ Puujuur juhatuse liikme I. V. enda seletused maksuhaldurile objektil toimunu kohta stiilis „ei tea üldse, see ei huvitanud mind üldse“, vastuseks küsimusele, millise firma milliseid transpordivahendeid ta objektil ise nägi, järgivad juba tema poolt omaksvõetud ignoreerivat hoiakut objektil toimuva kohta. Nõuetekohaselt peetud ehitustööde päevikust võinuks aga selguda, kelle veokid tegelikult viilhalli ehitusele täiteliiva ja killustiktäidet vedasid. 5
rakendamise eelduseks oleva laiaulatusliku kaasaaitamiskohustuse täitmine kaebaja poolt äärmiselt problemaatiline, mistõttu maksu määramist hindamise teel rakendada ei saa. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Puujuur apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kohus rikkus oluliselt kohtumenetlusenormi, ning kohtuotsuses on ka ilmsed trükivead. Kohus on vääralt tuginenud üksnes vastustaja seisukohtadele, ei ole ise tõendeid vahetult uurinud/hinnanud ega võtnud seisukohta kaebaja kõigi väidete suhtes. Kohus ei selgitanud välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ja on ebaõigesti leidnud, et tõendamiskoormus on maksukohustuslasel. Kaebaja on täitnud oma kaasaaitamise kohustuse ja esitanud kõikvõimalikud vaidlusaluste tehingute reaalset toimumist kinnitavad tõendid, mida kohus pole üldse oma otsuses käsitlenud. Kaebaja oli tehingute tegemisel heauskne ega rikkunud hoolsuskohustust; maksupettust pole tuvastatud. Kaebaja raamatupidamises on OÜ Tallfors Ehitus esindaja ID kaardi koo6
Teeseldud tehing on tühine ja kuulub maksustamisele nii nagu oleks see tegelikult toimunud ning käibemaks tuleb sisse nõuda arvel käibemaksu märkinud isikutelt. Riigikohtu lahenditest nr 3-3-22-07 ja 3-3-1-3-09 saab järeldada, et ka juhul, kus tegemist on näiliku tehinguga, kuid äriühingud on tehingutelt makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud, pole äriühingud kokkuvõttes tehingute tulemusel kasu saanud ning riigil poleks sellisel juhul mingit reaalset tulu saadava käibemaksu näol. Isegi kui tulenevalt hoolsusnõuete teatud mittejärgimisest asuda seisukohale, et isikul puudub õigus käibemaksu mahaarvamiseks, ei tähenda see juhul, kui isik on kauba saanud, automaatselt kaasnevat tulumaksukohustust. Kaebaja on arvetel märgitud kauba/tööd/teenused saanud, need ettevõtluses kasutanud ja nende eest tasunud. Ettevõtlusega seotud kulu ei kuulu maksustamisele ning juhul kui on tuvastatud ettevõtlusega seotus, on maksuhaldur kohustatud kasutama hindamise teel (
Riigikohtu seisukohad tulumaksuarvestuse osas juhul, kui kaup eksisteerib, kuid on kahtlus osalemisest maksupettuses, on ebajärjekindlad. Kaebaja kordab, et kõnealustel arvetel märgitud pinnasetööd on tehtud ning maksuhaldur pole vastupidist tõendanud. Seega on tulumaksu määramine ebaõige. PMTK vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud tõendeid kogumis ja teinud õige otsuse. Kaebaja selgitused maksu- ja kohtumenetluses on omavahel vastuolus ja need vastuolud aina suurenevad. Kasaaitamiskohustusest saab rääkida maksumenetluses, kohtus on kaebaja kohustatud oma väiteid tõendama (HKMS § 16 lg 1). Dokumentide esitamine alles kohtumenetluses viitab kaasaaitamiskohustuse eiramisele, ning täiendavalt esitatud dokumendid ei ole ka usaldusväärsed ega asjakohased. Maksuhaldurile fiktiivsete arvete esitamine väitega, et tehingu muudest asjaoludest maksukohustuslane ei tea ega peagi midagi teadma, ei ole kaasaaitamiskohustuse nõuetekohane täitmine. Kõnealustel arvetel märgitud tehingute toimumist pole veenvalt tõendatud ning kaebaja pole suutnud tõendada, et maksuhaldur on eksinud maksusumma määramisel. Väitest kauba olemasolu kohta ei piisa, kui puuduvad andmed, mille alusel tuvastada kauba ja teenuse soetamist arvel näidatud isikult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks alust. Esimese astme kohus ei ole eksinud seaduse kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme määral, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemisele. Kohtuotsuse põhjendavast osast nähtuvalt hindas kohus asjas kogutud tõendeid kogumis ega jätnud ka kaebaja väiteid tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt asjas esitatud tõenditele antud hinnanguga vaidlusaluste OÜ Tallfors Ehitus rekvisiitidega arvetel näidatud tehingute mittetoimumise kohta ja järelduse- 8
lg 4 asemel § 84 lg 4 ning OÜ Tallfors Ehitus kassaraamatu asemel OÜ Puujuur kassaraamatu märkimine) ei ole otsuse õiget lõppjäreldust mõjutanud. Kohtumenetluses apellandi poolt esitatud kinnistu plaan, aerofotod (väidetavalt aastatest 1999 ja 2002) ning foto krundi pinnase seisukorrast aastal 2009 ei kinnita ega lükka ümber vaidlusalustel arvetel kirjeldatud tööde tegemist ja täiteliiva/killustiku tarnimist OÜ Tallfors Ehitus poolt ning neile tõenditele hinnangu andmata jätmine ei ole samuti mõjutanud kohtuotsuse õiget lõppjäreldust. Väites, et OÜ Tallfors Ehitus hinnapakkumine oli kõige soodsam, esitas kaebaja kohtumenetluses selle tõenduseks AS Kehtna KEK hinnapakkumise ja heidab halduskohtule ette selle tõendi hindamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohase tõendiga juba ainuüksi seetõttu, et sellest ei nähtu pakkumise tegemise aeg ning selles kajastatud andmete põhjal pole võimalik tuvastada, kellele on hinnapakkumine tehtud; pealegi on sellise tõendi esitamise põhjendus vastuolus kaebaja juhatuse liikme poolt maksumenetluses antud selgitusega, et eraldi tööde hindasid ega teostamist hinnapakkumise kaudu ei tehtud. Vastuseks apellandi väitele, et ta oli tehingute tegemisel heauskne, maksuotsusest ei nähtu tema süüdistamist pettuses, tema raamatupidamise dokumendid olid nõuetekohased ja OÜ Tallfors Ehitus kassaraamatus märgitud isikute poole pöördumine polnud õigustatud, märgib ringkonnakohus järgmist.
§-st 82 tulenevalt lähtutakse maksustamisel eelkõige maksukohustuslase esitatud andmetest, kui on aga põhjust ja alust esitatud andmete õigsuses kahelda, pöördutakse teabe kogumise teiste viiside poole, sh andmete kogumine kolmandatelt isikutelt (
§-d 11, 59, 61). Kolmandateks isikuteks
tähenduses on kõik isikud, kellel maksuhalduri hinnangul võib olla teavet toimetatavas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatav, kui lisaks sellele, et arve vastab formaalsetele arvele esitatavatele nõuetele, on täidetud ka sisuline nõue - kaup või teenus on reaalselt soetatud arvel näidatud isikult; erandiks on juhtum, kui maksukohustuslane suudab tõendada, et ta ostjana heas usus eeldas, et arvel kauba müüjana/teenuse osutajana märgitud isik seda ka tegelikult on. Kohtupraktikas on selgitatud, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Eksitav on kaebaja väide, et maksuotsusest ei selgu, kas kaebajale heidetakse ette hoolsuskohustuse rikkumist või kahtlustatakse teda pettuses. Nii revisjoniaktis kui ka vaidlusaluses maksuotsuses on asutud seisukohale, et tehinguid kaebaja ja OÜ Tallfors Ehitus vahel pole toimunud ning OÜ Tallfors Ehitus esitatud arvete aluseks olevaid töid pole arve esitaja teostanud ega arvetel märgitud kaupa tarninud ning seega tasus kaebaja arved pahausksena. Vastustaja on ka kohtumenetluses selgitanud, et hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamine ei oma käesolevas vaidluses primaarset tähendust, kuivõrd kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja on arvete fiktiivsusest teadlik olnud. Selleks, et näidata ära põhjendatud kahtlus ostjast maksukohustuslase osalemises käibemaksupettuses, peab maksuhaldur tõendama ära need maksuotsuses toodud asjaolud, mille põhjal on järeldus, et ostja oli teadlik müüja nimel väljastatud arve fiktiivsusest, usutavam vastupidisest. Sellisele nõudele vastava maksuotsuse puhul läheb kohustus enda heausksust tõendada
Seejuures ei saa nõuda, et maksuhaldur, tuginemaks ostja osalusele maksupettuses, peaks tõendama ära kõik ostja poolt maksupettuse toimepanemisega seonduva tegevuse faktilised asjaolud ja seda otseste tõenditega. Käesoleval juhul tuvastas maksuhaldur muuhulgas, et kaebaja väidetaval tehingupartneril OÜ Tallfors Ehitus puudus sisuliselt majandustegevus, tema kassaraamat kajastab olematuid tehingud ja OÜ Tallfors Ehitus ei saanud OÜ-le Puujuur arvetel märgitud kaupa müüa ega teenust osutada. Samuti tuvastas maksuhaldur, et kõigil 11 erinevatel kuupäevadel koostatud arvetel on viidatud lepingule, mida esitatud pole ja mille kohta kaebaja seaduslik esindaja I. V. selgitusi anda ei osanud; kontrollimiseks esitatud OÜ Puujuur ja OÜ Tallfors Ehitus vahel 01.01.2007 sõlmitud viilhalli ehitamise eellepingus arvetes märgitud 9
lg 4 tõlgendamisel ning põhjendatud pole kaebaja väide, et käibemaksu tasumist tuleks maksuhalduril nõuda arveid esitanud isikult. Maksuhalduri selgitustest järelduvalt pole OÜ Tallfors Ehitus väidetavate tehingute ajal käibedeklaratsioone esitanud. Tehingute mittetoimumine välistab sisendkäibemaksu mahaarvamise ning see, kas ja millistel põhjustel võinuks OÜ Tallfors Ehitus oma käibemaksuarvestuses tegelikkuses mittetoimunud tehinguid kajastada, ei mõjuta kaebaja õigusi ja kohustusi. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur oleks pidanud määrama tulumaksu summa
Olukorras, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses ja maksukohustuslane ei suuda esitada aktsepteeritavaid tõendeid tehingute toimumise kohta, võib maksuhaldur lähtuda eeldusest, et vaidluse all olevatel arvetel näidatud teenust/kaupa pole üldse osutatud/soetatud ega pea hakkama omal algatusel hindama seda, kas või kui suures mahus oleks maksukohustuslase väidetav tehingupartner hinnanguliselt võinud tegelikult teenuseid osutada või kaupu müüa. Hindamise teel maksustamine saanuks kõne alla tulla juhul, kui maksukohustuslane esitanuks täiendavad tõendid tehingute toimumise kohta ning neist tõenditest nähtuvalt saaks põhjendatult asuda seisukohale, et tehingud on küll toimunud, kuid mitte arvetel näidatud mahus ja summade ulatuses. Tehingute tegeliku toimumise tõendamise kohustus lasub aga kaebajal. Kaebaja pole tehingute toimumist tõendanud. Apellandi viidatud Pärnu Maakohtu otsustega väärteoasjades küll tühistati I. V. ja OÜ Puujuur suhtes tehtud väärteootsused, kuid seda kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumise tõttu, mitte põhjusel, et tuvastatud pole deklaratsioonides valeandmete esitamine. Maakohus on samuti märkinud oma otsuses, et kuna maksuotsus on vaidlustatud ja puudub jõustunud lahend, siis ei ole kaebemenetluses võimalik teha järeldust selle kohta, kas OÜ Puujuur esitas 2007. aasta märtsikuu kohta maksuhaldurile teadvalt ebaõigeid andmeid või mitte. Seega ka apellandi viidatud väärteoasjas tehtud otsustega pole maksuhalduri järeldust kaebaja osalemisest maksupettusest ümber lükatud. Eksitav on apellandi väide, et maksuotsusest tulenevalt ei ole maksupettuse toimepanemine OÜ Puujuur poolt tõendatud, mistõttu Euroopa Kohtu praktikale tuginedes ei ole käibemaksu mahaarvamise keelamine õiguspärane ja kooskõlas Euroopa Kohtu juhistega. Halduskohus, leides, et kaebaja puhul pole tegemist heauskse ostjaga, on oma seisukohta piisavalt motiveerinud ega tõlgendanud maksupettuse mõistet vääralt. Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjades C-439/04 ja C440/04 tehtud otsuse punktist 59 järeldub, et kui objektiivsete tõendite alusel on tõendatud, et maksukohustuslane teadis või pidi teadma, et ta osales ostes tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega ja et see tehing ei vasta maksukohustuslase, kes sellena tegutseb, tehtud kaubatarnete ja majandustegevuse mõiste objektiivsetele kriteeriumitele, siis puudub maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Käesoleval juhul kontrollimenetluses kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud põhjendavad maksuhalduri kahtlust maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, arvetel märgitud tehingute tegelikus mittetoimumises ja kaebaja osalemisest maksupettuses. 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.