) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel välja mõista. Lisaks nõuab hageja kostjalt
lg 1 alusel viivist
hagiavalduse esitamise seisuga 2381.22 krooni. Täiendavalt nõuab hageja kostjalt veel viivist TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (1.kd tl 90-93). 27.augustil 2009.a. on hageja esitanud avalduse põhinõude suurendamiseks 2604.47 krooni võrra, nõudes kostjalt põhinõudena kokku 20 064.09 krooni, lisaks TsMS § 367 alusel viivist (1.kd tl 200-201). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista leides, et sellist igakuulist halduskulu maksta on tema ja kõigi last kasvatavate perede suhtes ülekohus. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel kehtib lepinguline suhe (1.kd tl 94-95) ning Lepingu p 2.6 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikuude eest ning kommunaalteenuste eest vastavalt hageja poolt kehtestatud tariifides ja tähtaegadel. Võlaõigusseaduse (
) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Korteriomandi seadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid (1.kd tl 99-104) nõuetekohasel viisil tasunud ning kuigi halduskulusid on tasutud, on alates 2003.a. kostjal tekkinud vastavalt arvete ja maksete laekumise koondtabelile võlgnevus (1.kd tl 96-98; 202). Tekkinud võlgnevuse kohta on hageja saatnud kostjale ka võlanõude (1.kd tl 105).
lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja võlgneb hagejale 24.augusti 2009.a. seisuga 20 064.09 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt teenuse osutamist ega ka arvete saamist, kuid leiab, et temalt halduslepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudmisel ei ole hageja huvi tundnud kostja majandusliku seisu kohta. Kostja selgituse kohaselt on võlad tema endise abikaasa tekitatud, samuti on talle võlgu endine tööandja ning kostja praegune igakuine sissetulek sotsiaaltoetuste näol ei võimalda tal võlgnevust hageja poolt nõutud suuruses tasuda. Kostja on esitanud hulgaliselt kõikvõimalikke materjale, sealhulgas on esitatud tõendid sotsiaaltoetuste saamise kohta (1.kd tl 66; 1.kd tl 152 ja 2.kd tl 12-19) ning kostja ja tema pere kulutuste kohta (1.kd tl 68-69; 1.kd tl 70; 1.kd tl 72-76; 1.kd tl 77-82), kuid nimetatud tõendid ei saa olla õigustuseks halduskulude mittemaksmisel. Lisaks on hageja esitanud veel kõikvõimalikke tabeleid, märkmeid jm (1.kd tl 13-66; 1.kd tl 67; 1.kd tl 113-127; 1.kd tl 173 ja 2.kd tl 20-35), kuid kohtule jääb selgusetuks nende seos antud tsiviilasjaga, suures osas on need materjalid mitteloetavad ning arusaamatud ning kohus jätab need tõenditena tsiviilasjas arvestamata. Vaidlust ei ole selles, et kostja näol on tegemist on isikuga, kelle materiaalne olukord ei ole hea ja kes elatub sotsiaaltoetustest, kuid selgusetuks jääb, mida ta on reaalselt teinud selle olukorra muutmiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määraks 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitas kostja nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole viivise arvestuslikku õigust vaidlustanud, küll aga leiab, et seoses tema majanduslikult raske olukorraga võiks hageja viivise nõudest loobuda. Hageja ei ole viivise nõudest loobunud ning põhinõudega arvestades ei ole kohtu arvates viivis ka ebamõistlikult suur. Seega on hageja nõue viivise saamiseks õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kostjalt täies ulatuses alates 05.detsembrist 2008.a. 0,1% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Ingrid Niinemägi Kohtunik Kohtuotsus jõustus 25.08.2010.a. Riigikohtu lahendiga nr 3-7-1-2-473 Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2010.a. määrus nr 2-08-68837 PMK Paide kohtumaja otsus muutmata
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.