KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-46751 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Reet Allikvere, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2010, Tallinn Tsiv

) § 7 lg-d 1-4). Vastavalt

§ 7lg 1 on leiutis uudne, kui see erineb tehnika tasemest.

Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis on enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne 5 registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude korral enne prioriteedikuupäeva käesoleva seaduse § 33 järgi avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse § 24 järgi avaldatud patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev on varasem. Tulenevalt

§ 21

lg 1 p-des 1-6 sätestatust ei kontrolli Patendiamet registreerimistaotluse menetluses kasuliku mudeli vastavust

§ 7lg-s 1 sätestatule.

Nimetatuga on loodud sisuliselt lihtsustatud menetlus leiutise registreerimiseks. Kasuliku mudeli registreerimistaotluste menetlemisel kontrollib Patendiamet ainult taotluse vorminõuete täitmist. Leiutise uudsuse, leiutustaseme ja tööstusliku kasutatavuse eest vastutab kasuliku mudeli registreerimise taotleja ise. Iga asjast huvitatud isik võib taotleda kohtu kaudu registreeringu õiguskaitse tühistamise, kui ta arvab, et registreeritud leiutis ei ole uus, samuti kui kasuliku mudeli nõudlus ei vasta nõuetele (

§ 47lg 1).

Hagejal on õigus jääda oma nõude juurde ka juhul, kui kostja kasuliku mudeli registreeringut ei pikendanud ehk peale registreeringu kehtivuse lõppemist (

§ 47

lg 2).

§ 9

lg 2 kohaselt esitatakse leiutise olemus nõudluses leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.12.2004 määruse nr 208 Kasuliku mudeli registreerimise taotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord (edaspidi 16.12.2004 määrus) § 39 lg 1 kohaselt iseloomustatakse seadet konstruktsioonitunnustega ja lg-s 2 täpsustatakse, et seadme tunnused on konstruktsioonielemendid (edaspidi element), millest seade koosneb; elementide omavaheline paigutus; elementidevaheliste ühenduste teostusviis; elementide konstruktsiooniliste ja tehniliste näitajate iseärasused; elementide mõõtmete ja geomeetrilise kuju iseärasused; elementide valmistamiseks kasutatavad materjalid või keskkond, mis täidab elemendi ülesannet. Kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus määratakse kindlaks kasuliku mudeli nõudluse sisuga (

§ 5

lg 4).

lg 9 p 1 ja 2 kohaselt peab kasuliku mudeli nõudlus olema selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus, leiutise olemus esitatakse oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Vastavalt 16.12.2004 määruse nr 208 § 34 sätestatule tõlgendatakse kasuliku mudeli õiguskaitse sisu ja ulatus sellisena, nagu see tuleneb nõudluse sõnastusest. Leiutiskirjeldus, illustratsioonid ega muud registreerimistaotluse dokumendid ei tule arvesse nõudluse tõlgendamisel selle sõnastust kitsendavalt või laiendavalt. Seega ei arvesta kohus nõudluste tõlgendamisel jooniste ja fotodega, samuti Patendiameti poolt leiutistele antavate klassifikatsioonidega. Kasuliku mudeli taotlusega luges kohus tõendatuks, et kasuliku mudeli nõudluses kirjeldas kostja seadet järgmiselt: Liiklustakistuse nägemist ja liiklusohutust tagav seade koosneb maanteel

§ 31

lg 1 ja 16.12.2004 määruse § 39 lg 3) ja valguslaigu poolt tekitatavad taustad ja liiklustakistused ei kuulu leiutise tehniliste tunnuste või liikuvate elementide kogumisse (16.12.2004 määrus § 36 lg 2 ja 3, § 39 lg 5). Patendiameti patendiosakonna juhataja E.Mardo ja Ehituse, mehaanika ja tehnoprotsesside ekspertiisitalituse juhataja aruandega, mida kohus hindas kui asja tundva isiku arvamust 6 dokumentaalse tõendina, luges kohus tõendatuks, et kostja kasuliku mudeli otsingu valdkonnas Int. Cl. (2008.04: B60Q (1/02, 1/16, 1/24, 1/26, 1/32); F21S (8/10) läbiviidud otsingu tulemusel selgus, et vaidlusaluses kostja kasulikus mudelis puudub uudsus. Otsinguaruande kommentaari kohaselt on tehnika tasemest tuntud terve hulk lahendusi, millel on olemas kõik nõudluspunkti tunnused /…/ On iseenesestmõistetav, et vastassuuna teepoolele tekitatud valguslaik tekitab ka tausta, millel on nähtav vastutulevale liiklusvahendile ettejääv liiklustakistus. See seik on eraldi ära mainitud näiteks dokumentides GB 1067845 ja FR

1. Nimetatuga on ümber lükatud kostja hinnang, et hageja on jätnud tähelepanuta vaidlusaluse kasuliku mudeli nõudluses toodud kaks aspekti – taustad (valgustatud) ja liiklustakistused (valgustamata), samas ei saa neid käsitada seadme konstruktsioonitunnustena. Eeltoodust tulenevalt tegi kohus järelduse, et kostja vaidlusalune leiutis, mis on registreeritud kasuliku mudelina, ei ole uudne ja kasuliku mudeli nõudlus ei vasta nõuetele. Nimetatust tulenevalt on hageja nõue tühistada kasuliku mudeli nr 00437 registreering põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus Apellant on seisukohal, et kohtuotsuses on vasturääkivused. Kohus on otsuses väitnud, et kasuliku mudeli puhul ei teostata ekspertiisi, kontrollitakse ainult taotluse vorminõuete täitmist, kasuliku mudeli nõudlus ei vasta vorminõuetele. Apellandi teada peab seda kontrollima Patendiameti ekspert, kes koostab kasuliku mudeli registreerimise otsuse. See pretensioon on esitatud valesti, see tuleb esitada Patendiametile. Taotleja vastutab kasuliku mudeli uudsuse eest, mida Patendiameti ekspert ei kontrolli. Kohus on otsuses väitnud, et kasuliku mudeli puhul kontrollib Patendiameti ekspert ainult vormistamise nõudeid. Apellandile teadaolevalt, kui sai esitatud 2004.a. Patendiametisse tema kasuliku mudeli taotlus, siis taotluses ei toodud leiutise klassifikatsiooni, mida Patendiamet määrab ise. See tähendab, et kui ekspert võtab uue kasuliku mudeli taotluse töösse, siis esmalt ta loeb selle läbi, seejärel analüüsib, millisesse tehnika valdkonda see leiutis võib kuuluda, see tähendab, et ta klassifitseerib leiutise, mis omakorda tähendab seda, et ekspert peab endale antud leiutise olemuse põhjalikult selgeks tegema. See nüanss ei ole kasuliku mudeli seaduses toodud ja vaikitakse maha ka Patendiametis ja sellest läheb mööda ka kohus oma otsuses. Antud kontekstis tähendab see seda, et ka klassifitseerimine peaks kuuluma vorminõuete hulka. Eelöeldule viidates ei ole apellant nõus sellega, et kohus esitas apellandile pretensiooni kasuliku mudeli nõudluse vorminõuetele mittevastavuse kohta. Kohus viitab kohtuotsuses sellele, et iga asjast huvitatud isik võib taotleda kohtu kaudu registreeringu õiguskaitse tühistamise. Apellandile on arusaamatu, milline huvi oli Margus Sarapil esitada hagi apellandi kasuliku mudeli registreeringu tühistamiseks, mis teda konkreetselt apellandi kasuliku mudeli puhul riivab. Apellandi arust oli M. Sarapil pahatahtlik huvi kätte maksta apellandile selle eest, et apellant ei leppinud tema õigusvastaselt artiklis kirjutatuga ajalehes „Äripäev" ja pöördus hagi esitamisega Harju Maakohusse tsiviilasjas nr 2-07-
2. Kuna kasuliku mudeli seaduse järgi saab kasulikku mudelit tunnistada mitteuudseks ainult kohtuotsuse põhjal. Ajalehes „Äripäev" ilmunud Margus Sarapi artiklit „Liikuvad autotuled ei ole uudne leiutis", peab apellant õigusvastaseks, kus kasutati apellandi nime, teda avalikult hukka mõistes ja naeruvääristas kui leiutajat. Kohtuotsus koostati alles
3. aastal. 7 Kohtuotsuses on toodud ära ainult apellandi kasuliku mudeli nõudluse sõnastus. Ühegi teise leiutise sõnastust esitatud ei ole. Isegi selle, milles pidi olema ära mainitud see seik, kuid seda täpsustatud ei ole. Kasuliku mudeli puhul uudsus tehakse kindlaks nõudluses sõnastatud tunnuste puhul, mitte mingisuguste seikade abil. Nõudluste käsitlemisel on kohus jäänud hageja poolele. Väide, et on olemas palju sarnaseid lahendusi viitab sellele, et need kõik on tuntud ja analoogid. Neist kõige lähedasemat nimetatakse prototüübiks. Esitatud leiutise tehniline lahendus on uudne, kui ta erineb prototüübist vähemalt ühe tunnuse poolest. Apellandi leiutises on selleks tunnuseks valgustatud taust ja see on võetud apellandi kasuliku mudeli puhul esimesena konstruktsiooni elemendiks. Ta on ühendatud seadmega elektromagnetlainetega lainepikkusega 0.4 - 0.7 mikromeetrit. Tunnuse elementide vaheline ühendus on lubatud nii elektriliselt kui ka magneetiliselt. Samas ei ole elementide asukoht ruumis olulise tähtsusega. 03.12.2008 kohtuistungil küsis apellanti esindav patendivolinik Lembit Kalev nii Margus Sarapilt kui ka kohtult viitega Patendiametist patendiosakonna juhataja Elle Mardo allkirjaga väljastatud patendiotsingu teatele 15.05.2008, et tunnuse tuvastamiseks ja vastandamiseks ehk kindlakstegemiseks piisab kasutada mõistet enesestmõistetav. Tunnust ennast ei peagi olema reaalselt. Sellele dokumendile on alla kirjutanud ka Patendiameti töötaja Ülo Anijalg. Margus Sarap kui ka kohus ei vastanud, minnes sellest küsimusest mööda sisusse süüvimata. Apellant soovib selget viidet eelviidatud seadustele, kus asub selline sõnastus. Apellant ei ole nõus otsuses toodud menetluskuludega. Apellant ei nõustu kandma kohtuväliseid menetluskulusid, kuna hagejal puudub õiguslik huvi registreeringu tühistamiseks. Apellant palub need jätta hageja kanda. Apellant soovib arvamust, kuidas Margus Sarap teostas uue leiutise puhul uudsuse otsingut. Apellandile on teda esindav patendivolinik Lembit Kalev selgitanud, et leiutisele uudsuse otsing teostatakse klasside alusel, lihtsalt märksõnade abil ei saa tegelikku tulemust. Vastus apellatsioonkaebusele Patendivolinik Margus Sarap palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised, tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, seda ka poolte kohtlemise osas. Maakohus, jättes hagi rahuldamata, asus seisukohale, et hageja kasulikul mudelil puudub uudsus ja kasuliku mudeli nõudlus ei vasta nõuetele. Kohus on otsuses tuginenud nii kasuliku mudeli seadusele, kui ka Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.12.2004 määrusele nr 208, millega kinnitati „ Kasuliku mudeli registreeringu taotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord“. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses olevaid väiteid on maakohus otsuses käsitlenud, seda ka hageja nõudeõiguse osas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja oli õigustatud esitama hagi kostja kasuliku mudeli registreeringu tühistamiseks. Nimelt

§ 47

lg 1 järgi iga asjast huvitatud isik võib taotleda kohtu kaudu registreeringu õiguskaitse tühistamist, kui ta arvab, et registreeritud leiutis ei ole uus, samuti kui kasuliku mudeli nõudlus ei vasta nõuetele. Asjaolu, kas Patendiamet pidi kontrollima mudeli nõudluse vorminõuetele vastavust või 8 mitte, ei võta samuti hagejalt õigust vaidlustada registreeringut kasuliku mudeli osas. Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtuga, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium alljärgnevat. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et kohus on ekslikult tõlgendanud kasuliku mudeli uudsust ja nõudlust.

§ 5

lg 1 järgi kasulik mudel on leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav.

§ 5lg 5 järgi kasuliku mudelina saab kaitsta seadet, meetodit ja ainet.

Käesolevas tsiviilasjas on väljastatud kostjale kasuliku mudeli tunnistus nr 00437 liiklustakistuse nägemist ja liiklusohutust tagavale seadmele (t.lk.45-52). Õige on, et

§ 5

lg 4 järgi kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus määratakse kindlaks kasuliku mudeli nõudluse sisuga, kusjuures

§ 9

lg 1 järgi kasuliku mudeli nõudlus on leiutise olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus. Maakohus on põhjendatult märkinud, et

§ 9

lg 2 kohaselt esitatakse leiutise olemus nõudluses leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.12.2004 määrusega nr 208 kinnitatud „Kasuliku mudeli registreerimise taotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord“ § 39 lg-le 1 iseloomustatakse seadet konstruktsioonitunnustega. Nimetatud paragrahvi lg-s 2 täpsustatakse, et seadme tunnused on konstruktsioonielemendid (edaspidi element), millest seade koosneb; elementide omavaheline paigutus; elementidevaheliste ühenduste teostusviis; elementide konstruktsiooniliste ja tehniliste näitajate iseärasused; elementide mõõtmete ja geomeetrilise kuju iseärasused; elementide valmistamiseks kasutatavad materjalid või keskkond, mis täidab elemendi ülesannet. Maakohus põhjendas, miks ta leiab, et valguslaigu poolt tekitavad taustad ja liiklustakistused ei kuulu leiutise tehniliste tunnuste või liikuvate elementide kogumisse ning et kostja seadme nõudluses toodud tehnilised lahendused olid olemas varasemates patenditaotlustes. Selle kohta on hageja esitanud võrdluse patenditaotlusega DE10058903 ( t.lk.25-27), millest nähtub, et liiklusvahendile olid samuti paigaldatud külgtuled, mis on kostja kasuliku mudeliga analoogse valgusefektiga. Sellele on juhtinud tähelepanu ka Patendiameti vanemekspert E. Talvik ( t.lk.24). Patendiameti patendiosakonna juhataja Elle Mardo ja ehituse, mehaanika ja tehnoprotsesside ekspertiisitalituse juhataja Ü.Anijalg kinnitasid, et kasuliku mudeli EE 00437 lahendusel puudub uudsus, kuivõrd tehnika tasemest on tuntud terve hulk lahendusi, millel on olemas sõltumatu nõudluspunkti tunnused, st liiklusvahendi kas vasakule või paremale (olenevalt liikluskorraldusest) või ka mõlemale küljele on kinnitatud vähemalt üks valgusti, millega on maantee vastassuuna teepoolele tekitatud valguslaik, ning valgusti on paigutatud juhi silmavaatest kas kõrgemale või madalale ning see valguslaik tekitab ka tausta, millel on nähtav vastutulevale liiklusvahendile ettejääv liiklustakistus. See on mainitud dokumentides GB 1067845 ja FR 808947(t.lk.147-150). Kohus on põhjendatult otsuses tuginenud nimetatud tõenditele. Kolleegium nõustub vastustajaga, et valgustatud tausta ühendus elektromagnetlainete abil ei muuda seda veel seadme konstruktsioonitunnuseks. Apellatsioonkaebuses on apellant keskendunud mõistele “endastmõistetav“ ning heidab kohtule ette, et kohus ei ole seda mõistet lahti mõtestanud. Kolleegium ei leia, et kohus on sellega menetlusõiguse norme rikkunud. Kohus on põhjendanud, miks esitatud tõendite põhjal tuleb hagi rahuldada. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda kolleegiumil teha maakohtust erinevat otsust. 9 Menetluskulude jaotus Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud kostja kanda. Kolleegium selle väitega ei nõustu. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud kaotanud pool. TsMS §138 lg 1 järgi menetluskuludeks on ka kohtuvälised kulud, millele ongi maakohus juhtinud tähelepanu. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Mare Merimaa Reet Allikvere Imbi Sidok 10