1 2-10-23897 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus, Narva kohtumaja Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2010, Narva Tsiviilasja number 2-10-23897 Tsiviilasi Narva linna avaldus eest

§ 531lg 2, 6).

1. Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele selle kättetoimetamisega Narva Linnavalitsusele ja L Z. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (ekspertiisitasu ja õigusabikulud) riigi kanda. 2 2-10-23897 Edasikaebamise kord Määrus eestkoste osas kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostetav, tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne vallavõi linnavalitsus. I ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED a. Avaldus
2. Kohtule esitatud avalduse (tl 1) kohaselt on A U töövõimetuspensionär, kellel tekkis raske pea trauma. Peale traumat viibis ta ravil Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Narva psühhiaatria osakonnas. Tema diagnoos on - raske dementsus peaaju traumast ja alkoholismist. Viru Maakohtu
3. augusti 2008 kohtumäärusega asjas nr 1-08-7750 kohaldati A. U suhtes psühhiaatriline sundravi tema tervenemiseni ja suunati sundravile SA Viljandi Haigla Jämejala psühhiaatrihaiglasse, kus ta viibib käesoleva ajani. Psüühikahäire tõttu ei ole A. U võimeline oma tegudest aru saama, enda eest hoolitsema. Ta vajab hooldust ja järelevalvet olmeprobleemide lahendamisel. Seetõttu avaldaja on seisukohal, et A. U vajab abi igapäevases elus ning on vaja seada eestkoste tema üle. A. U sugulased ei sobi tema eestkostjaks, kuna nad teineteisega ei suhtle ning omavahelised suhted on problemaatilised. Avaldajal puudub ka info teiste isikute kohta, kes võiks täita eestkostja ülesandeid. Eeltoodud põhjuste alusel palub avaldaja määrata A. U eestkostjaks L Z viieks aastaks. b. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis
4. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 58 nähtub, et A. U viibib SA Viljandi Haiglas ravil alates
5. augustist 2008 diagnoosiga - raske dementsus peaaju traumast ja alkoholismist. A. U tarvitas aastaid alkoholi, mille tõttu oli korduvalt ravil erinevates haiglates. A. U käitumine on agressiivne, viibides haiglas peksis ta med-õdesid. Viru Maakohtu määrusega saadeti A. U sundravile. Ekspertiisi aktist selgub, et A. U on ajas ja kohas desorienteeritud, ta ei pea end haigeks ning ravi vajalikuks ei pea. Tal esinevate häirete tõttu ei suuda ta oma igapäevase elu probleemidega toime tulla. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab A. U eestkostjat kogu oma järgneva elu. c. Puudutatud isikute seisukohad 3 2-10-23897
6. L Z esitas
7. juunil 2010 kohtule oma seisukoha, mille kohaselt nõustub ta Narva linna avaldusega ning avaldab oma nõusolekut tema eestkostjaks nimetamisega. A. U oli määratud riigi poolt advokaat Tiina Mare Hiob, kes esitas
8. juunil 2010 kohtule oma kirjaliku seisukoha. A. U esindaja suhtles sundraviosakonna juhatajaga, kes kinnitas, et A. U vajab eestkoste seadmist. Ravivajadus ja oht endale ei ole ära langenud, mistõttu A. U peab jääma haiglasse ravile. Advokaat suhtles ka A U pojaga, kes kinnitas, et ta ei saa olla oma isa eestkostjaks ning isaga ta ei ole suhelnud ja mingit vanemlikku sidet ta A U ei tunne. A. U poeg väljendas oma nõusolekut L Z eestkostjaks nimetamisega. Advokaat on seisukohal, et A U vajab eestkostet ning L Z on sobiv isik eestkostja ülesandeid täitma tähtajaga 5 aastat. d. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused
9. Vastavalt 01.07.
10. a. jõustunud perekonnaseaduse § 210 lg-s 2 sisalduvale rakendussättele kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseadus (PKS). PKS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Sama seaduse § 95 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus ja isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-le 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

§ 526

lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates.

§ 526

lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eksperdi arvamuse kohaselt tingituna vaimsest seisundist ei suuda A U täiel määral aru saada oma tegude sh tehingute (ka pisitehingute) tähendusest. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et A U on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leidis, et ekspertiisiaktiga on tõendatud, et A U on vaimuhaige, kes ei oska aru saada oma tegude tähendusest, ei tule ravi ja igapäevase eluga toime. Tema käitumine näitab, et eestkoste seadmata jätmisel on A U ohtlik teistele kui ka iseenda elule ja tervisele. A. U vajab erihooldust ja järelevalvet. Arvestades psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus et A U suhtes on põhjendatud eestkoste seadmine ning eestkoste tuleb seada viieks aastaks. 4 2-10-23897 Avaldaja tegi ettepaneku määrata eestkostjaks L Z, kes on andnud selleks ka nõusoleku. Kohtule teadaolevalt ei ole muid isikuid, kes oleks avaldanud selleks soovi. Seega kohus nõustub avaldaja ettepanekuga, et sobivaim isik A U eestkostjaks on L Z. Eelpool toodud põhjustel ning uurinud asjas esitatud tõendeid leiab kohus, et esinevad asjaolud eestkoste seadmiseks A U üle viieks aastaks ning A U tuleb eestkostjaks määrata L Z. e. Menetluskulude jaotus 5.

§-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulu, ekspertiisitasu) riigi kanda. Fred Fisker Kohtunik