← Eesti

2-10-9749/4

Obsah (12)§ 187§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 144§ 483§ 177

2-10-9749 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23.aprill 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Ts

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 16-18), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 13.märtsil 2010 (tl 22). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Nordic Digital AS (müüja) ja A. V. 18.08.2007 EGO järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selles eest lepinguga maksetähtpäevadeks tasuma Swedbank Liising AS-le kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste p 4.1 ja 4.5 kohaselt oli kostjal kohutus tasuda hagejale kuumakseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingukohaselt oli maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15.kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.08.1010. Intressimäär oli 17,9% aastas. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Hageja ütles lepingu üles 24.03.2008. Lepingu p 8.2 kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab 2

(4)hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus iga rikkumise korral nõuda kulutuste hüvitamist selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kuni 50 krooni. Kostja lepingust tulenev võlgnevus on kokku 9 933, 16 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 9 345, 56 krooni, intressivõlgnevus 537, 60 krooni ja menetlustasu 50 krooni. Neil asjaoludel taotleb AS Swedbank Liising hagis A. V. i vastu välja mõista 9 933, 16 krooni ja viivis põhinõudest, so 9 345, 56 kroonilt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6 . VÕS § -de 76 lg 1; 94; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 103 lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1; 256, kohaselt kohustub faktoorlepinguga üks isik ( faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku ( faktoorvõlgniku) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktoorvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 9 933, 16 krooni ning arvestades

§ 367

sätestatut viivis põhinõudelt, so 9 345, 56 kroonilt alates hagi esitamisest, so 01.märtsist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja on taotlenud määrata tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 2 250 krooni, mis koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 2 000 kroonist ja maksekäsu 3

(4)kiirmenetluse avalduste esitamisel tasutud riigilõivust 250 kroonist. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 6, 11, 12, 24-25) .

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 144

p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv kokku 2 250 krooni. Hageja on taotlenud välja mõista viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt A. V. ilt välja mõista AS Swedbank Liising kasuks menetluskulu 2 250 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik: 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.